Ma tänan Sind südamest, kallis Urve, et sa niivõrd häid raamatuid kirjutad! See raamat on niinii oma, nii minule sobilik. Urve, kallis, sa oleksid kirjutanud justnagu kõigest sellest, mis kuulub minu maailma. Kes vähegi tajub, tunnetab või usub, et on olemas paralleelmaailmad, eelmised- ja järgmised elud, sellel soovitan siiralt seda raamatut lugeda! Siin jooksevadki paralleelselt kaks maailma, kaks elu, eelmine ja hetkeline. Samas on raamatu lõpp veel nii üllatuslik, mis seletab mõndagi. Ma elasin nendele tegelastele siin niivõrd elavalt kaasa, nagu oleks kõik toimunud minuga. Need tajud, need lõhnad, need ... eks need inimesed, kes isegi midagi sarnast kogenud on, mõistavad seda raamatut paremini, kui need, kes on skeptikud. Ega inimene ei tahagi endale paljusid asju tunnistada, kui tal puudub kogemus. Mina võin öelda, et mind pani luuletama vanavanaema lahkumine ja ma siiani tunnen, et igas mu luulereas on ta kohal. Lugege seda raamatut, siis saate aimu millest ma räägin. Rohkemmat ma ei reeda, sest kopeerin nagunii raamatu tutvustuse siia. Üteln vaid, et sain võimsa elamuse ja jään kannatamatult järgmist Urve raamatut ootama, aga selle lisan nüüd eriliste raamatute riiulisse, kus teda ootavad mitmeid sajad teised sama saatusega raamatud. Kniks ja südamest tänud selle raamatu eest Sulle, kallis Urve! Kolinud põlise linnapargi lähedal asuvasse majja, hakkab Jeete kuulma salapärast, kutsuvat kohinat. Teda kipuvad kummitama katkelised mälestuspildid, mis seostuvad püha hiiega, mille kõrval Jeete arvab end kunagi elanud olevat. Ent millal? Naine võtab vastu otsuse maksku mis maksab see hiiesalu üles otsida.
Müstilise maiguga, kahel erineval ajastul paralleelselt aset leidva tegevustikuga romaan tõstatab küsimuse, kas meil lisaks praegusele on olnud ka eelmine elu, ja kui, siis kas leidub võimalus, et me seda elu mäletame. 3. juuni 2026. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar