Suud ja silmad liiva täis, nahavahe tuult ja higi täis, aga ikkagi õnnelikud, et suutsime üle 7 km tuult trotsida. No tõesti, pange triikraud taskusse! Väike seiklus ka sekka, sest Ehitajate tee Raba tänava otsas olev ristmik on siiani suletud. Me polnud seal ammu käinud, aga täna otsustasin minna, ei saa läbi, aga väike seiklus oli põnev. Mööda Hariduse tänava uutest (sotsiaal?)majadest jõudsime MEIE poeni ja sealt läksime mööda kitsukest jalgrada Kuldse Kodu ette ning sealt Tallinna maanteele ja koju. Aga ilus on vaadata kuidas teede heakord silmale juba pai teeb. Kaugel see Rääma silla avaminegi enam. Eile hakkasin üle paari aasta uut novelli kirjutama, jäi pooleli aga juba mu mõte jookseb, kohe lähen kirjutan lõpuni. Hea tunne on, sest tõesti-tõesti, pärast kalli Anne-Mari lahkumist lõigati mul novellide kirjutamise inspiratsioon läbi, sest neid ma kirjutasin suurel määral ajakirjdele tellimuse peale. Aga nüüd julgen öelda, et novellid olid lihtsalt pausil ja tunnen siirast rõõmu. Ootan pingsalt sooja suve, ei talu grammigi külma ja tuult, aga pole parata, liikuda tahaks. Aga varsti-varsti on minu lemmik 25-30 kraadine ilm kohal ja ma olen õnnelik. Just 25-30 soojakraadi on nii paras, ootan väga elan selle nimel rõõmsalt edasi, ei sammugi tagasi. Aga mõnusat reedet ja olge hoitud! 2. mai 2025. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar