Margit Petersoni kirjalaegas: haigused

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

Kuvatud on postitused sildiga haigused. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 25. detsember 2023

Täna algas Päikeseaasta

See, armsa Katrini poolt saadetud jõulukaart sobib niivõrd hästi postituse peatsisse, sest just täna. 25. detsembril algas uus aasta - Päikeseaasta. Ehk siis pärast mõnepäevast magamist päike ärkas. Mulle see meeldib. Meeldib kordades rohkem kui jõulud, ja jõulude aeg on minu jaoks valus aeg, väga valus, sest kahe aasta eest oli väg-väga raske aeg ja ma vahepeal tundsin, et ma olen Universumi suuruse koormaga üksinda, täiesti üksinda ja paar päeva mu elust on kadunud. Vist magasin maha. Või ma ei teagi....Ehk siis 2021. aasta 23. detsmberil oli Germol raske operatsioon ja 25. detsembril sain ma teda külastada, lausa 2 tundi sain veeta oma kalli poja kõrval. Aga Universum võttis mu palveid kuulda ning juba 2022. aasta mai alguses sain ma teada, et mu poeg tervenes kaugelearenenud raskekujulisest vähkkasvajast, tänu dr. Peeter Tulminile ja PERHile, kus me 5 korral (4 päeva kaupa) keemiaravil käisime. Ja siis võtsin kohe ise Kaalukliinikuga ühendust ja edasisest olen palju kirjutanud ... Aga see kõik meenub ja iga aastaga üha enam tahaks ma jõulude ajaks siit ära ning ... seda ma ka tuleval aastal teen, kuid praegu on vara rääkida. Plaanid on elluviimiseks. Soovid on täitumiseks. Täna tegin jõululaua, Germo sõi suure portsu ning Simba sõi lihast kõhu nii täis, et muudkui magab siin. Geiot alles ootame. Mina sõin isegi ühe verivorsti ära, sain kenasti süüa, kuigi verekäkki ei saa, sest seal on jahu sees. Hapukapsast sõin ka ja ühe piraka lihatüki. Sülti ma sellel aastal ei keetnud, sest väikest kogust ma teha ei oska ja suurt ei jõua ära süüa :) Lisaks pole ma mitu päeva kodust liikuma saanud, raskekujulised seedeprpbleemid leidsid mind üles kahjuks ja ka laupäevsed plaanid, minna turule Ergo esinemist vaatama, jooksid liiva. Nüüd oen targem, maksa ma enam ei söö, sõin paaril päeval ja ... ei taha seda kohutavat kogemust jagada ka mitte. Täna olen juba inimene, kõht käib läbi tänu käsimüügil olevatele ravimitele. Olen enne ka selle kohutava kõhukinnisuse käes piinelnud, paar aastat tagasi kirjutas endokriinoloog mulle süstid, ( olin siis diabeetik) mida korra nädalas tegin, need pidid kaalu langetama (praegu on eriti popp, inimesed on nii lollid, süstivad ennast diabeetiravimitega, teadmata tagajärgi) aga minul ei langetanud, hakkasin paisuma ja seedimine lakkas töötamast ... kui juba nädala polnud saanud rasket häda teha, jätsin süstimata ja sain asja korda. Põrgupiin! Ärge jumala eest tapke ennast kaalulangetamise nimel, sest need süstid ei ole teile! Need ummistavad teie soolestikku ja tagajärjed võivad olla katastroofilised! Kui kellelgi on krooniline kõhukinnisus ja see teda vaevab siis võtku minuga ühedust, saan aidata. Aga olge ikka terved ja rõõmsad, uus aasta peagi koidab ja kõige pimedam aeg on seljatatud. Ma olen päikeselaps, sellepärast ma ei armsata jõule, siis päikest pole. Ootan kuuma suve, vähemalt 30 kraadist. Aga nüüd galerii ka. 25. detsember 2023. Vana-Rääma. Ahjaa, Päkad käivad siiani, sest hommikul kell 8.20 käis spetsiaalselt mulle akna taga lehvitamas :) Mul oli seljataga magamata öö, aga nägemine on alles :D

reede, 22. detsember 2023

Jaansoni rada 420. päev

Läksin lausa suure peegli juurde ja vaatasin kas ma näen välja nagu Päkaplika, kelleks mind auto aknast ristiti. Tundub küll :) Täna käisime taas rajal, tõsi küll, kõigepealt sõitsime haiglasse bussiga ja siis sealt liikusime jalgsi tagasi, kulgesime üle kesklinna silla Port Artur 2 postimajja, sest sealt oli ju vaja Bingo loto võiduraha välja võtta ;) Kokku läbisime 6,7 km ja 11 500 sammu. Täna on talvine pööripäev ja enne kui päike mõneks päevaks magama läheb, näitas ta ennast, jäädvustasin. Ja no kohe algab ka uus aasta, 25. detsembril algab uus päikeseaasta, siis ta taasärkab. Ilm on nii mõnus, öösel oli küll veidi lund tulnud, aga see õnneks sulas kohe ja kella 14.00 ajal näitas termomeeter kesklinna silla juures 2 soojakraadi. Sellist talve ma talun, kui on plusskraadid. Mõnus. Aga mis seal ikka, meil oli väike rajajuubel täna ning ma loodan täna ka romaani käsikirjale punkti viirutada, eks näis. Lootsin juba eile, aga ikka jookseb edasi :) Ja öösel unustasin ennast lugema. Tüüpiline. Mõnusat pööriaega! 22. detsember 2023. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

esmaspäev, 20. november 2023

Jaansoni rada 411. päev

Üle paari päeva jõudsime siis täna taas rajale kepikõndima. Õigupoolest oli vaja Germoga Ristikusse arstile minna, ega meie ju ometi bussiga ei sõida. Milleks? kui jalgsi saab :) Minu pedomeetri järgi tuli teekonna pikkuseks 8,1 km ja 13 200 sammu. Aga tegelikult on seda (meie teekonda arvestades) rohkem, kuid ma pole siiani saanud veel pedomeetrit korda. Vahet pole, oluline on liikumine. Ja me liikusime mööda Rääma tänavat, Niidumetsast keerasime alla ja sealt mööda Oja tänavat haiglasse. Jaansoni rajale eriti hetkel ei kipu, eks ikka selle sillakoridori ehitamise pärast ja seal käivad ka mingisugused kaevetööd veel. Dr. Tulimini juures sai käidud, röntgenis ka ja vereanalüüsd andsime ka Germol ära ning uuesti lähme 28. novembril, siis radioloogiasse jne... Eks ikka iga poole aasta tagune arstlik kontroll, mis on hädavajalik pärast raske haiguse seljatamist. Aga Germo on vapper. Ülivapper ja tubli. Jaksab hullu empsiga pikki kilomeetreid tuhiseda. Ega me kumbki pole allaandjad, tõuseme taas tuhast ja tuhiseme edasi ;) Ilm on suht talutav täna, aga me panime juba naelad alla, ma olen liiga hell alles 10 kuu eest aset leidnud õlaliigese murrust, kuigi ise olen oma õlaliigese terveks ravinud, ei mingeid füsioteraapiaid ega asju. Kui ikka tahad, suudad ennast ise tervendada. Tahtejõud on asja nimi ja selle üle ma kurta ei saa. Vahel tuleb see kangus, tahtejõud ja eestlase jonn ja uhkus ikka kasuks ka. Aga mis seal ikka, smuuti ka joodud, nagu ikka pool tundi peale trenni seda teeme. Õhtul tuleb tööle minna, (aja)kirjaniku tööd tegema, pole siin molutamist midagi. Aga mõnusat päeva teile, hääd sõbrad! 20. november 2023. Vana-Rääma

kolmapäev, 25. august 2021

Veidike tervisest ehk diabeediga seonduvast

Olen viimasel ajal vähe bloginud sest mulle ei meeldi blogi formaat, mis eelmisel aastal ära rikuti. Olen abi ka küsinud kuid pole saanud, aga vahel ma ikka soovin mõne asja oma blogisse jäädvustada, nagu ka selle siin, tervisega seonduva. Eks ma rohkem iseenda tarvis seda blogi kirjutan ja jätkuvalt mainin, et mu blogi on mu jooksev elulooraamat, siin on palju materjali nii mõnegi raamatu tarvis. Ja nüüd teemasse. Ma pole sellest saladust teunud et olen 2. astme diabeetik ning täna, 2 aastat ja 3 kuud tagasi avastasin endal diabeedi, siis olin ikka karmis olukorras, veresuhkur oli ligi 20 .... Aga ma võtsin ennast kätte ja sain tervise normi. Nüüd siis aktuaalsemast teemast. Käisin pühapäeval endokrinoloog Verner Fogeli juures, kes ongi minu arst, sest diabeetik ja stuumahaige inimene ( see ma olen) vajab endokrinoloogi, seda tööd ära teha siiski ei saa perearst. Aeg-ajalt vajab ehk ka raviskeem muutmist jne ... Mina sain nüüd süstid peale. Ei, ei, mitte insuliinisüstid ega igapäevased. Ma süstin ennast korra nädalas ja tegu on Trulicity nimeliste süstidega (peatsis foto), mis pärsivad söögiisu ja aitavad kaalu langetamisele kaasa. Ise peab muidugi rangelt süsivesikuid arvestama, nii on võimalik nädalas 1 kg kaalu kaotada. Ka Forxiga ravimid, mille peale sain, langetavad kaalu ning süstimise päeval ma neid ei tarbi. Miks mulle süstid peale tulid? Aga ikka sellepärast et ma olen 14 kg juurde võtnud. Kõik, kes mind viimasel ajal näinud on, näevad, kuigi nii mõnigi on öelnud et ei saa arugi. Saab ikka ja mina saan väga hästi. Nimelt kaalu hakkas lisanduma 4 kuu eest kui suitsetamisest loobusin. 26. augustil (homme) saab mul 4 kuud suitsuvaba elu. Olen õnnelik! Ja eks ka hormonaalsed muutused kipuvad kaalu lisama ning tuleb tunnistada et ma suvel ikka patustasin ka, kuigi siiski enajaolt arvestan kogu aeg süsivesikuid, tarbin neid hommikusöögiga ja lõuna ajal, ei rohkem. Peale lõunat diabeetik süsivesikuid tarbida ei tohi, süsivesik on diabeetikule sama hea mis suhkur, ka puuviljasuhkur on suhkur, seega ... Süstimine pole paha, ma ei karda süsti ja olen elu jooksul palju süstinud aga ma eelistan seda süsti kintsu teha, mitte kõhtu. Kuigi kõhul on rohkem rasva, sinna ei oleks nii kibe ja see süst tehaksegi rasva ehk seda nimetatakse naha-aluseks süstiks. Muidugi pean ma vähemalt 1 tund päevas aktiivselt liikuma, täna tahaks rajale aga sajab ja sajab ... Ja eks mul ole liikumisega olnud takistusi ka poja tervise pärast, ta haigushood on tihenenud ja peale hoogusid istume mõlemad vähemalt nädalajagu päevi toas. See kõik annab ka lisakilosid ... Kuid ma ei heitu, meil kõigil on paremaid ja halvemaid aegu, paadunud optimistina näen ma igas päevas ja igas hetkes valgust ja positiivsust, maailm ei ole must. Meile kõigile on antud kanda nii palju kui me kanda jaksama, ka sulle ja sulle! Jess, homme saab 4 kuud ilma nikotiinimürgita ja mina pole endasse lasknud ka teisi mürke süstida, vaktsiine, mis laastavad tervist ja ei hoia ära haiguseid. Ma parem ei nimeta nimesid, nuhid on igalk pool. Hoian ennast positiivsuse lainel ja selle toob mulle ka kirjutamine, mis on minu üheks suureks kireks, nagu ka kepikõndimine, isegi siis kui liigesed valu teevad. Kirg on loomuomadus, mis mind iseloomustab, ausõna. Olgem terved ja õnnelikud! 25. august. 2021.a. Vana-Rääma

teisipäev, 9. veebruar 2021

Veidike tervisest

Nonii, nüüd tuleb pikem blogipostitus, rohkem küll enda tarvis, aga lugeda võivad kõik, muidu ma ei blogiks avalikult. Olengi oma blogi suhteliselt unarusse jätnud, aga oma elulooraamatut tuleb ju ikka kirja panna, selleks mu blogi ongi :) Ei ole ma sellest saladust teinud, et kahe aasta eest olin ma kuu jooksul lausa 2 korda haige, pidev köha, nohu, pealavu, liigesevalu jne ... ning 2019. aasta mai kuus avastasin endal diabeedi, mis oli päris karm, olin põhimõtteliselt infarkti ja insuldi eelses seisundis, sest veresuhkur oli 20 ja kõik näidud olid halvad, väga halvad. Nii ma siis oma elu ümber korraldama hakkasingi. Algatuseks tegin menüü täitsa ümber ja panin paika söögi kellaajad, sest diabeetik peab sööma 4-5 korda päevas ja rangelt kindlatel kellaaegadel. Jätsin välja praetud toidud, või, suhkru jne ... Süsivesikuid tarbin ainult hommikjuti ja lõunasöögi ajal, siis ka arvestan. Teistel söögiaegadel ei tarbi, reeglina. Selleks ajaks kui ma diabeedi avastasin, olin kepikõndimisega suutnud 30 kg ennast kergemaks käia, aga sõin kõike, harvemini ja rohkem. Olgu mainitud, et kõik need massidieedid ei ole kasulikud, me oleme kõik erinevad ja iga inimese keha tunneb OMA TOIDU ära. Sestap eiran siin pidevalt igasuguste dieeditajate sõbrakutseid, kes üritavad mind kaasata mingitesse gruppidesse ja kalli raha eest sööma õpetada. Ütlen ausalt, see kõik on vale! Saan nüüd peapesu või mitte, eks pead ole vaja ka ju pesta :) Tegelikult sain oma näidud kontrolli alla väga ruttu. Mulle kirjutati ports tablette, millest kahest diabeediravimist sain lahti juba kahe päevaga, kolesterooli sain paika hiina punase riisi kapslitega, mida soovitas mulle hea sõber Peeter Kaljumäe. Vaid kuu aega tarbisin neid ja oligi kõk kombes. No mudugi sai määravaks ka mittepraetud toidu söömine ja muud tegurid. Aitäh, Peeter! Samal ajal kui diabeetikuks haigestusin, haigestus ma minu kilpnääre, sest diabeetikute õrnad kohad ongi kilpnääre, kõhunääre (pankreas) neerupealsed, silmad jne... Silmanägemine on mul jah halvemaks läinud, sestap ma ei saa oma lemmikharrastusele rõhku panna, ehk lugemine on jäänud harvemaks, aga õnneks on mu silmapõhjad terved. Sain, lisaks diabeedile, diagnoosiks ka: mittetoksiline hulgisõlmeline struuma, mis tähendab, et mu kilpnääre on sõlmekesi täis. Õudne, onju? Aga elu läheb edasi, tuleb ennast lihtsalt käsile võtta kui enne seda teinud ei ole. Jah, ehmatus oli, sest samal ajal, lisaks minule, olid veel 2 mu kallist inimest raskes seisus ... Tegelikult suured tänusõnad kuuluvad mu väga heale perearstile Anne Teeäärele, kes kiiresti tegutses ja mind kohe Tallinna Endokrinoloogia kliiniku endokrinoloog Verner Fogeli juurde suunas ja seal sain õige ravi peale. Diabeet ja kilpnäärme haigused kipuvad käsikäes käima, sestap ma ei mõista neid perearste, kes oma diabeetikuist patsiendte vastava ala arstile ei suuna. Ei anna saatekirja. Aga õnneks dr. Fogel võtab ka ilma saatekirjata patsiente vastu. Tegelikult suurel määral tahtsingi kirjutada siin blogipostituses just oma viimasest endokrinoloogi külastusest, mis leidis aset kahe päeva eest, 7. veebruaril. Dr. Fogel tegi mulle silmapõhjade uuringu, kilpnäärme ultraheli ja vereanalüüsid ning juba täna ta helistas ja teatas, et mu analüüsid on korras ning isegi veresuhkru keskmine näit on hea, 6.4 (olgu öeldud, et terve inimese veresuhkur võib olla kuni 6,1) Nii ma siis jätkan omas tempos, söön kindlatel kellaaegadel ja arvestan süsivesikuid. Jah, ma patustan ka, aga mitte koguaeg ja üleüldse tunnen ma ära näiteks selle kui mu veresuhkur langeb, mul hakkab lihtsalt külm. Õnneks olen tänaseks saanud veresuhkru kontrolli alla, alguses olin ikka päris hädas, sest diebeetiku veresuhkur ei tohi langeda alla 5, vastasel korral on oht kooma langeda. Minul langes vastu ööd pidevalt, tollel ajal mõõtsin ka pidevalt, nüüd väga harva, vaid siis kui sisetunne ütleb. Ka vererõhk on mul kontrolli all, lisaks diabeedile haigestusin ka hüpertooniasse ehk kõrgvererõhu tõppe ning alles neljas vererõhu ravim sobis mulle, olin nagu katsejänes :) Kuidas ma veel enda tervist hoian? Minu päev algab klaasitäie veega, siis võtan pisikese lonksu omatehtud mustapässiku tinktuuri, poole tunni pärast söön täisterast kaerahlebeputru, mille kõrvale joon tassi kohvi (suhkruasendajaga) ja söön viilu täisterasaia (muna, juust, lõhe, tomat) ja peale hommikusööki võtan veresuhkru ja vererõhu ravimid. Pudru sisse lisan marju, chia seemneid ja tseiloni kaneeli, see kaneel peal oleme iga diabeetiku päevamenüüs. Lisaks tarbin peaaegu igapäevaselt tatart või toortatart. Ma ei ole enam 2 aastat haige olnud, vaid ühel päeval käis allergiline nohu minust 3 tunniga üle, lõhkus nina ja huuled ja läks oma teed. See tekkis mul pliidipuu seest välja valgunud koi purust. Isegi olin hämmingus. Aga kindlasti on mu tervise edu pandiks ka paljajalu lumel käimine, sest talla all on ju eluliselt tähtsad punktid, külm lumi stimuleerib meie organeid, lisaks mu jalad, mis enne külma kartsid, ei külmeta enam. Muidugi on suur abi ka reikist, mida teen endale peaaegu igapäevaselt. Reiki puhastab ja tervendab meie tšakraid, kui tšakra vibratsioon või värvid (jne...) on paigast ära, olemegi negatiivsusele (kaasa arvatud haigused) vastuvõtlikud. Kui näiteks tuleme operatsioonilt, lappab meditsiin kokku meie füüsise, mitte vaimu, setap peaks reiki ja meditsiin käima käsikäes, reiki on vaimu parandamine mõnes mõttes. Kes usub, kes mitte, kes tunneb, kes mitte, individuaalne. Minu olen reikist saanud väga palju abi, igatahes! Ja no rajal kepikõndmimas käime ka Germoga, kindlasti on tervise edu pant ka liikumine, me ei saanud isklikel põhjustel liikuma kogu detsembri, sealt tuli mulle mõni lisakilo, mida nüüd maha kepikõnnin. Liikumine on väga tähtis. Aga kui tekib selline olukord nagu meil detsembris, ei tohiks unustada tervislikku toitumist ja ma rõhutan, süüa tuleb kindlatel kellaaegadel! Oehh, pikaks läks see tekst, aga kirjutasin endast välja, see oskus mul on ja ma tunnen ennast ülihästi. Olge teie ka terved!9. veebruar. 2021.a.Vana-Rääma

teisipäev, 10. märts 2020

Mõni päev ongi üleni päikeseline

Täna on minu jaoks erakordne päev. Pärnu Vanalinna Põhikooli õpilastega kohtumisest ma juba põgusalt blogisin, aga tänases päevas on veel palju head. Alustan siis algusest.

10 kuud tagasi oli minu elu,otseses mõttes, ummikus ja seda seoses tervisega, millest olen samuti bloginud. Ühesõnaga 2019. aasta mai algul avastasin (tänu sõbranne Annelile) endal karmi haiguse - diabeedi. Olin nii hullus seisuses, et arstid küsisid mitmeid kordi ega ma insulti või infarkti ei ole hiljuti läbi elanud. Ühesõnaga olin infarkti ja insuldi eelses seisundis, sest kõik mu analüüsid olid korrast ära ja veresuhkur näitas 19,9. Olgu siis mainitud, et kuni 6,1 on normaalne. 12,0 ja 15,0 veresuhkru näiduga on inimesed kooma langenud, sestap olid kõik hirmul. Kui ma järgmise päeva hommikul jala Perearsti Keskusesse kõmpisin, mõõtis perearst veresuhkrut ja see näitas 17,8. Ikka oli seisund väga kriitiline. Lisaks olid ka hemoglobiin, kolesterool, ka maksa- ja maonäidud (lisaks kõigele) täiesti katastroofiliselt korrast ära.
Päeva pealt korrigeerisin ümber oma toidusedeli, jätsin välja kõik praetud toidud (mul pole isegi toiduõli kodus), loobusin võist (kasutan või asemel avokaadot), suhkrust (kohvisse panen magusainet, kuna vajan), kartuli (vaid harva tarbin ja supisse lisan mõne) ja paljud muud toidud. Söön 4 korda päevas ja kindlatel kellaaegadel. Süsivesikuid tarbin vaid hommikusöögi- ja lõunasöögiga. Leiba ma ei söö, aga vaid 2 viilu saia tarbin päevas, ühe viilu hommikupudru kõrvale, teise lõunaprae kõrvale. Ühesõnaga minu söögisedel näeb välja enamvähem selline:

Kell 9 hommikusöök: täisterast kaerahelbepuder, mille sisse lisan marju (mustikaid, mustsõstraid, pohli, vaarikaid, maasikaid), lusika otsaga tseiloni kaneeli, veidi kanepijahu ja seesami-, tsia-, kõrvitsa (jt) seemneid. Kõrvale tass piimaga kohvi, millesse lisan magusainet (ja see ei tee paha!) ning lisaks veel viil seemnesaia, millele lisan või asemel avokaadot ning veel kas juustu, vorsti, kala, kana, muna jne...

Kell 13.00 lõunasöök: kuna ma kartulit enam eriti ei armsata, no ei maitse lihtsalt (kuigi olin enne väga kartuli sõber) siis keedan kas tatart, bulguri, riisi, läätsi jne...kõrvale tükk liha (ka sealiha) , soovitavalt looma-, kala-, või kanaliha. Lisandiks tomatit, paprikat või kurki. Ja hapukoort ka, kuna kreeka jogurt ajab mind oksele juba seda nähes. Prae kõrvale söön ka viilu saia (avokaado ja näiteks vorstiviiluga) . Kõrvale tass piima, keefiri, teed, kohvi või ilma suhkruta smuutit.

Kell 17.00 järgmine söögikord: juurviljasupp ja kõrvale keedetud muna (mitte igakord, sest võin süüa vaid 3 muna nädalas), tomat või mingi muu juurvili. Ka juust, sest juustu võib diabeetik ka vahepalaks süüa, see ei tõsta veresuhkrut. Vahepalaks söön ka puu- ja juurvilju.

Kell 21.00 õhtusöök: tavaliselt jupp kana või kala ning kõrvale tomatit või kurki.

Miks ma sellest kõigest kirjutan?
Ahjaa, kevadel avastati ka, et mu kilpnääre on väga haige, sõlmi ehk healoomulisi kasvajaid täis. Diabeetikutel jäävadki kilpnääre, süda ja neerud tihti haigeks, ja silmad ka. Ja paljud diabeetikud on sunnitud kahjustatud neerude pärast dialüüsis käima, kuna neerud ei tööta ja kusihape läheb verre. Aga kuna mina tegin oma toidusedeli ümber, ei liialda toiduga, on minu süda ja neerud korras.
Ühesõnaga, käisin möödunud laupäeval Tallinna Endokrinoloogia Kliinikus kontrollis ja täna sain vastused. Kolesterool on korras, neerunäit on korras, kilpnäärme analüüsid on korras ja ülla-ülla, mu veresuhkru keskmine näit on 6,2, peaaegu nagu tervel inimeel. Ja ausalt öeldes pole see ka peale söömist kõrgemaks tõusnud. Olen saanud diabeedi täielikult kontrolli alla, aga ...Olen inimene, kes on eluaeg olnud seda meelt, et meditsiin ja alternatiivmeditsiin peaksid ühte sammu astuma. Astun mina nende mõlemaga ühte sammu, ma ei tea ammu enam mis on külmetushaigused! Kuidas ma seda teen?

Kunagi, 20 aasta eest käisin ma Tallinna Intuitiivteaduste Koolis ja peale seda tegelesin põgusalt intuitiivteaduste praktiseerimisega, kuigi viimaste aastate teadmised ja kogemused olen põiminud oma loomingusse. Eelmisel aastal toimus taas suurem avanemine, aga sellel ma pikemalt ei peatu, ütlen vaid niipalju, et käisin uuesti reiki kursustel ja täna m enam ei salatsegi, et tegelen sellega. Nüüd tahad teada mis on reiki? Reiki on eelkõige enese tervendamine või eestikeeli "käedpeal" ravimine. Jah, ma tegelen sellega intensiivselt ning üheks mu tervise edu pandiks on ka veel Palo Santo pühapuu, mida regulaarselt põletan. Selle imepuu eeterlikud õlid on niivõrd kasulikud ... ühesõnaga tegu on loodusliku antibiootikumiga. No ja Silva meetod on ka mu igapäevane kaaslane, olen selle põiminud reikiga tervendamise ja see toimib.

Lisaks elab sama režiimi järgi ka Germo ning ta on 10 kuuga kaotanud, tänu tervislikule toitumisele, 18,1 kg ning kaalub täna 79,9 kg. See on hea. See on väga hea, sest ülekaal on alati liiast ning Germo tarbib niigi palju ravimeid, ei ole hea nende annust suurendada. Lisaks olen saanud selle kõigega ka Germo epilepsiahood (mis iga aastaga on läinud kordi raskemaks) kontrolli alla, viimati vaevles ta haigushoogude käes 1.12. 2019. Reiki, Silva ja Palo Santo on, koos meditsiiniga, meie tervise edu pandiks.

Olge teie ka terved!

10. märts.2020.a.
Vana-Rääma