esmaspäev, 24. aprill 2017

Jaansoni rada 11.päev

Germo 2,5 km-l

 Täna ärkasin kell 7.55. No lihtsalt uni läks ära ja kohe tuli tahtmine rajale minna, aga Germo ärkas täpselt tund aega hiljem, ehk siis 8.55 ning pidin ootama kuni ta sööb, ennast riidesse paneb, voodid ära teeb jne...Mina ju ei tohi teha, sest tema on need kohustused endale loonud. Rajal muidugi oli ta natuke õnnetu, et hambad pesemata unustas ning tuletas seda mulle korduvalt meelde. Selline ta mul kord juba on. Aga nalja saab ka, vahel ta matkib mind, et kuidas ma kepikõnnin. Ju on siis naljakas kõrvalt vaadata. Pool rada kandis ta kindaid ning peale poolt rada loobus nendest. Kuigi tuul on ikka natuke liiga külm veel, olid osad rajal juba lühikestes pükstes. Ja üleüldse oli täna rajal väga palju rahvast.

 Mina otsustasin täna fliisi väel minna ja õigesti tegin, sest lõpuks vist hakkab kevad Pärnusse jõudma. Rätiku panin ikka kaela, et kaelaradikuliit uuesti ei süveneks.

 Kuna eile tundsin, et 4 km läbida on vähe mis vähe siis täna läbisime 8 km. Enesetunne on väga hea, kuigi algul koju jõudes olid täna päkad kanged, eriti siis kui ennast veidikeseks ajaks istuma unustasin ja siis järsku tõusta tahtsin. Eve jalutas meile kilomeetrijagu maad vastu ning siis tulime meile. Nüüd saatsin naabrinaise ära kes lausa ehmatas kui teda saatma läksin, päris ülimeeldiv tunne oli. Ehmatas miks? Sest avastas, et mu kõhuke hakkab taanduma ja ütles ka mulle seda otse. Möönis, et peab ka rajale minema. Nii on, taandub jah, voorusevöö tõmbab koomale. Kuidagi väga kerge on olla juba nüüd.

 Bestri poe juurest keerasime teisele rajale, eks ikka selleks et tuult trotsida. Praegu nad seal kaevavad ja teevad seda kergteed edasi ilmselt. Aga sellel tuhakattel on ka hea kepikõndida.

 Germo heitis juab pikali, ju tunneb, et vajab lõunauinakut. Ilmselt vajan mina ka seda, sest öö jäi 6 tunniseks, mis tegelikult viimasel ajal ongi ilmselt mulle sobiv aeg. Aga õhtul on vaja veel vaimset tööd teha ja pean puhkama. Vaimne töö väsitab kordi rohkem kui füüsiline eneseliigutamine. Ootan veel ühe raamatusoovija ära ja kobin tunniks kotile, kui just üks lugemisel olev raamat mind endasse ei haara. Aga kahtlus on, et ma ennast lugema unustan, sest tegu on ühe põneva raamatuga. Sellest blogin siis kui õige aeg.

 Mul on juba tohutult hea olla! Tahaks kogu maailma kallistada.

3 km läbitud...
üks põnev puu 4. km-l...
4 km läbitud...
metsa taga uus sild ja Sillakeskus...
esimene puhkepaus 5. km-l...
5.km-l...täitsa elus
tagasi Sõudeklubi juures....
Bestri poe juurest keerasime sellele rajale...

Kõik rajale, rsk!


24. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

2 kommentaari: