Kuvatud on postitused sildiga Aivar Lembit. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Aivar Lembit. Kuva kõik postitused

laupäev, 16. detsember 2023

KATLAKÜTJAST PROKURÖRIKS - Aivar Lembit

Kui hea kirjanik Aivar Lembit mulle selle telliskivi paksuse raamatu eelmise aasta algul saatis, olid meie perel rasked ajad ja me elasime Germoga rohkem Tallinnas haiglas ... ja lugemine lükkus. Selle aasta algul lükkus jälle, sest olin õlaliigese murruga poolenisti sant. Jah, selles raamatus on 546 lehekülge lugemist. See on raamat, mille läbilugemise järel tunnen ma tühjust, no nii kahju on, et otsa sai. Mõni telliskivi ei õigusta ennast ära, aga no see.... aitäh, Aivar! Ma ikka nautisin sajaga. Vapustavalt hea raamat! Tegevus viis tagasi nõuka-aega, suhteliselt selle aja lõppu. Eriti põnev oli teada saada mis toimub mormoonide maailmas jne... minul on nendega halbu kokkupuuteid nagu ka jehoova tunnistajatega. Lisaks oli põnev see Genfi konventsiooni peatükk, Putši aeg, mis on ka minul väga selgelt meeles, viibisin ühes Pärnumaa alevis tollel korral, kui naastes avastasin, et tankid on tänaval. Tartut on siin palju, tulevad endale Tartu ajad meelde. See raamat kõneleb kõigest tolle aja valupunktidest, ka surmanuhtlusest jne...Kindlasti võtan seda raamatut kunagi veel lugeda. Kahju, et autor unustas pühendada, muidu läheks eriliste raamatute riiulisse. Aga ehk kunagi ;) Aitäh, aitäh, aitäh! Soovitan lugeda ja kopeerin raamatu tutvustuse ka siia: Kolmeosalise romaani tegevus leiab aset Eestis NSV Liidu kokkuvarisemisele eelnenud ja sellele järgnenud sündmuste valguses. Ueed olud muudavad inimesi ja inimesed omakorda neid ümbritsevaid keskkondi. Alates juuraõpingutest kuni riikliku süüdistajani töötamiseni on Leo silmade läb vaadeldud ajastute vaheldumist, uute ja endiste põhimõtete vahele lõksu jäänud tegelasi, nende ette kerkinud valikuid, elu mustritega kohandumist, samuti inimeste püüdeid mitte kaotada seejuures ei teisi ega iseennast. Raamat koosneb aastatel 2018-2021 valminud osadest: "Katlakütja, kelner ja operatiivtöötaja", "Uurija,preester ja laulupidu", "Süüdistaja, nõid ja ingel". Osaliselt isiklikele mälestustele tuginevates lugudes saab ajaloo värvikate ja pöördeliste sündmuste taustal jälgida nii Leo kui ka teda ümbritseva maailma arengut. 16. detsember 2023. Vana-Rääma

laupäev, 27. märts 2021

LUULETUS ÜKSIKUST HUNDIST - Aivar Lembit

Möödunud ööl sain loetud Aivar Lembitu romaani "Luuletus üksikust hundist." Siirad tänud, hea Aivar! Minu jaoks on tegu väga põneva ja südamelähedase raamatuga, kuna olen ise ka osalenud Poetry Slämil ehk Prõmmul. Lisaks korraldasin aastaid Pärnu eelvooru, kuni Jaak Känd korraldamise sujuvalt üle võttis. Aastaid osalesin ka Tarkade Klubi töös ning pean oluliseks mainida ka seda, et koos Margus Oopkaubi, (:)kivisildniku ja Papaga tegime aastaid žüritööd Pärnu Rääma Põhikoolis, kus korraldati Juhan Liivi luulekonkutsse. Seega see raamat on igas mõttes mulle. Vist oli aasta 2012 kui meie fantastiline Pärnu eelvooru žürii ( koosseisus Kaupo Meiel, (:)kivisildnik, Contra, mina, Annika Lainele jt...)avastas Jaak Kännu, kes ka Eestit väljamaal esindamas käis. Kirjanik Aivar Lembit on paralleelselt Prõmmu maailmaga lahanud siin raamatus ka Sindi paisu juurest jääkülmast veest leitud hundi teemat. Üks teema täiendab teist, need on osavalt omavahel põimitud. Kuidas see võimalik on? Loe ise! Siin kooruvad ka lahti luulesündmuste telgitagused, millest paljudel pole aimugi, olgugi et tegu on ilukirjanduslik teosega ja lugeja loeb välja just selle, mida soovib. Et siis kus avaneb reaalmaailm ja kus fantaasia, nagu ikka. Või ... Ühesõnaga mina soovitan siiralt lugeda! Aitäh, aitäh, aitäh! Ja nagu ikka, kopeerin siia raamatut tutvustava teksti Rahva Raamatu lehelt: Raamatu vabakutseline nimeta minategelane, kes tuleb lihtsast ja igavlevast Eesti kolkalinnast, peab aru enda puntrasse jooksva elu üle. Uute ideede otsinguil otsustab ta end maineka ülikoolilinna lavaluulelaudadel proovile panna. Inimsuhted põimuvad luulega ning taas selgub, et Eesti on väga väike ja iial ei või teada, kes kellega ühes koolis või lasteaias käinud on. Paralleelselt minategelase saatusega kulgeb Sindi paisu juurest jääkülmast veest päästetud, ülessoojendatud, tagasi metsa lastud ja lõpuks kaduma jäänud noore hundi lugu. Kas samasugune lõpp ootab sümboolselt ees ka raamatu minategelast? 27. märts. 2021.a. Vana-Rääma

neljapäev, 30. aprill 2020

Täna ilmunud "Nelli Teatajas, " Saatus & Saladustes" ning "Müstilistes lugudes"


 Täna ilmus ka selle nädala "Nelli Teataja" number, sest homme on pühad. Sealt saate lugeda Antsla vallavanema vastust Jana mure kohta. See lihtsalt ei jõudnud eelmisel korral lehte, sestap on selles numbris. Ajaleht ilmub vaid korra nädalas. Aga olgu siin mainitud ka, et asi hakkas liikuma, kõik 3 osapoolt said esmaspäeval kokku ning Jana andis teada järgmist:
Olukord on positiivselt lahendatud .Ootan veel lõpplahendust ,loodan ,et ka see tuleb positiivne. Naabritega mingit tüli ei ole ja kõik on korras.Ma ei saa vist seda lisada ,et mina ei ole pealkirja välja mõelnud, et Andrus Veerpalule halba valgust heita.

Ja olgu ka mainitud, et eelmise artikli pealkiri ei olnud minu poolt pakutud, ka Jana poolt mitte. Eks ajakirjandus lisab ikka sellised pealkirjad, mis nende arust paremini müüvad.
Ütlen ka seda, et ma ei soovita pea norus istuma jääda, kui olukord tundub lootusetu, kaasa asjasse meedia ja asi hakkab lahenema. Nii on.
Kahjuks ei ole see ainuke juhtum meie kallil kodumaal. Artikli ilmumise järel oli mu postkast lugusid täis.
Jana on hea ema, aus ja õiglane, kes hoolib oma lastest, sest nende heaolu nimel ta võitlebki. Mina ei salli ebaõiglust, nähes seda appihüüdu Jana ajajoonel, sekkusin. Teen vaid oma tööd ja olgu taas mainitud ka see, et ajakirjanduses ei kirjuatata vaid positiivseid artikleid, sest elu ei ole üleni positiivne. Sestap ma eriti ei taha sarnaseid artikleid kirjutada, teen seda erandjuhul. Antud korral ma ei suutnud vaikida, olles ise pärit paljulapselisest perest ning mõistes Jana ja ta pere olukorda. Lisaks on Jana andekas kunstnik, väga paljude raamatute illustraator (kaasa arvatud minu osad raamatud) ning tema leheküljega saad tutvuda siin: VALGE kunst.

 "Müstilisse lugudesse" kirjutasin põneva loo empaat Antonina Kersnast, kes oli aastate eest üks "Selgeltnägijate tuleproovi finaliste." Head lugemist ja tänud Antonina!

 Lisaks on samas ajakirjas ka minu lühijutuke "Ära jäta lahkunu tuhaga urni koju."

 Ajakirja "Saatus & Saladused" saatsin Aivar Lembitu luule. Head nautimist!

 Kui ka sina tahad, et sinu luule ilmuks selles ajakirjas siis võta minuga ühendust juba täna!

Kui ka sinul on mõni lugu rääkida, võta ka minuga ühendust.

Olge kõik terved ja rõõmsad!

Fotod:
...

sellised siis ...
lugu "Nelli Teatajas"

Aivar Lembitu luule

Antonina lugu


30. aprill. 2020.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 5. märts 2020

POSIJAD - Aivar Lembit


 Panin öökapilt eriliste raamatute riiulisse Aivar Lembitu romaani "Posijad." See on kriminulli sugemetega romaan. Miks eriliste raamatute riiulisse? Sest see on pühendusega raamat.

 Ühtlasi on tegu teise raamatuga, mille selle autori omadest läbi lugenud olen. Kas loeksin veel tema teoseid? Jah, sest mulle on kirjanik Lembitu käekiri meeldima hakanud, kuigi antud raamat minu jaoks algul natuke venis, aga siis läks nii põnevaks, et ma ei tahtnud teda enam käest ära panna.
 Ma ei imesta, et Aivar Lembit teatud teemasid valdab, eks tal ole suur kogemustepagas olemas. Ja ma endiselt fännan kriminulle.

 Lugu tiirleb ühe seerumi ümber, täna millele on üks memm kõrgeani elanud. Tuntud arst (endine) ja sõdalane teevad seerumist endale nn kaubanumbri ja teenivad väga hästi. Kuni võimust võtab korruptsioon, mis on kahjuks meie riigile väga omane. Seda teemat ma pikemalt ei lahkaks, küll aga  lahkab kirjanik Lembit seda selles raamatus. Osavalt lahkab. Põnev oli ka.
 Kui nuriseda siis ma nuriseks (nagu naised ikka) natuke romantika ja kire puudumise üle, mida tahaksin ühest krimiromaanist lugeda, aga see olen ju mina. Kui on pinevust ja verdtarretavat  põnevust, tahaks ka kirge tunda. Natuke kuivaks jäi minu jaoks. Aga kindlasti mitte paljude lugejate jaoks, me kõik oleme erinevad. Aga see selleks.
 
  Jah, keegi meist ammu ei kahtle, et õigusorganid ja kuritegelik maailm astuvad ühte sammu, mitte küll eranditult, aga siiski. Millegipärast meenusid kohutavad üheksakümnendad, kus kuritegevus lokkas, allilm ja võimulolijad olid ühes grupeeringus ... ega pole välistatud, et see ka praegu nii ei ole. Jah, võibolla ma lugesin midagi ridade vahelt, võibolla mitte, aga sa loe ise, saad teada!

Aitäh, hea Aivar!

Raamatu tutvustus:RAAMAT

POSIJAD

Autor: AIVAR LEMBIT
 0 Google +0  0 Share0
Nõidu ehk posijaid on peetud süüdlasteks inimkonda läbi ajaloo tabanud loendamatutes hädades. Trükisõna, elekter, internet, DNA, superpommid … Maailm peale nõidumist, mida me eile tundsime hea ja turvalisena, on muutunud. Peataolek ja hirm tundmatu ees. Tagajärjed on erinevad, kuid nende poolt sünnitatud konfliktid korduvad sajandist sajandisse.
Teose tegevus leiab aset Eestis 21 sajandi esimesel poolel.


5. märts. 2020.a.
Vana-Rääma

reede, 14. veebruar 2020

KASIMIRA - Aivar Lembit


 Möödunud öösel sain loetud Aivar Lembitu romaani "Kasimira," mis kõneleb naabritevahelisest vimmast, mis lõppeb kohtuga. Aktuaalne teema ajast aega.

 See on esimene romaan, mille kirjanik Lembitu raamatutest läbi lugenud olen ning teine ootab ka lugemist. Tutvusime Aivar  Lembituga Facebookis (virtuaalselt) ning vahetasime raamatuid. No ma olen kord selline hull lugeja ja mulle väga sobib see vahetus, kuna pühendustega raamatutest on saanud juba suur kollektsioon ja need on minu jaoks väga erilised, eriliste raamatute riiulites.
  Jah, ma tahan raamatuid omada, eriti just eesti autorite omi, pühendustega.

 Autor valdab perfektselt kohtuukse tagust maailma, ma ei imesta üldse, sest põgusalt oleme kirjanik Lembituga vestelnud.

 Poluvernikust Kasimira ja tema naabrimees Jura Kovaljov kisuvad riidu, kuna Kasimira olevat väitnud, et Jura rikkus temasealiha ära, kui Kasimira tolle naabrimehe juurde suitsutmisele viis. Et liha olla lausa ussitanud jne ... Naabrid ei suutnud omavahel asju ära klaarida ning Kasimira ei maksnud Jurale lubatud summat. Nii pöörduski naabimees kohtusse ning selle käigus toimub kateine kohus.
Kange naisena vilistab räpakas memm nii naabrimehe, kui ka seaduste peale.
  Kui riik saadab kohtutäiturid töötu memme hoovi, tõukab Kasimira ühte kohtutäiturit ning see kukub seavirtsa sisse. Siit saabki alguse teine kohtusaaga.

 Ühesõnaga, kui sa tahad lähemalt tutvuda meie kohutöötajale telgitagustega j sind huvitab kuidas ja kas on võimalik naabrite tüli lahendada, loe seda raamatut.

 Kuna ma alati blogin otse(koheselt), siis raamatu lugemisel häiris mind meeletu vigade kogus, neid on ikka lootusetult palju. Aga ma ei leidnudki toimetaja nime raamatust. Ise ei näe kirjanik oma vigu, selle jaoks on toimetajad olemas, soovitan kindlasti anda raamatu käsikiri enne trükki minemist mitmele heale tuttavale lugeda, no korrektuuri ja toimetamise mõttes. Ja viimane lihv jäägu toimetajale. Sorry, Aivar, see raamat on toimetamata, kuna 20 vea juures läks mul vigade lugemine lausa sassi. /jah, mul on see kiiks, loen vigu kokku!/

 Aga siiski olen tänulik raamatu eest, aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

KASIMIRA

Autor: AIVAR LEMBIT
 19 Google +0  0 Share0
Peale ülemajanaabrite Kasimira ja Kovaljovi-Jurka vahelise äritehingu luhtumist pahvatab vana vimm uue hooga. Mängu kistakse nii juristid, täiturid, suguvõsa liikmed kui ka lemmiksiga Artur. Tulemata ei jää protsessid ning kõrvetamata ei pääse keegi.



14. veebruar. 2020.a.
Vana-Rääma