Nii hea, on vahelduseks jutustustele oma lemmikžanris kirjutatud raamatut ehk romaani lugeda! Lugesin tegelikult selle tellisepaksuse põneviku vaid 4 õhtuga läbi, aga kuna mul on käsil mahukas kirjatöö, siis mitmel õhtul ma ei suutnud enam lugeda, sest silmad olid liiga väsinud. Ma olen 4 päevaga trükkinud arvutisse 50 arvutilehekülge materjali, ehk siis koostan raamatut. Aga Aivar Lembitu põnevik "Koopaurkast soojale maale" on niivõrd põnev, et seda ei taha üldse käest panna. Raamat on 462 leheküljeline. Siit käib mitmel korral valus teema läbi - kuhu kaovad inimesed. Lisaks on siin palju-palju muudkui elulist. Aivar Lembitu raamatud on valdavalt kriminulli sugemetega või tegelikult võib neid kriminullide alla liigitada küll. Minu lemmikud (tegutsevad) krimikirjanikud Eestis on Aivar Lembit ja Ketlin Priilinn. Kirjuta selliseid põnevaid raamtuid veel, hea Aivar. Ja suurimad tänud selle raamatu eest! Läheb ka eriliste raamtute riiulisse, sest pühendus on kenasti olemas. Kui te soovite midagi tõeliselt põnevat ja haaravat lugeda, minge ostke või laenutage just see romaan ja te ei pea kahetsema! Nüüd kopeerin raamatut tutvustava teksti Apollo lehelt. Mõnusat lugemist! Romaanikolmik vaatleb elu ja inimesi läbi oma aastate ajas, kuhu nad saatuse poolt paisatud on – oma elu rööbastesse sättiva Eesti Vabariigi taasiseseisvumisaja algusaaegades. Üldinimlik on tung alustada teekonda, et jõuda välja “soojale maale”, olgu selleks siis heaolu, isiklik õnn, armastus, ihaldatud elukutse, perekond… Kitsal rajal ristuvad teed ja soovid, märkamatult saab võistlusest võitlus, aga idülliliste piltide varjust ujuvad välja madalale peitunud hingede tumedad varjud. Tagasilöögid saabuvad lihtsamini kui edu ja need on valusad.
Romaanikolmikus käsitletud sündmused võivad küll paljuski tunduda üledramatiseeritute, isegi “jabuartena”, kuid enamik neist pärinevad ometi siitsamast, elust meie eneste ümbert. 18. november 2024. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar