Veidi teistsugune blogipostitus...

 Eilsest saati olen ma olnud nagu vatist ja möödunud öösel jõudsin järeldusele, et ilmselt sain eile ühes kohvikus suitsukana salatist toidumürgituse. Terve öö öökisin ja elasin vetsus. Täna olen ka alles näost lubivalge ja jõuetu. Valud olid öösel kohutavad, kuid kiirabi kutsuda ei saanud kuna ei saanud ju Germot üksinda jätta. Pealegi pole mul ravikindlustust, kui vajadusel haiglaravi oleks vaja läinud. Kella poole viie ajal sain vast mõneks tunniks sõba silmale ja täna ka magan vahelduva eduga. Natuke veel iiveldan, kuid õnneks pole valusid. Sõin öösel kõik paracetamolid ka ära, et natukenegi leevendust saada. Kuid praegu olen ööga võrreldes juba pärisinimene ja vaatamata kõigele on meeleolu hea. Sõber helistas ja kutsus oma lavastatud esietenudusele, mis algab kell 18.00 Raeküla Vanakooli keskuses, kuid sinna minekuks olen kahjuks jõuetu.

 Meie kõigi poolt armastatud näitleja, poeet, lavastaja jmm...viibib ise hetkel haiglas kuid esietenduse ajaks sai koju. Järgmisel laupäeval, 29. aprillil mängivad nad sama tükki samas kohas ja samal ajal. Ehk jõuan siis, kui midagi ette ei tule. Margusele aga tervist ja taastumist!

lavastaja ja autor: Margus Oopkaup

ja nende trupp...

 Jõuetul olekul on oma plussid. Öösel lõpetasin Saale Väesteri romaani "Mees minevikust" lugemise (kirjutasin ka eraldi blogi) ning nüüd loen Reelika Lootuse "Jälitatavat" mille jätsin n.ö. magustoiduks.

 Meie majas elab kuulus ja andekas kunstnik Aleksei Jastrebov, kes küll eesti keelt ei räägi, aga aega-ajal kingib Germole head ja paremat. Täna tõi ta puuvilju. Ma ikka naeran, et ühte majja mahuvad ära hudoošnik ja pisaatelnitsa. Kopeerin wikipeediast siia lõigu, kuigi tundub, et seda pole viimastel aastatel keegi täiendanud.

Alksei Jastrebov. foto: Ants Liigus (taustal tema maalid)

Aleksei Jstrebov. foto: Mailiis Ollino

Aleksei Jastrebov

Aleksei Jastrebov (sündinud 1957 Tšuvaššias Aibetši külas Ibressi rajoonis) on tšuvaši vabakunstnik, kes on pikka aega elanud ja tegutsenud Eestis.

Ta ema on rahvuselt tšuvašš, isa tšetšeen; vastavalt sellele esitleb end kord tšuvaši, kord tšetšeenina. Usutunnistuselt vene õigeusku, kusjuures on loomingulistel eesmärkidel viibinud erinevates Eesti ja Venemaa kloostrites, sh Pühtitsa kloostris. Omandanud Venemaal põllumajandusliku keskerihariduse, olles lõpetanud põllumajandustehnikumi. Tema kunstialase ettevalmistuse ja loometee kohta on avalikus teabes andmeid ülinapilt.

Jastrebovi kunstialane haridus piirdub teadaolevalt vaid mingi Moskva kultuurikeskuse juures asunud rahvaülikooli juures tegutsenud lühiajaliste kunstikursustega. Saabus Eestisse 1980ndatel. 1991. aasta septembris toimus Kuressaares Viktor Kingissepa Memoriaalmuuseumis tema maalide näitus, mis oli tema esimeseks taoliseks ülesastumiseks Eestis ja võib-olla ka kogu maailmas. Korduvalt on ta oma töid eksponeerinud Pärnu sanatooriumis "Tervis". Tšuvaššias on ta esinenud näitusega vaid 1994. aasta jaanuaris Tšeboksarõs. Paistis silma üliproduktiivse ja müügi alal eduka tänavakunstnikuna, paraku kannatas selle produktiivsuse all tema peamiselt visandlikest kohavaadetest koosneva loomingu kvaliteet.

Elas ja tegutses peamiselt Pärnus, kuid 2005. aastal selgus, et tema Eestis viibimiseks puudub seaduslik alus, kusjuures talle välja antud Venemaa pass oli aegunud juba 2003. aastal. Pärast kaks aastat väldanud kohtuvaidlusi saadeti Jastrebov 2007. aasta juunis Eestist välja ning tema suhtes kohaldati kümneaastane viisakeeld. Alates septembrist 2008 on ta poolteiseaastase loaga jälle Eestis^[1].

*****************************************************************************

 Muidu kulgeb vaikselt. Rajast unistan endiselt ja nii kui kosun, asun taas teele. Isegi haigus ei murra maha mu kirge kepikõndida. 

 Ahjaa, süüa tegin ka, pajarooga. Komponendid:

lõuna kahele...

puuviljad kunstnik Jastrebovi varasalvest...

šampinjonid
kartuladsibul
juust
hernes
porgand

  Olge hoitud!

21. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma