Lähen üle silla, ei lähe, lähen ...

 Kaks korda saate arvata kas ma läksin üle silla või ei ...
Aa, kõigepealt suur tänud kallile Avele, et ta meid viis sinna, kuhu viis! Tagasi tõi ka, õnneks.

 Üks veidike väsitav aga samas kosutav päev jääb kohe, kohe seljataha, aga mälestused jäävad sellest maha ( ehee, luulesoolikas vist ei ole enam umbes!) Praegu ma ei oska küll öelda kas ma käisin inspiratsiooni ammutamas või kaotamas. No ehk kaotasin Viljandi lossimäge vallutades veidi kaalu, veidi tasakaalu, veidi .... aga noh, ma ei läheks vist üle rippsilla ka siis kui keegi mulle tonna maksaks :) No, ei, ei, ei! Ma ei kujuta üldse ette kuidas ma seal kunagi üle läksin! Aga Viljandi on ilusarmas ikka, pani nostalgitsema, eriti meenusid ajad, mil sai folgil käidud, tjaaa ...Ja aastate eest sai käidud kirikus Aleksander Sünteri juubelil, rahu talle seal kus ta on!

 Päris põnev oli see, et Pärimusmuusika Aida juurest minnes juhtus vastu tulema üks ja ainus inimene ning see oli ka tuttav -Villem, üldse mitte mulk, pigem tartlane, või siis isehakanud mulk. Aga oli rõõm näha!

 Tahtsime Tegelaste tuppa lõunatama minna, aga seal saab ikka veel vaid sularahas arveldada, sama lugu oli Armeenia restoraniga. Nii juhtusimegi söömahimu rahuldama Tähe pubisse ning siis, ülla-ülla, helistas armas Kersti ja peagi vurasid nad abikaasaga kohale. Armastan! Tahtsin küll vaikselt Viljandist läbi joosta, aga no ei saanud :) Aga endal on armas tunne. Ja müstiline on see, et endine viljandlane Kristel just täna Pärnut väisas ja nüüd Viljandis pesitseb, no ei olnud meil määratud kohtuda täna, no ei olnud. Aga mul on hea tunne, et sa endast Pärnusse jäljed maha jätsid, ehk tuled uuesti neid jälgi mööda kõndima :)

 Aa, mida ma siin ikka lobisen, vaadake parem pilte. Ja tänud toreda seltskonna eest ka Avele, Marele ja Aedile!
 Ahjaa, no me ei saanud, pidime ju Avega ennast Abja -Paluoja Tikupoisi juures  jäädvustama ja Heimtalis ka. Eriti nunnu on see kirik seal, müstiline ja vägev!

 Aitäh, mu armsad!

...

...

...

...

...

...

...

...

...

...

...

...

...

...

...

...

...

...

armsalt unenäoline Kersti :) 

armsad Kersti ja Raul. Legendis

nagu muinasjutus, Heimtali kirik

imekena kirik Heimtalis

minu tuttuus kodu :)

veskinaine Ave :)

Germo, Tikupoiss, Ave

Germo, Tikupoiss, mina

lepatriinud Tikupoisi juures

nii ilus lilleklump Abja-Paluojas

vanad hooned Abjas on ägedad

5. august. 2020.a.
Vana-Rääma

Milline päev...

 Jah, see on tohutult vajalik uudis, ma ei saa teatamata jätta. Lausa eluline :)
Noh? Põnevil?

 Ma olen ise ka põnevil, siiani. Ja jätkuvalt õnnelik, et suvi (ja ka igasugune teine põhjus) toob Pärnusse palju häid sõpru, nii juhtub tihti, et lausa igal päeval külastavad mind sõbrad. Aga tegelikult kaovad aastad nii kiiresti, me polnudki Kerstiga ligi 2 aastat kohtunud. Müstika!

 Aitäh armsa päeva eest, kallid Kersti ja Raul! Te olete mulle kallid.

 Aga tegelikult tunnen ma ennast täna juba inimesena ka, vaid ühel korral olen valuvaigisteid võtnud ja näost hakkan ka juba inimeseks saama, kui veel...ah, ega ma kõigest ka ei räägi.

 Uborkatasin üle saja aasta ja selle juurde kuulub loomilikult ka viirukite ja salvei põletamine. Salvei lehed panin purki aga ma ei raatsi varsi kunagi ära vista, sest neid suitsutades saab eluaseme energiat puhstada, tegin seda minagi. Ja kütsin pliiti ka, sest 20 sooja on minu jaoks sama  mis 20 külma. 
27,8 sooja on hetkel elamises, soe, jeee! Ja noh õuet kütsin ka.

Ahjaa, unustasin mainida, et hilisõhtul tegeime Reedaga hääleharjutusi, peaproovi, noh! 

 Nüüd lähen lugema, ei raatsi kallist aega netis raisata.

Olge armastatud ja õnnelikud!

kimbuke...

suitseb...

ilusad ja head

2. august. 2019.a.
Vana-Rääma

Juunikuu numbrid on ilmunud!

  Juunikuu numbri luuleveergu ajakirja "Saatus & Saladused" saatsin Ivar Silla luule. Ostke ajakiri ja saate lugeda.
 Kui ka sinul on soov, et su luule ilmuks selles ajakirjas siis võta minuga ühendust juba täna. Või on sul endast mõni lugu rääkida?

