LÄHEDAL - Aita Kivi

Loetud sai Aita Kivi poolt kirjutatud romaan "Lähedal." Vaatasin Vikipeediast järgi, kirjanik Kivil on ilmunud 6 romaani ja mina olen vaid ühe läbi lugenud, oi-oi-oi. :) Tegelikult ma olen veidi tema asjadega kursis, lihtsalt pole ühtegi ta romaani enne kätte juhtunud. Üksnes üks ühiskogumik aasta alguses, mille mulle hea Elme Väljaste saatis, kus on ka Aita Kivi looming sees. Ma ise kahtlustan, et ta novelle olen lugenud, mitmeid, aga see selleks. Kunagi, kui Aita Kivi oli Eesti Naise peatoimetaja, vestlesime me läbi telefoni temaga lausa terve tunni. See oli juba 13 aasta eest kui sai koostatud pärnakate pungikogumik "Sõnaga näkku" (millega Belkaga Terevisioonis ka käisime), tuli Kati Murutar minust artiklit Eesti Naisesse tegema ja peatoimetaja Kivi oli nii põhjalik, et me võtsime läbi telefoni ristipõiki Kati kirjutatu ette. Oli üks mahukas ja tore vestlus, aga ajakirja läks "Sõnaga näkku" asemel ikkagi "Sõraga näkku." :) Mõnus meenutus. Nostalgia. Nagu leidub nostalgiat ka antud romaanis. Romaan on see kahtlemata, võibolla isegi mitu romaani ühes, kuigi autor on oma ema novellid süžee sisse põiminud. Miks ma mainin, et isegi mitu romaani? No lugedes tõdesin seda. Siit saaks tõesti mitu eraldiseisvat lühiromaani. Nii lihtsalt on. Lugeja ise lugedes tajub miks. Aga tegevuse keskmes on ikka suhted, lähisuhted, armukeserollid, abordid, olustik, elukeskkond, haritus, haritus, harimatus. Ühesõnaga siin on kõike, mida sisaldab ka tänapäeva elu. Inimlikud lood kokku köidetud. Usutavad ja reaalsed. Nii vähemalt tunduvad. Lugemist on. Vaikselt kulgevad teekonnad, teelahkmed, pikitud sisse ka reis Kreetale, meeste oskamatus naistega käituda. Rääkimata lood. Isa liiderlikkus ja see, kuidas ta igale uuele naisele lapse nikerdab, siis pole ka imestada kui üks tütardest sama rada läheb. Narkootikumid, vägivald jnejne... natuke kaootiline süžee aga täiesti loetav raamat, sest Aita Kivil on hea käekiri. Eks lugege ise. Ja nüüd kppeerin ka raamatut tutvustava teksti. Töösõltlasest naine sõidab koondamisraha eest Kreetale, et lõpuks iseendas selgusele jõuda. Vahelduvad eneseiroonilised meenutuspildid eri aastatest: vanemate lahkuminek, valusad suhted poolõdedega, noorusarmastuse kaotus, viljatud armukese-aastad, haarav töö ajakirjanduses, mis asendas puuduvat perekonda... Ja muidugi muljed maaliliselt Kreetalt. 12. mai 2025. Vana-Rääma

VALIVAD NAISED - A.Kivi, E.Väljaste, K.Murutar jne...

Loetud sai raamat nimega VALIVAD NAISED, mille alapealkirjaks on omakorda "Ajakirjandusest kirjandusse." Sellesse jutukogumikku on koondatud 9 naisautori jutukesed ja nende autorite ühisnimetajaks on vihje alapealkirjale. Kõik jutukesed on totaalselt erinevad, isegi erinevates žanrides kirjutatud, aga ometigi jookseb neist läbi sarnaseid jooni, üks on kindlasti naiselikkus. Naised ju! :) Osad autorid on mulle ka reaalselt tuttavad, osadega olen põgusalt suhelnud sotsiaalmeedias ning mõni nimi oli mulle täiesti võõras. Näiteks Kadi Heinsalut ja Lea Armet ma enne lugenud ei olnud, nüüd vist loeks. Aga koondada kokku ajakirjanikust kirjanikuks kasvanud naiste looming, see on armas. Ma isegi ei oska öelda, kas sõna kasvanud on sünnis kasutada, aga see tuli spontaanselt. Sama spontaanne on ka see teos. Ka kohati müstikasse kalduv või pigem siiski ulmesse ja seda ühe autori poolt. Hea fantaasia, peaks mainima, vedas lõpuni välja. Tõsi küll, ulmet ma üle paari teose aastas lugeda vast ei suudaks, no pole minu maailm. Ulme juures meeldibki mulle üksnes see asjade käik, kas autor veab teema lõpuni välja või mitte. Muu lihtsalt üldse ei köida. Reaalsus on ikka kordi põnevama ja loetavam ning loetavaid raamatuid ma lausa neelan. Olen seda ennegi maininud ja jään endale truuks. Eraldi ma jutukesi lahkama ei hakka, aga panin kõrvataha kelle raamatuid võiks endale veel soetada. Aitäh selle raamatu eest, hea Elme! Sind loen ma nagunii ja hetkel olengi suurel määral Sinu lainel, sest öökapil nii mõnigi raamat juba karjub :) Nüüd kopeerin raamatukaupluse lehelt ka raamatut tutvustava teksti ja see raamat läheb ka eriliste raamatute riiulissse, sest selles on armsa Elme kirjutatud pühendus. Aitäh! Jutukogumik, milles kirjutanud nais(aja)kirjanikud, kes erinevatel aegadel ja -põhjustel ajakirjandusest kirjandusse põiganud või sinna hoopis päriseks jäänud. Tuntud ja natuke vähem tuntud nimed: Aita Kivi, Hille Karm, Elme Väljaste, Kati Murutar, Kärt Hellerma, Lea Arme, Kerttu Soans, Evelin Kivimaa, Kadi Heinsalu. Jutustused, milles otsitakse, leitakse, pettutakse. Aga ei kaotata lootust. 12. veebruar 2025. Vana-Rääma