LÄHEDAL - Aita Kivi

Loetud sai Aita Kivi poolt kirjutatud romaan "Lähedal." Vaatasin Vikipeediast järgi, kirjanik Kivil on ilmunud 6 romaani ja mina olen vaid ühe läbi lugenud, oi-oi-oi. :) Tegelikult ma olen veidi tema asjadega kursis, lihtsalt pole ühtegi ta romaani enne kätte juhtunud. Üksnes üks ühiskogumik aasta alguses, mille mulle hea Elme Väljaste saatis, kus on ka Aita Kivi looming sees. Ma ise kahtlustan, et ta novelle olen lugenud, mitmeid, aga see selleks. Kunagi, kui Aita Kivi oli Eesti Naise peatoimetaja, vestlesime me läbi telefoni temaga lausa terve tunni. See oli juba 13 aasta eest kui sai koostatud pärnakate pungikogumik "Sõnaga näkku" (millega Belkaga Terevisioonis ka käisime), tuli Kati Murutar minust artiklit Eesti Naisesse tegema ja peatoimetaja Kivi oli nii põhjalik, et me võtsime läbi telefoni ristipõiki Kati kirjutatu ette. Oli üks mahukas ja tore vestlus, aga ajakirja läks "Sõnaga näkku" asemel ikkagi "Sõraga näkku." :) Mõnus meenutus. Nostalgia. Nagu leidub nostalgiat ka antud romaanis. Romaan on see kahtlemata, võibolla isegi mitu romaani ühes, kuigi autor on oma ema novellid süžee sisse põiminud. Miks ma mainin, et isegi mitu romaani? No lugedes tõdesin seda. Siit saaks tõesti mitu eraldiseisvat lühiromaani. Nii lihtsalt on. Lugeja ise lugedes tajub miks. Aga tegevuse keskmes on ikka suhted, lähisuhted, armukeserollid, abordid, olustik, elukeskkond, haritus, haritus, harimatus. Ühesõnaga siin on kõike, mida sisaldab ka tänapäeva elu. Inimlikud lood kokku köidetud. Usutavad ja reaalsed. Nii vähemalt tunduvad. Lugemist on. Vaikselt kulgevad teekonnad, teelahkmed, pikitud sisse ka reis Kreetale, meeste oskamatus naistega käituda. Rääkimata lood. Isa liiderlikkus ja see, kuidas ta igale uuele naisele lapse nikerdab, siis pole ka imestada kui üks tütardest sama rada läheb. Narkootikumid, vägivald jnejne... natuke kaootiline süžee aga täiesti loetav raamat, sest Aita Kivil on hea käekiri. Eks lugege ise. Ja nüüd kppeerin ka raamatut tutvustava teksti. Töösõltlasest naine sõidab koondamisraha eest Kreetale, et lõpuks iseendas selgusele jõuda. Vahelduvad eneseiroonilised meenutuspildid eri aastatest: vanemate lahkuminek, valusad suhted poolõdedega, noorusarmastuse kaotus, viljatud armukese-aastad, haarav töö ajakirjanduses, mis asendas puuduvat perekonda... Ja muidugi muljed maaliliselt Kreetalt. 12. mai 2025. Vana-Rääma