 Samas numbris on ka minu lühijutuke "Usk, lootus ja armastus."

 "Müstilistesse lugudesse" kirjutasin artikli müstilisest naisest Kersti (Kobi nimega teavad teda paljud) Astelist.

 Kui ka sinul on mulle rääkida põnev lugu või tegeled müstiliste asjadega siis anna sellest teada juba täna.

 Samas numbris on avaldatud ka minu lühijutuke "Välgust tabatud."

 Kui sinul on põnev ja eriline loom, kellest saaks põneva artikli siis anna ka sellest teada. Ajakiri " Lemmik" on selliste lugude tarvis. 

Head lugemist!

juunikuu numbrid näevad välja sellised...

"Usk, lootus ja armastus"

artikkel Kersti Astelist...

...

Välgust tabatud....

...

meie pere müstik Simba

31. mai. 2019.a.
Vana-Rääma

Episoode väärika vananemise päevist...

Kersti, Kert ja Annika

   Mitu päeva blogimaailmast eemal olles ei teagi millest alustada, et päevikusse kõike kirja saada. Nädala jooksul on mul käinud väga palju külalisi ja neid jagus ka tänasesse päeva.

  Laupäeva õhtul helistas kallis Kersti Viljandist ja andis teada, et nad on veerand tunni pärast kohal. Armas üllatus oli. Oli ka rõõm tutvuda Kerdi ja Annikaga ning armsa Kerdi pojaga (kelle nime jõudsin unustada). Juttu oleks jätkunud vast hommikutundideni. Tulge teinekord taas.

   Pärnakad teavad Kerstit (Kobi) rohkem bändist LILLEVAAS (vajuta sinisele kirjale, kuuled minu sõnadele loodud laulu "Laugaste taga"), kus nad koos Kristel Mägediga asjalikud on, lauldes ja mängides. Kersti ja Kristel on kodruvalt käinud esinemas ka minu poolt korraldatud Pärnu kirjandusõhtutel ning loodan neid veel näha ja kuulda.

  Edasi kulges õdak intiimsemas õhkkonnas, millest ma avalikku päevikusse ikka pilte lisada ei täi. Midagi peab ja nn kardinate taha ka jääma. Aga mõne lisan, kuigi mu telefon just õhtupimeduses häid pilte ei tee. Ongi hea. Päeval muidugi šašlõkitasin oma kallikeste ja armsa Evega ka. Pilte ei jaga, sest ma ei teinudki neid.

mõista, mõista kes siin on...;)

  Jõudsin veidi aega tagasi alles vastatud facebooki ajajoone õnnitlustele, kuid postkasti pole jõudnudki. Teid oli ikka väga, väga palju ja ütlen ausalt, see teeb südame alt ikk nii soojaks. Ma küll ei saa ütelda, et eestlane on kalk ja hoolimatu. Ei ole! Aitäh, kallikesed!

armas liblikas Jaanikalt, minu lemmikvärvi

ülimaitsev kook Jaanika emalt

  Pühapäev kujunes vaiksemaks. Eve ja Kaidi käisid. Germo ja Kaidi said kenasti vanade lugude järgi tantsida, kui meie Evega köögis kohvitasime. Õhtul tuli kallis Jaanika oma ema poolt küpsetatud imehea õuna-kohupiimakoogiga ning imelise türkiisisnise liblikaga. Aitäh! Ning varsti tuli ka bussijuht Karin ning juttu jätkus meil lausa poole üheni öösel.

kingitus Katrinilt

suur potitäis tomatimöginat tulel...

ja mõned purgid talvevaru juures...

  Kui ma täna hommikul enne kümmet Ema kõne peale silmad lahti lõin, kohvitas Germo juba köögis, aga minul olid päkapikud käinud, ei, mitte suus...;) Päkapikk Karin oli hiigelpiraka kingikoti üle ukse andnud ja kadunud nagu tina tuhka. Aga juba homme hommukul saan teda kallad ja tänada! Kell 10.40 kiirustasin armsale Emale bussivastu ning tunnikes Ema seltsis kadus kiirelt kätte. Mina muidugi hakkasin oma igapäevaseid toiminguid tegema, ehk siis hoidiseid kokku nikerdama. Katrini ja Ema toodud aedviljad ju karjusid purkide järele. Aga, nagu juhtub ka parimates peredes, juhtus minul väike õnnetus, pool tomatimöginast läks põrandale ümber, kui kuumutamiselt võtsin. Panin küll kaane kenasti peale, aga...Lõpp hea, kõik hea, oleksin võinud ennast ju ära põletada. Ühe hiigelpurgi tomatimöginat sain ka ning 2 väikest ja ühe suure purgi kurke marineerisin ka sisse.

MARINEERITUD KURGID:

kurgid
mädarõigas
küüslaugud
piprasegu
sool
suhkur
vesi
äädikas
nelk
mustsõstralehed
loorber

TOMATIMÖGIN:

kurgid
tomatid
õli
äädikas
sool
suhkur
piprasegu
mädarõigas
küüslaugud
sibulad
loorber



29. august. 2016.a.
Vana-Rääma