 |
Saale Väester armastab oma raamatutes kasutada hästi palju kordusi ja imekombel need kordused üldse ei häiri, pigem mõjuvad nagu mantrad või koguni nagu meditatsioon mida tihti harrastad ja läbi mille üritad maailma paremaks muuta. Kuigi tema raamatud on haaravad ja mahult mitte just paksud, aga kui lugeja ei jaksa neid siiski ühe korraga läbi lugeda, tulevad kordused veel eriti kasuks. Eriti siis kui pole mitu päeva aega saanud sama raamatut edasi lugeda.
Minu jaoks on autor läbi oma teoste hea inimestetundja ja psühholoog, kes oskab lahti harutada selliseid suhete sasipuntraid mida paljud meist ei oskaks.
Ilmselt on Saale lemmiksõnadeks masinlik, soostuma ja lemmikriietuseks pükskostüüm, sest neid kohtab mitmes tema raamatus. Ma tean seda tunnet, sest autor ei pruugi ise üldse märgata kui ta ennast kordama hakkab, nii juhtub ka minuga. Asjas, et teoses sees olles on ju tähtsam see, et saaks kirja selle mida öelda tahad, väiksem rõhk jääb väljenditele.
Tema raamatud on loetavad ja haaravad pühholoogilised romaanid elust enesest, inimestest meie ümber, armastusest, petmisest, valust, meeleheitel koduperenaistest, kuid samas võiks ka tema raamatuid ka mehed lugeda, sest need on väga õpetlikud.
Mina tunnen alati Saale raamatutest Tartu hõngu ja see paneb mind selle linna järgi igatsust tundma. Tartu on teine linn Eestis kus ma elaks (olen kunagi ka elanud):
Igal juhul hea raamat.
Suured tänud sulle Saale selle eest!
SOOVITAN!
21. aprill. 2017.a.
Vana-Rääam
Rahva Raamatu lehelt:
13.74 €
- RAAMAT
MEES MINEVIKUST
Kätlini elus on kõik hästi – ta teeb unistuste tööd, tal on ilus kodu, kolm toredat last ja tubli mees. Vaid tema teab, et tegelikult on midagi siiski puudu.
15 aastat tagasi sai ta ootamatult emaks. Lapse isa oli tema elu esimene suur armastus Jaanus, kes aga Kätlini rasedusest kuuldes jäljetult kadus. Oma murega üksi jäänud teismeline ei leidnud ka vanematega ühist keelt ja veidi peale tütre Kadri sündi põgenes ta lapsega vanematekodust. Minna polnud aga kuhugi. Ja nii jäi ta lihtsalt pargipingile istuma, teadmata, mis temast edasi saab. Õnneks leidis Virgo ta pargist ja kutsus enda juurde. Alguse sai meeldiv ja turvaline suhe ning mõne aja pärast Kätlin ja Virgo abiellusid. Kuid Kätlini hinge jäi püsima mälestus tema esimesest suurest armastusest, igatsus mehe järele, kes oli tema jaoks kunagi kõike tähendanud. Seda enam, et Kätlini silmis on Virgo küll igati tubli ja tore, aga midagi on nagu ikkagi puudu, midagi sellist, mis Jaanuses oli, aga Virgos pole.
Kui Jaanus ühel õhtul ootamatult Kätlini ukse taha ilmub ja naisele abieluettepaneku teeb, lööb see Kätlini senise täiusliku maailma kõikuma. Mida ometi teha? Kas valida aastaid kestnud turvaline suhe või mees, keda Kätlin on kõik need aastad endiselt salaja armastanud? Ja kuidas mõjutab Kadrit tema bioloogilise isa väljailmumine?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar