Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
Kuvatud on postitused sildiga margus oopkaup. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga margus oopkaup. Kuva kõik postitused
neljapäev, 30. märts 2023
Ilusad hetked kalli Sõbraga
Üle pika aja käisime Margusega kohvikus. Ja ega me pole enam nii tihti kohtunud kui kunagi. Aga ärge te Margusele helistama hakake, tal oli operatsioon ja ta ei saa rääkida. Ta suhtleb teiega üksnes kirja teel. Tunnid möödusid liiga ruttu ja nii palju põnevat said räägitud, ühesõnaga mina rääkisin ja Margus kirjutas lausa romaanijagu teksti mulle. Ja eks meil oli veel üht koma teist plaanida, aga kõik ei kuulu avalikustamisele. Üldse oli teid kõiki nii armas kohata. Niikui kesklinna Pagaripoistesse (mis on juba nagu teine kodu) lähen, hakkab tuttavaid tulema. Ja ühtlasi hüppasin ka postimajast läbi, raamatud sõidavad. No täna rajale ei kipu, aga 3 km sai liigutud ikka. Ehk on homme parem ilm ja saab ennast liigutama, sest täna hommikul oli lumi lausa maas. Talv, head aega! :) Olge terved ja ärge unustage oma sõpru! 30. märts 2023.a. Vana-Rääma
reede, 21. aprill 2017
Veidi teistsugune blogipostitus...
Eilsest saati olen ma olnud nagu vatist ja möödunud öösel jõudsin järeldusele, et ilmselt sain eile ühes kohvikus suitsukana salatist toidumürgituse. Terve öö öökisin ja elasin vetsus. Täna olen ka alles näost lubivalge ja jõuetu. Valud olid öösel kohutavad, kuid kiirabi kutsuda ei saanud kuna ei saanud ju Germot üksinda jätta. Pealegi pole mul ravikindlustust, kui vajadusel haiglaravi oleks vaja läinud. Kella poole viie ajal sain vast mõneks tunniks sõba silmale ja täna ka magan vahelduva eduga. Natuke veel iiveldan, kuid õnneks pole valusid. Sõin öösel kõik paracetamolid ka ära, et natukenegi leevendust saada. Kuid praegu olen ööga võrreldes juba pärisinimene ja vaatamata kõigele on meeleolu hea. Sõber helistas ja kutsus oma lavastatud esietenudusele, mis algab kell 18.00 Raeküla Vanakooli keskuses, kuid sinna minekuks olen kahjuks jõuetu.
Meie kõigi poolt armastatud näitleja, poeet, lavastaja jmm...viibib ise hetkel haiglas kuid esietenduse ajaks sai koju. Järgmisel laupäeval, 29. aprillil mängivad nad sama tükki samas kohas ja samal ajal. Ehk jõuan siis, kui midagi ette ei tule. Margusele aga tervist ja taastumist!
![]() |
lavastaja ja autor: Margus Oopkaup |
![]() |
ja nende trupp... |
Jõuetul olekul on oma plussid. Öösel lõpetasin Saale Väesteri romaani "Mees minevikust" lugemise (kirjutasin ka eraldi blogi) ning nüüd loen Reelika Lootuse "Jälitatavat" mille jätsin n.ö. magustoiduks.
Meie majas elab kuulus ja andekas kunstnik Aleksei Jastrebov, kes küll eesti keelt ei räägi, aga aega-ajal kingib Germole head ja paremat. Täna tõi ta puuvilju. Ma ikka naeran, et ühte majja mahuvad ära hudoošnik ja pisaatelnitsa. Kopeerin wikipeediast siia lõigu, kuigi tundub, et seda pole viimastel aastatel keegi täiendanud.
![]() |
Alksei Jastrebov. foto: Ants Liigus (taustal tema maalid) |
![]() |
Aleksei Jstrebov. foto: Mailiis Ollino |
Aleksei Jastrebov
Aleksei Jastrebov (sündinud 1957 Tšuvaššias Aibetši külas Ibressi rajoonis) on tšuvaši vabakunstnik, kes on pikka aega elanud ja tegutsenud Eestis.
Ta ema on rahvuselt tšuvašš, isa tšetšeen; vastavalt sellele esitleb end kord tšuvaši, kord tšetšeenina. Usutunnistuselt vene õigeusku, kusjuures on loomingulistel eesmärkidel viibinud erinevates Eesti ja Venemaa kloostrites, sh Pühtitsa kloostris. Omandanud Venemaal põllumajandusliku keskerihariduse, olles lõpetanud põllumajandustehnikumi. Tema kunstialase ettevalmistuse ja loometee kohta on avalikus teabes andmeid ülinapilt.
Jastrebovi kunstialane haridus piirdub teadaolevalt vaid mingi Moskva kultuurikeskuse juures asunud rahvaülikooli juures tegutsenud lühiajaliste kunstikursustega. Saabus Eestisse 1980ndatel. 1991. aasta septembris toimus Kuressaares Viktor Kingissepa Memoriaalmuuseumis tema maalide näitus, mis oli tema esimeseks taoliseks ülesastumiseks Eestis ja võib-olla ka kogu maailmas. Korduvalt on ta oma töid eksponeerinud Pärnu sanatooriumis "Tervis". Tšuvaššias on ta esinenud näitusega vaid 1994. aasta jaanuaris Tšeboksarõs. Paistis silma üliproduktiivse ja müügi alal eduka tänavakunstnikuna, paraku kannatas selle produktiivsuse all tema peamiselt visandlikest kohavaadetest koosneva loomingu kvaliteet.
Elas ja tegutses peamiselt Pärnus, kuid 2005. aastal selgus, et tema Eestis viibimiseks puudub seaduslik alus, kusjuures talle välja antud Venemaa pass oli aegunud juba 2003. aastal. Pärast kaks aastat väldanud kohtuvaidlusi saadeti Jastrebov 2007. aasta juunis Eestist välja ning tema suhtes kohaldati kümneaastane viisakeeld. Alates septembrist 2008 on ta poolteiseaastase loaga jälle Eestis[1].
*****************************************************************************
Muidu kulgeb vaikselt. Rajast unistan endiselt ja nii kui kosun, asun taas teele. Isegi haigus ei murra maha mu kirge kepikõndida.
Ahjaa, süüa tegin ka, pajarooga. Komponendid:
lõuna kahele... |
puuviljad kunstnik Jastrebovi varasalvest... |
šampinjonid
kartuladsibul
juust
hernes
porgand
kartuladsibul
juust
hernes
porgand
Olge hoitud!
21. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma
Vana-Rääma
neljapäev, 30. märts 2017
Vendade Liivide etluskonkurss Rääma põhikoolis
Nooremas vanuserühmas osalesid: (5.-6. kl)
1.Kert Johan Sommer
2.Kennerth Viirmaa
3.Liidia Vesmann
4.Kärt Tamm
5.Aveli Schneider
6.Remo Raiesmaa
7.Grete Marie Odem
3. koht- Kärt Tamm
2. koht- Remo Raiesmaa
1. koht- Kert Johan Sommer
Keskmises vanuserühmas osalesid: (7.-9. kl)
1.Grit Lelle
2.Paula Kübar
3.Miia Puidet
4.Victoria Kaljuste
5.Maarja Ventsel
6.Berit Penu
3. koht- Miia Puidet
2. koht- Berit Penu
1. koht- Grit Lelle
Vanemas vanuserühmas osalesid: (10.-12. kl)
1.Emilie Kirsi
2.Kathariina Vabrit
3.Pille-Riin Makilla
4.Pille-Riin Seimann (kahjuks katkestas tervise tõttu)
5.Laura Laud
6.Cristina Rees
7.Kertu Lorents
3. koht- Laura Laud
2. koht- Pille-Riin Makilla
1. koht- Kertu Lorents
Grand Prix andsime Emilie Kirsile ning tema läheb Pärnut esindama Alatskivile.
Publikupreemia sai Kert Johan Sommer
Minu lemmik nooremate vanuserühmas oli vaieldamatult Kert Johan Sommer ja talle kinkisin ka oma lasteraamatu PETU.
Oma romaani SEGAVERLINE kinkisin (sobib vaid vanemale vanuserühmale, kuna tegu on täiskasvanute romaaniga) julge, teatraalse, õnneliku ja emotsionaalse esitluse eest Pille-Riin Makillale ja helge, julge ja meedliva esitluse eest Christina Reesile.
Alari Papa kinkis oma luuleraamatu oma lemmikule Kertu Lorentsile.
Suur rõõm oli tõdeda, et paljud kes osalesid eelmisel aastal, osalesid ka sellel aastal. Eelmise aasta kokuvõtet näete SIIT.
Lisan ka mõningad fotod. Žüriitööd tehes mul ei õnnestunud eriti klõpsata, aga usun, et hiljem saan fotosid juurde lisada, kuna Rääma põhikoolil oli fotograaf olemas.
Aitäh imelise elamuse eest ja uute kohtumisteni!
Lisan juurde veel fotogalerii : J.Liivi etluskonkurss. Fotograaf: Kadri Mekk
Ja nüüd ka artikkel Pärnu Postimehes
Liidia Vesmann ja Kennert Viirmaa |
Alari Papa Janson ja Rein Laos |
Rääma põhikooli direktor Elmo Joa ja Margus Oopkaup |
direktor Elmo Joa |
Margus Oopkaup |
teadvustaja Rihard Järvesaar |
minu ja ka publikulemmik Kert Johan Sommer (kinkisin PETU) |
Margus, mina ja Papa |
žüriiliikmed Margus, mina ja Papa |
meiega koos head hinged Heli ja Monika, Rääma põhikooli õpetajad |
tänud Rääma põhikool! |
30. märts. 2017.a.
Vana-Rääma
esmaspäev, 14. detsember 2015
Margus Oopkaup "Heldur ja naised"
Möödunud öösel sain loetud Margus Oopkaubi näidendikogumiku "Heldur ja naised." Tegu on 10 lühinäidendist koosneva humoorika vihikuga, mille on välja andnud kirjastus "Fantaasia" Eesti Kultuurikapitali toel.
Inimese esimene reaktsioon on näidendiraamatu puhul veider, tihti üteldakse, et nad ei osta seda (ka ei laenuta), kuna ei kavatse lavastama hakata. Tegelikult ei pea ju lavastama, lihtsalt lugeda on ka tore. Eriti seda raamatut. Tekitab rõõmsa meele ja see ju ongi kõige tähtsam.
sain ka pühenduse. |
Margus on, lisaks nendele näidenditele kirjutanud ka teisi. Ehk saavad ka need kunagi kaante vahele.
Oli kuulda, et ka Setomaal on juba neid näidendeid lavastatud, seega lähevad rahvale peale. Lihtsus ju võlub. Lugege ise, mina nautisin.
Kopeerin ka Rahva Raamatu lehel siia väikese tutvustuse.
Meie igapäevaelu on üpris hall. Hommikul tööle, õhtul koju ja siis magama. Hommikul jälle... Jah, on küll puhkepäevad, aga siis on kodu korrastamine, pesu pesemine jne. Veel hiilivad salakavalalt ligi töötus, alkoholism, pangalaenud. Ühesõnaga on mured.
Ja siis avaneb võimalus minna vaatama etendust. Kas seda mängib siis kohalik või küllasõitnud teatritrupp. Hetkemured kaovad, naeratus tuleb näole, tuju läheb paremaks. Just selliseid emotsioone pakuvad minu lühinäidendid. Neis näidendites lahendatakse humoristlikus võtmes armumuresid.
Ja siis avaneb võimalus minna vaatama etendust. Kas seda mängib siis kohalik või küllasõitnud teatritrupp. Hetkemured kaovad, naeratus tuleb näole, tuju läheb paremaks. Just selliseid emotsioone pakuvad minu lühinäidendid. Neis näidendites lahendatakse humoristlikus võtmes armumuresid.
Armastada ja armastatud olla on alati õnn. Kuid selle õnne eest tuleb võidelda. Just seda teevad minu näidendites kolm naist. Võitlus armastuse eest vahendeid valimata. Nad satuvad naljakatesse situatsioonidesse, mille lahendab lõpuks absurdselt armastatu Heldur.
Need näidendid ei ole mõeldud ainult mängimiseks. Neid võib lihtsalt lugeda nagu mõnd teist kirjandusteost. Ja kindlasti saab neist meeldiva elamuse.
Need näidendid ei ole mõeldud ainult mängimiseks. Neid võib lihtsalt lugeda nagu mõnd teist kirjandusteost. Ja kindlasti saab neist meeldiva elamuse.
Margus Oopkaup, autor
ISBN | 9789949504893 |
---|---|
ILMUMISAASTA | 2015 |
KEEL | eestikeelne |
FORMAAT | Pehmekaaneline |
LEHEKÜLGI | 64 lk |
MÕÕT | 230x140x5 (mm) |
ILLUSTREERIJA(D) | ANDRES VARUSTIN |
KIRJASTUS | FANTAASIA |
14.12.2015.a.
Mai
Kirjandusõhtu Margus Oopkaubi ja Mercaga
![]() |
Õhtu peasüüdlased, näitlejaist kirjanikud Merca (Merle Jääger) ja Margus Oopkaup |
12. detsembril leidis aset järjekordne kirjandusõhtu Pärnus, Gruusia restoranis Kolhethi, kus oma uusi raamatuid tutvustasid Merca (Merle Jääger) ja Margus Oopkaup. Tahan südamest tänada kõike kes tulid, olid ja nautisid! Erilised tänud Eva Lutsule, kes oma kirjastuse "Fantaasia" kaudu need raamatud välja andis ja ise ka kenasti kohale tuli. Ja muidugi siirad tänud Meelis Sarvele, kes on minu kirjandusõhtuid juhtinud juba kolm hooaega. Just sõnal "minu" on rõhk, sest millegipärast on täna mu postkast täis kirju, et kas mina ei olegi kirjandusõhtute korraldaja. Olen ja korraldan neid juba kuuendat hooaega. Algul korraldasin Maarja- Magdaleena Gildi majas ja nüüd kolm viimast aastat Kolhethis.
![]() |
pühendus Marguselt |
![]() |
pühendus Mercalt |
![]() |
Ott Kilus ja Margus |
![]() |
Merca ja Jututulbad |
![]() |
lugu tuleb ka Pärnu Postimehesse, kuna ajakirjanik Anu Jürisson nautis ka õhtut ;) |
![]() |
Margusel olid ka päevakeskuse näitlekad kaasas, ning esitlesid näidendit |
![]() |
Merca oma kolleegiga, minu fantastilise õhtujuhiga Meelis Sarvega |
![]() |
taustal Raili ja Katrin Nielsen, esilpaanil fantstiline Merca |
![]() |
Margus Oopkaup "Heldur ja naised" |
Merca jutukogu "Jututulbad" andis ka välja kirjastus Fantaasia ning see on humoorikas ulmeraamat, kus on olemas ka väga head illustatsioonid, mida Merca lausa värvida soovitas. Pool raamatust on tõlgitud inglise keelde.
![]() |
see hetk kus saatsime koos Tormi Kevvai, Merca ja Margus Oopkaubiga Evat Tartu bussile :) |
Lisan siia ka mõned jäädvustued.
14.12.2015.a.
Mai
reede, 4. detsember 2015
Merca (Merle Jääger) "Jututulbad"
RAAMAT
JUTUTULBAD/ STORYPILLARS
Autor: MERCA
0 Google +0 0 Share0
Jutukogus on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani. Salapärased paharetid kõnnivad linnatänavail ja röövivad inimestelt nägusid. Külanõid joodab pahaaimavatele külalistele ja iseendale sisse nõiajooki, mis toob kaasa ootamatuid tagajärgi. Igatsuselinnud neelavad inimesi, näkid varastavad suplejailt kehaosi ja toimub palju muud. Merca on Vanemuise näitleja, kirjanik, eesti esimene naispunkar. Avaldanud luulekogusid ja raamatu „Mees“.
Raamat on eesti ja inglise keeles.
ISBN | 9789949504770 |
---|---|
ILMUMISAASTA | 2015 |
KEEL | eestikeelne |
FORMAAT | Pehmekaaneline |
LEHEKÜLGI | 262 lk |
MÕÕT | 210x140x15 (mm) |
ILLUSTREERIJA(D) | REGINA-MARETA SOONSEIN |
TÕLKIJA(D) | ANNE KRAUBNER |
KIRJASTUS | FANTAASIA |
Möödunud öösel jõudsin läbi lugeda Merle Jäägeri aka Merca tuttuue juturaamatu "Jututulbad." Merca on ikka Merca, oma eheduses. See 262 leheküljeline raamat on tõlgitud ka inglise keelde, pool raamatust on eestikeelne ja pool ingliskeelne. Minu lemmikud selles raamatus on kahtlemata jutukesed "Manadus" ja "Las vahepeal mõtleb keegi muu."
"Manadus" on just see eriline teos, kus üks teglaskuju kõneleb seto keeles. Ma kohutavalt armastan seda murret. Kokku on raamatus 6 lühijuttu või novelli. Esimene jutuke "Jututulbad" ei ole just mulle, kuidagi raske oli lugeda, aga ega kõik ei peagi kõigile meeldima. Mind üldse hämmastab kuidas inimene suudab sihukesi utoopilisi ulmekaid välja mõelda, peab ikka anne olema! ;)
Jutukeses "Manadus" kasutab Merca ohtralt vanavanemate poolt pärandatud väljendid ja kõnekäände, paneb elused esemed nii elusalt elama, et jäädki uskuma. See on ka kõige humoorikam jutt nende hulgas. Toon ühe katkendi siia:
Muruniiduk vehkis tõrjuvalt sangadega: "Ei, teadsa, mai saa endale õlli lubada, rooste võin minna, noh. Terevat küll võtan vahel. See ei tee mu organismile häda, ainult puhastab, teadsa, aga liiga palju ka ei saa, siis lähen segaseks ja võin igasugu asju teha!"
Muruniiduk itsitas:"Ükskord niitsin täis peaga muti elutoas rüiuvaiba juteni maha, teadsa! Oleks te kuuld, kuidas mutt pärast uligas, teadsa. Mul paras pohm, kõrvad niigi ellad, aga tema uilgab nigu sõge. Äärepealt oleks klemmid kokku jooksutanud oma kisaga, teadsa."
"Kas ma lähen võtan siis poest viina või?" küsis Päike irooniliselt.
RAAMAT
HELDUR JA NAISED
Autor: MARGUS OOPKAUP
0 Google +0 0 Share0
Meie igapäevaelu on üpris hall. Hommikul tööle, õhtul koju ja siis magama. Hommikul jälle... Jah, on küll puhkepäevad, aga siis on kodu korrastamine, pesu pesemine jne. Veel hiilivad salakavalalt ligi töötus, alkoholism, pangalaenud. Ühesõnaga on mured.
Ja siis avaneb võimalus minna vaatama etendust. Kas seda mängib siis kohalik või küllasõitnud teatritrupp. Hetkemured kaovad, naeratus tuleb näole, tuju läheb paremaks. Just selliseid emotsioone pakuvad minu lühinäidendid. Neis näidendites lahendatakse humoristlikus võtmes armumuresid.
Ja siis avaneb võimalus minna vaatama etendust. Kas seda mängib siis kohalik või küllasõitnud teatritrupp. Hetkemured kaovad, naeratus tuleb näole, tuju läheb paremaks. Just selliseid emotsioone pakuvad minu lühinäidendid. Neis näidendites lahendatakse humoristlikus võtmes armumuresid.
Armastada ja armastatud olla on alati õnn. Kuid selle õnne eest tuleb võidelda. Just seda teevad minu näidendites kolm naist. Võitlus armastuse eest vahendeid valimata. Nad satuvad naljakatesse situatsioonidesse, mille lahendab lõpuks absurdselt armastatu Heldur.
Need näidendid ei ole mõeldud ainult mängimiseks. Neid võib lihtsalt lugeda nagu mõnd teist kirjandusteost. Ja kindlasti saab neist meeldiva elamuse.
Need näidendid ei ole mõeldud ainult mängimiseks. Neid võib lihtsalt lugeda nagu mõnd teist kirjandusteost. Ja kindlasti saab neist meeldiva elamuse.
Margus Oopkaup, autor
ISBN | 9789949504893 |
---|---|
ILMUMISAASTA | 2015 |
KEEL | eestikeelne |
FORMAAT | Pehmekaaneline |
LEHEKÜLGI | 64 lk |
MÕÕT | 230x140x5 (mm) |
ILLUSTREERIJA(D) | ANDRES VARUSTIN |
KIRJASTUS | FANTAASIA |
12. detsembril kell 17.00 tutvustab Merca oma uut raamatut ka Pärnus. Üritus on tasuta, toimub Gruusi restoranis Kolhethi. Mercat küsitlevad Eva Luts ja Meelis Sarv. Samal ajal esitleb ka oma uut raamatut näotleja Margus Oopkaup. Sündmuse kohta on täpsem infi Facebooki lehel ja seda saate vaadata SIIT.
Mõlemad raamatud andis välja kirjastus "Fantaasia"
Vikipeedia kõneleb Marca kohta järgmist:
Merle Jääger
Merle Jääger esinemasHeadReadil luulelahingu lõppvõistluselTallinna kirjanike maja musta laega saalis
Foto: Ave Maria Mõistlik, 30. mai 2015
Foto: Ave Maria Mõistlik, 30. mai 2015
Merle Jääger (sündinud 19. oktoobril 1965 Tallinnas) on eesti näitleja ja luuletaja. Ta on kasutanud pseudonüümi Merca. Tuntuks on saanud eriti tema punkluuletused.
Aastal 1983 lõpetas ta Tallinna Kaugõppekeskkooli ja 1988 TRK lavakunstikateedri.
Aastail 1999–2000 teenis ta Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena.
Aastast 2000 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu.
Alates 2006. aastast on ta mänginud igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses.
Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest.
Ta on osalenud mitme ansambli töös.
On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Luulekogus Pogo on kahasse kirjutatud kaks luuletust.
Ta oli Wellesto liige.
Ta on Tartu Linnavolikogu liige.[1]
2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris ta Eesti Iseseisvuspartei nimekirjas ja sai 178 häält. [2]
Sisukord
[peida]Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]
- 1989 "Merca by air mail"
- 1989 "Mercamerka"
- 1998 "Vana libu hommik"
- 2005 "Hele häärber"
- 2007 "Narrivile"
Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]
- 2009 "Mees"
Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1988 V. Panso preemia
- 1996 Draama '96 auhind
- 1997 Ants Lauteri preemia
- 1998 ETL parim naisnäitleja
- 1999 Draama '99 parim naisnäitleja
Ja Marguse kohta pajatab Vikipeedia järgmist:
Margus Oopkaup
Ta lõpetas aastal 1977 Kingissepa 1. Keskkooli, õppis aastatel 1977–1978 Tallinna Merekoolis, lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumilavakunstikateedri (10. lennu). Lisaks õppis ta aastatel 1985–1989 Tartu Ülikoolis psühholoogiat[1].
Margus Oopkaup töötas aastatel 1982–2000 Endla Teatri näitlejana.
Rollid teatrites[muuda | muuda lähteteksti]
- 1981 Jevgeni Švarts "Draakon" (kass)
- 1982 Vladimir Arro "Näete, kes tuli!" (King)
- 1983 Ödön von Horvath "Lood Viini metsadest" (Erich)
- 1983 Franz Pocci "Sinihabe" (Kasperl Pläralära)
- 1984 Brian Friel "Tõlkijad" (Yolland)
- 1984 Ivan Turgenev "Kuu aega maal" (Beljajev)
- 1984 August Kitzberg/Joel Sang "Kaval-Ants ja Vanapagan" (Kaval-Ants)
- 1985 Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad" (Iivari)
- 1986 Arvo Valton "Vägede valitsejad" (Valdet)
- 1987 Lev Tolstoi "Ja pimeduses paistab valgus" (Stjopa)
- 1989 Raimond Kaugver "Saturnuse lapsed" (Martin)
- 1989 György Spiró "Kanapead" (Poiss)
- 1990 August Strindberg "Erik XIV" (Erik XIV)
- 1992 Mika Waltari "Käbi kukub" (Filosoof)
- 1993 Tammsaare/Raivo Adlas "Armastuse võimalikkusest Vargamäel" (Oru Eedi)
- 1993 Gerhart Hauptmann "Rotid" (Erich Spitta)
- 1994 Pierrette Bruno "Pepsie" (Cyprien)
- 1996 Sławomir Mrożek "Läbi öö" (Poisu)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- Siirdu üles↑ Eesti teatri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Eesti Teatriliit. Tallinn 2000
Oopkaup on päevakeskuse näiteringi juhendanud 2006. aastast. Niisama kaua on koos käinud naised, kes igas lavaloos Helduri pruute mängivad. Helduri osatäitjaid on aastate jooksul olnud neli, kuid paraku pole ükski neist rolli pidama jäänud.
“Nädal–paar enne esietendust on kõik Heldurid lavahirmu tõttu jalga lasknud, seepärast olen viimastel aastatel seda rolli ise mänginud,” rääkis Oopkaup. “Naised on aga hästi tublid olnud ja kõvasti arenenud. Lavahirmu pole, nad on näitlemisest väga huvitatud ja teavad täpselt oma osa, sest see on igas näidendis sama.”
Mõte näiteringile lõbus lugu kirjutada tekkis juhendajal, meenutades enda lavakunstikoolis õppimise aega, kui kursusekaaslastest neidudele anti ülesanne teha etüüd ühisköögist.
“Mulle tuli see ühisköök meelde, hakkasin fantaseerima, mis tegelastega seal juhtuda võib,” kõneles Oopkaup. “Alustasin munakeetmise loost, mis lõppes muna praadimisega, ja pähe tuli, et peategelane võiks olla Heldur.”
Näidendid on sündinud ühe soojaga: õhtul tuleb autorile mõte pähe ja mõne tunni pärast on lugu valmis.
Oopkaubi näitering on Helduri-lugusid esitanud igal aastal üle-eestilistel puuetega inimeste kultuurifestivalidel, Pärnu haigla personalile ja mujalgi, kuhu kutsutud.
Kuigi näidendid on kirjutatud konkreetselt psüühilise erivajadusega inimestele, sobivad need mängimiseks kõigile harrastusteatritele ja mitu rahvateatrit on neid Oopkaubilt juba lavastamiseks palunud.
“Kõik Helduri-lood on naljakad, sest armastus on ilus ja tõsine asi, aga kui tekib konkurents ja kaklus, muutuvad asjad absurdseks,” kommenteeris Oopkaup. “Sketšid on lavastusena vaid 10–15 minutit pikad ja sobivad seepärast pidudele või üritustele väikeseks vahepalaks, aga muidugi ka omaette lugemiseks.”
Raamatut “Heldur ja naised” esitletakse koos Merle Jäägeri jutukoguga “Jututulbad” homme kell 17 Pärnus Gruusia restoranis Kolhethi.
04.12.2015.a.
Mai
Tellimine:
Postitused (Atom)