Tahate teada kuidas mul enesetunne? Mõnus ja värske olemine on, ainult natuke kange olen. Jah, täna me Germoga läbisime 10 km, mina kepikõndisin ja tema kõndis kõrval. Mul on nii külm, et tegin isegi ahju tule. Pilte kahjuks teha ei saanud sest telefoniga on mingi kamm. Aga sõber Priit, mu elupäästja lubas läbi tulla ja ehk saan vähemalt targemaks. Mina ja igasugune tehnika pole grammigi sõbrad. Loodan, et saan taas levisse tagasi. Selleks on ju nutikas hea, et teeb häid pilte. Täna rajal oli kohe midagi puudu.
Täna alustasime teistmoodi. Liikusime kesklinna postimajja ja sealt rajale, suunaga uue silla poole. Minnes oli tuul tagant ja liikuda oli kerge. Kuigi otsmik oli kogu aeg higine, oli mul külm, tõsiselt külm, sest tuul puhus riietest lausa läbi. Esimese puhkepausi tegime alles uue silla juures, jõime vett, mina harrastasin pahet ja siis sellel korral ei läinud sillale elegantse kaarega vaid ronisime trepist üles. Alles siis paras põrgu algaski, tuul üha tugevnes ja päris pirakad raheterad hakkasid ennast ülevalt alla loopima. Tuul, va põrguline, puhus lausa varrukast sisse, ehkki mul oli lausa 2 fliisi seljas. Ja kapuutsid ei tahtnud ka kuidagi peas püsida. Ma olen ju veel see kes sildu kardab, neil kõndides vaatan ainult ette, ei julge vette vaadata. Ja sillalt maha keeramine oli ka hirmu tekitav, ütlesin lausa Germole, et kardan, aga Germo oli vapper. Ta on üldse vapper. Tegelikult iga natukese aja tagant küsin ka tema käest ega tal külm ei ole, ega ta väsinud ei ole, ega tal halb ei ole. Pean kõigeks valmis olema. Eriti valvas olen veel siis kui keegi koeraga vastu tuleb, sest Germo kardab koeri ning võib teadmata suunas joosta neid nähes, seega üsna pingeline olukord. Aga ümberringi vesi ju...Täna tuli kolm koera vastu lausa.
Väikese peatuse tegime ka umbes Niidupargi kohal, sest Germo tahtis vetsuja kahjuks on just seal ainuke kemmerg kogu raja peale. Mina istusin momendiks. Õnneks varjas mets suurema tuule ära, aga kohti oli ka lagedamid kohti ning seal tuul lausa nõelas.
Poes käimise mure sai ka murtud. Õigupoolest ma eiran meie Jannseni Rimi poodi, sest see on kuidagi mõttetu ja üksluine, kallis ka. Aga Sõudeklubi juurde jõudes otsustasime taas Besteri poodi külastada ning sealt oli veel poolteist kilomeetrit koju ning Germo sai raskema seljakotiga jalutada.
Täna olen palju rohkem väsinud kui kunagi, ilmselt just see tuul on selle väsimuse tekitaja. Praegu on mul ikka külm, kuigi panin villased sokid jalga ja elamine on köetud. Pean peale blogimist kuuma teed tegema ilmselt.
Millegipärast just parema jala hüppeliiges ja puus kisuvad kangeks ja annavad tunda, vasakuga on kõik kõige paremas korras. Aga mõnus väsimus on, ehk saan õhtul õigel ajal magama, saan režiimi korda.
Kodus mul kaalu ei ole, eks pühapäeval kaalun kas on miskit veel alla läinud. Sellel nädalal on 2 päeva käidud, olen endale 3 päeva nädalas normiks võtnud, seega 1 päev veel. Ja täna õhtul saab nädal mööda käimise alustamisest.
Koju jõudes tuli sõber Raul külla, õnneks polnud tal mulle veel kingituseks roosasid retuuse kaasas :)
Nüüd siis teevesi tulele ja kampsun selga!
Elame veel!
13. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar