Margit Petersoni kirjalaegas: Jaansoni rada 10.päev

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

pühapäev, 23. aprill 2017

Jaansoni rada 10.päev

Germo ja Eve

Ma olen 11 kg kergem, juhuuu!
Sõnuseletamatu tunne on, ausalt! Eelmisel nädalal tekkis tagasilöök, ehk siis 1 kg oli tagasi tulnud, aga ma ei heitunud. Ei murdunud ma ka siis kui 3 päeva rajal käimata jäi ja toidumürgitus mind rajalt maha murdis. Tänaseks olen rajal käinud 10 korda kahe ja poole nädala jooksul ja tõesti, tõesti, olen juba 11 kg kergem. Kuigi minna on veel väga pikk teekond. Ideaalis tahaks kokku 52 kg alla saada, seega tuhisen edasi. Samas kui saaks 30 kilo alla nagu Sven sai, oleks ma ka üliõnnelik. Unistan suurelt, ausõna! Sellest, kui palju ma enne rajale minekut kaalusin, räägin kunagi hiljem.

Jätkuvalt olen ma seda meelt, et mina ennast näljutama ei hakka, sest organism tunneb ise ära mida ta vajab ja mida mitte. Ma ei taha kuulda mingitest dieetidest (võibolla kunagi tahan) hetkel, ega ka toitumiskavadest. Ei taha ma ka nälja tunnet tunda. Kui patustan (nagu täna) siis lihtsalt liigutan ennast rohkem. Igasugused jõusaalid ja asjad ei ole ka minu jaoks, mul kulub raha mujale kui sinna. Olen elu jooksul palju igasuguseid dieete pidanud, "tänu" neile (kiirest kaalu langusest, näiteks Herbalife kaudu) sapikivid saanud ja opile sattunud jne...Veedieeti pidanud jnejne...Ilmselt minu edu pant on liikumine ja just kepikõnd, sest see paneb kõik lihased ja liigesed liikuma ja ma higistan nagu mahlakask. Mis sest, et kaelale on tekkinud kortsud ja kätel on juba sellised tiivad, et tõuse või lendu, aga enesetunne on kordi parem ja enegiat on juba nii palju, et liigutaks mägesid paigast.

Olen jätkuvalt ka seda meelt, et minu ülekaalu juures on korraga 10 km käia liiga suur koormus, kuigi olen seda mõned korrad teinud. 4, 5 km on paras. Ja kui endiselt on mul eesmärk külastada rada vähemalt 3 korda nädalas, külastasin ma sellel nädala juba 4 korda.

Täna läksime rajale koos Germo ja Evega. Nemad kõndisid niisama ja mina ikka endiselt keppidega. Jõe ääres toimusid mingisugused kalastusvõistlused ja tuul oli endiselt valus. Aga pakkisin ikka veel tunda andva kaelavalu salli sisse, jätsin juuksed lahtiselt tuult trotsima ja tuhisesime minema.

Õudsalt armas on kohata rajal tuttavaid. Kui eile läksid Triin ja Anu rajale ja läbisid selle lausa 1.40 minutiga, siis pani ahhetama küll. Tublid naised! Täna kadus see 4 km nii ruttu kätte, tagasiteel külastasime juba tuttavat Bestri poodi ja kodu poole naasesime juba mööda kõnniteed mis selle poe juurest tuleb ja on värskelt tuhakatte peale saanud. Jookseb paralleelselt Jaansoni rajaga, kuid on tunduvamalt tuulevaiksem. Tagasiteel kohtusime ka armsa Kariniga kes oli tervet ringi tegema minemas. Vapper naine! Oli armas. No, ja kus ma siis sain fotosüüdistamast!

Kuna mul endal kodus kaalu ei ole ja laupäeviti või pühapäeviti on meil nn saunapäevad ja kaalupäevad, siis just täna ma oma tulemust nägingi. Ja pühapäevad on ka minu jaoks patupäevad, ahjupraepäevad. Täna sai tehtud kaelakarbonaadi ahjukartulatega. Fotosüüdistus on ka olemas. Seega elagu kõigesööjad ja endaliigutajad!

Rajal näeme, raisk!