Vahel on rõõmuks nii vähe vaja. Jah, esmaspäeval käisime ka ilusalongis, Germo lõigati ilus soeng pähe ja aeti habe ära ning minule joonistati kulmud pähe. Sain ilmselt sõltuvuse Ülejõe ilusalongist ja käisin täna taas. Õigupoolest broneerisin aja juba esmaspäeval.
Olen aastaid kesklinna ilusalongis käinud, harjumusest. No, ja rahul olen muidugi ka olnud. Aga õde avastas, et ka Ülejõe ilusalongis lüüakse ka naisi lille ning oma kodurajooni tuleb hoida, mis mõttes tahes!
Ma ei tea kas ma olen ainuke kes kevadel ärkab ja tahab ennast lille lüüa. Igatahes nii juhtub minuga aastaid. Olgugi, et talviti lasen ka ikka aeg-ajalt endale nägu pähe joonistada, aga....kevaditi kohe kisub ilutegijate poole.
Need ei ole geelküüned. Ma ei kannataks ilmselt seda suurt kühmu oma küüntel, mille moodustavd geelküüned. Lasin oma sõrmeküüned geellakkida. Mu enda küüned lõigati ja viiliti poole lühemaks ja kitsamaks ja tulemus on pildil. Räägivad, et vähemalt 3 nädalat olla hooletu. Ma pole kunagi oma küüntega rahul, sest need on liiga laiad, tugevad ja otsad kaarduvad alla. Mina olen tööga rahul. Laupäev ikkagi tulekul ju.
Minu uueks ilutegijaks on Evi Pärnus, Ülejõe ilusalongis.
 |
| Evi. Ülejõe ilusalong |
Suured tänud!
Millega ma veel täna hakkama olen saanud? Vaat, ei ütle! Jään salalikuks. Arvake ise.
Ja nüüd muutun asjalikuks ning saadan kohalikule lehele info laupäevase kirjandus- ja muusikaõhtu kohta teele. Vaja ikka ju lehes ka kajastada.
Leffa-leffa!
5. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar