neljapäev, 20. aprill 2017

Haigused ei küsi aega, vanust ega...


 Kuna viimati käisin rajal eile hommikul, olid mul täna õhtuks suured plaanid. Hommikul tõustes oli kõik korras, jalutasin üle silla kesklinna, Emaga kohtuma. Sillal hakkas kohutavalt külm, tuul oli nõeluv ja tugev, pidin käega kapuutsi peas hoidma. Siis tänasin, et ei olnud kõnnikeppe kaasa võtnud.

 Olin hetke tunnistajaks kui kopp löödi maabussijaama platsi asfaldisse. Bussid peatuvad nüüd maabussijaama piletimüügi maja ees ja väljuvad sealt ligidalt, Rüütli tänavalt, suht hotell Pärnu juurest.

 Veidike kondasime Emaga ringi ja umbes veerand tundi Ema bussi väljumist tulin ära. Kui algne plaan oli taas jala üle silla tulla ja veidi Jaansoni rada väisata siis see plaan muutus sekundi pealt, sest mul hakkas külm, kohutavalt külm. Kõik mu luud, liigesed ja lihased hakkasid nii äkki valutama, et ma ei suutnud ennast üldse liigutada. Astusin bussi ja sõitsin 2 peatust koju. Jõin klaasitäie keefiri ja kadusin ligi kolmeks tunniks teki alla, kuid ikka ei saanud sooja. Ka praegu on kohutavlt külm, kuigi köögi termomeeter näitab 25,6 ja külaline ütles, et mul pidi siin täielik saun olema. Aga minul on külm ja istun villastes sokkides ning pleed õlgade peal. Pea kumiseb ja kohutav väsimus on. Nägu huugab ja kõrvad kipuvad lukku minema. Tahaks kogu aeg ainult magada.

 Tulingi korraks siia, blogin ära, vastan kirjadele ja meilidele ning ilmselt kaon raamatuga teki alla, sest vaid seal saan natuke sooja.

  Hoidke ennst selle kohutava tuule eest! Selle kevade tuul on eriti negatiivne ja valus.

bussijaamaplats on aedadega piiratud...
kopp löödi maasse...
töö käib...
ja nii see veebruarini ketav töö peale hakkaski...uue bussijaama ehitus
teine ehitus käib ka hoogsalt kesklinna rinstmikul...



20. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar