Niisiis

Niisiis. Tõesti. Lõpuks hakkan inimeseks saama kuigi tunnen tohutut puudust rajal kepikõndimisest, kuhu pole saanud juba 6 päeva. Homme ehk. Samas nädalat eemal pole ma sealt aastaid olnud. Aga pole hullu, ju oligi pausi vaja. Väike terviserike tuli vahele, mida ikka juhtub. Ei maksa tarbida rammusat hapukoort, kui organism seda ei talu. Aga tegin ju ämmale juubelipäevasalati just selle 20% hapukoorega ja peale seda need tulid, mitte just 15 magamata ööd. Nüüd peaks organism nii puhas olema, et muud üle ei jää, kui uue ja puhtana edasi, ei sammugi tagasi! :) Olgu siinkohal mainitud ka, et tarbin muidu maitsestamata Kreeka jogurtit, ei muud ja seda juba aastaid. Hapukoor on minu jaoks kohutavalt rammus ja mu organism juba teab mida tahab. Organism teab mis on kasulik.Aga mõne kilomeetri päevas oleme ikka liikunud, rohkem lihtsalt ei julgenud. Selle aja sisse jääb ka mõni mõnus kohtumine, lisaks maailma kallima ämma juubel. Kallis sõbranna Ave tuli reisilt Montenegrosse ja põikas ka Montenegro naaberriiki, külastas seal Dubrovniku linna ning tõi kaasa magneteid ja kive. Üks magnet, mis on raamatukujuline, on mulle eriti armas, aga muidugi ka kõik teised, eriti need kivid sealt kohalikust rannast. Aitäh! Ämma juubeliks tegin jah söögid ise, Urmas küpsetas ahjuliha valmis ja ämm kooris katulid, ülejäänud kõik tegin mina. Ei midagi üle mõistuse käivat, menüüsse said siis kartulisalat, ahjuliha, seenesalat, munatäidised, singirullid ja tordid on ikka pärit marketist. Küpsetada ma ei armasta ja neid küpsetisi süüa ka mitte. Kõik kulges kenasti ja minu maailma kallim ämm sai 85 aastaseks. Mitte kellelgi teil ei ole nii heasüdamlikku ja armsat ämma, mul on tõsiselt vedanud. Ei ole minu ühtegi halba sõna iialgi ämma suust kuulnud ja ta on alati heatahtlik ja lõbus. Hommikukohvi juues kaob meil alati tund lihtsalt kätte. Eriti põnev on kuulata tema lugusid Siberi aastatest, millest olen ka palju inspiratsiooni saanud ühe oma kunagi sündiva romaani tarvis. See on vahelduva eduga kirjutamisel. Aitäh universum, et andsid mulle niivõrd kalli ämma, kes on mulle nagu teine ema! No muidugi tänan universumi ka ämmapoja eest, muidu mul ju ämm-Helmit ei oleks! :) Jah, juba üle 20 aasta oleme tuttavad, sest südasuvel sai meil Urmasega tutvumisest 20 aastat. 15. juulil. Ise olen hetkel ootusärevuses, sest kahte mu järgmist raamatut trükitakse, romaan "Nümfomaan" on Tallinna Raamatutrükikojas trükkimisel ilmub 31. oktoobril ja luuleraamat "Valged varjud" on Põltsamaal, trükikojas "Vali press" sünnitusvaludes, eks näis millal tuhudest üle saab. Kuna tiraažid väga suured ei ole, siis soovija võiks soovist teada anda juba kohe facebooki kaudu, sest võib juhtuda, et hiljaks jääjad jäävad ilma või peavad raamatukauplustest soetama. Kirjastan muidugi ise, oma kirjastuses "Kröömike." Aga mis sel ikka, uus nädal astub loetud tundide pärast üle läve, see toob palju põnevat kaasa ja eks ma ikka jagan ka oma blogilugejatega seda (enamvähem) kõike. Olge hoitud, armastatud ja terved! 19. oktoober 2025. Vana-Rääma

Pärnu ja Tallinn, aga mitte veel Lemme

Sellel suvel hoiab miski mind Pärnus kinni, ei ole saanud Lemmes palju viibida, vaid ühe öö ja käinud oleme paaril korral. Kui ma möödunud aasta novembri lõpus seal käisin, arvasin, et juba aprillist hakkan suvilas olema, aga siis panid takistuse teele väga külm kevad ja ka suve esimene kuu. Nüüd võtan pidevalt minekuks hoogu, aga komistuskivid on teepeal ees. Eile õhtul näiteks alles kella ühe paiku jõudsime Tallinnast tagasi. Aga õnneks sujus kõik ootuspäraselt ja ma peensusteni lahti lahkama ei hakka kellega käisime ja miks me käisime. Aga tänusõnad võlgnen ma Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMOle, aitäh! Töö väga kiire ja korralik, vaid 15 minutit üldse ootamist kokku. Sellele lisandus magamata öö ja ka tänane päev oli raskes energias. No õnneks eile sain oma kulmud korda teha. Kätlini juurde ma seekord ei saanudki, ta viibib Tallinnas ning imelised kulmud tegi sellel korral mulle Kairi. Aitäh! Aga ehk sujub ikka kõik tõusvas suunas ja me saame Germoga maale kasvõi mõneks päevaks, sest tänasest hakkas buss lausa Salackriva vahet sõitma. Kohver on pakitud, vaatame jooksvalt ja palju oleneb muidugi ka Germo tervisest. Tänaseks oli veel plaane, aga ehk on soe suvi nüüd ikka meie poole teel ja me jõuame veel palju teha. Olge teie ka terved ja hoitud!

class="separator" style="clear: both;">

Ahjupuud kuuris

Jah, täna sai ligi 6 ruumi ahjupuid kuuri laotud. Musta leppa. See siin kaanefotol on esimene kärutäis, teine oli veidi mahukam veel. Selle esimese ladusime Urmasega 45 minutiga ära. Teise koorma lõpus tuli veel naabrimees ka appi, keetsin talle kohvi selle eest. Ja ise läksin ja kitkusin vahepeal maja seinaäärest umbrohu ära. No ma olen juba 3 päeva hääleta olnud. Õhtuks küll kraaksun aga tundub, et tänasest liigutamisest oli palju abi, see tervendas, nüüd on juba inimese tunne. Kusjuures öösel jäi ka Germo haigeks. Meil pole palavikku, pigem on keha temperatuur 35,...Pole nohu, pole köha, on valutav kurk, paistes ja valulikud lümfid ja valutavad kõrvad. Poolvend tõi saialille-taruvaigu tinktuuri apteegist, sellest olen väga palju abi saanud. Ja üleüldse, tegelikult ma ei põe külmetushaigusi ja Germo samuti, tema jaoks on see olukord isegi naljakas, ka kraaksub siin. Aga pool päeva istus toas ja pool ööd oli magamata. Kummaline külmetus või viirus, oleks vähemalt palavik, siis näitaks see, et organism võitleb. Keset suve (no tere suvi ka!) haige olla pole kuigi mõnus. No ei õnnestu meil üldse maale ka minna, seal on ju kordi tuulisem ja merre ka ei saa. Nagu vangis oleks, vabakäiguvangid. Aga vähemalt on talveks ahjupuud olemas, üks hea ja kasulik asigi tehtud. Klotse vaatan mujalt. Maksin ruumi eest vaid 60 eurot. Aga see, kes meile toob, on peretuttav ja uusi kliente ta ei võta, saame meie, kes me igal aastal tema käest ostnud oleme. Nüüd tuleb loota, et ehk on homseks hääl tagasi ja enesetunne veel parem. Kui saaks öösel ka magada, oleks see vaid boonuseks, sest möödunud öösel õnnestu vaid 3 tundi magada, ka Germo. Kell 6.00 hommikul sõime juba hommikuputru. Ja sinepipulbrist tegime ka jalavanne, nii hästi võtab higi lahti ja tõmbab ka hiungamisteed puhtaks. Olge teie hoitud ja terved, sest kole on olla haige suvekuul, kuigi ilm on nagu on ja suve on niigi vähe. Jaaniks oleme terved ja asume ehk plaane teostama. 16. juuni 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 640. päev

Ja nii saigi juba 8 km käidud. Käisime Germoga arsti juures. Ei, muretsemiseks ei ole põhjust, tavaline asjaajamine, nagu ikka enne pensioni pikendamist. Kaja Rand on see, kelle juures me käime. Koos imestasime, et eelmisel korral oli Germo sügavast puudest (mis tal on alates sellest ajast kui ta haigestus) sujuvalt raske saanud. Ma lihtsalt ei mõista kui üle käe seal komisjonis tööd tehakse, sest Kaja Rand väitis, et midagi pole muutunud, Germo ei tervene, tal on sügav puue, ta on mul 24 h valvata. Tegelikult avastasime selle muutuse juba mõne aasta eest, kui Ave, Aedu ja Germoga Saaremaale sõitsime. Enne ma ei pannudki tähele. Aga nüüd vaidlustame. Nüüd on veel vaja pereasrtil käia ja sügisel ootab ees pikendus. Esimene 5 aastaks antud pikendus on lõppemas. Enne seda jooksutati meid iga 2 aasta tagant. Aga ajame kenasti asjad korda, siis jälle 5 aastat hooletu. Nüüd üks väike tööots ja õhtul juba tuhiseme jälle kodust minema, üks põnev üritus on täna Pärnus, sinna kiirustamegi. Olge terved ja likuge teie ka! Just värskes õhus liikumine on tervise edu pant, mida kinnitas täna ka dr. Kaja Rand. 11. märts 2025. Vana-Rääma

Jaansoni rada 627. päev

Täna ärkasime vara, kell tirises 8.30, siis väikesed protseduurid, hommikusöök, kohv ja minek. Kokku tuli raja pikkuseks umbkaudu 9 km. Ma pean uue pedomeetri soetama, kuidagi imelik on ilma, ikka aeg-ajalt vaatan telefonipedomeetrit, kuid see ei funka. Mööda Rääma tänavat on kõige parem haiglasse liikuda, seal on laiem kõnnitee ja autosid nii massiliselt ei voori, nagu Oja tänaval, kuigi tagasi tulime pool maad just mööda Ojat, et ei peaks sama rada läbima. Umbes pool tundi saime oodata, kui Germo lõpuks kabinetti pääses, seal ei läinud poolt tundi ka mitte. Homme või ülehomme saame vastused. Loodame, et kõik on hästi. Tänane rada on käidud, toas on 22 soojakraadi, veidike on ka õues soojem. Aga õhtul kütan ikkagi. Kuid hetkel kibelen kirjatööd tegema, vaim on virge, tulin ju rajalt ennast laadimast. Teid oli ka tore näha, Evi ja Krista! Tervist meile kõigile! Olge teie ka terved, mu blogilugejad! 12. veebruar 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">