Neljapäev, 31. jaanuar 2019

Rein Veidemann esitles Pärnus PIIMARINGI


 Üks ülipositiivne päev on ootamatult õhtusse jõudnud. Päriselt!

 Täna esitles literaat (ise ta ütles, et ta ei ole kirjanik, on literaat) Pärnus oma 17. raamatut "Piimaring," mis on kolmas ja viimane raamat tema autobiograafilise sugemetega romaanitriloogiast "Wiik."
 Ka kaks esimest triloogia raamatut "Lastekodu" (2003) ja "Tund enne igavikku" (2012) on mul läbi loetud ning ka siin blogis olemas. Peale "Piimaringi" lugemist kirjutan ka blogipostituse.

  2012. aastal käisin ka "Tund enne igavikku" romaani esitlusel.

 Rein Veidemann kohtus lugejatega täna, 31. jaanuaril, kell 15.00 Pärnu Keskraamatukogus. Nagu arvata oligi, jäi tunnisest kohtumisest väheks, ning meie lahkusime saalist alles kell 17.07. Jah, vaatasin lausa kella. Nii põnev oli. Ja juttu oleks jätkunud veel kauemaks.

 Aitäh, hea Rein, selle toreda kohtumise ja raamatu eest! Nüüd aga lasen fotodel kõnelda.
käisime Germoga palmide all :)
Rein Veidemann ja Krista Visas
foto: Krista Visas
selliste autodega veeti kunagi piima
Koonga meierei
autor loeb katkendit
ja saangi esimese pühenduse. nii  vähe on õnneks vaja :)
...
...
pühendamine...
hea Rein, aitäh mind menukirjanikuks nimetamast! oli armas kohtumine
Rein ja endine Pärnu abielinnapea Peeter Saunpere, põline räämakas..
nüüd on mul romaanitriloogia WIIK kõik kolm köidet olemas :)
pühendusega LASTEKODU
pühendusega TUND ENNE IGAVIKKU

pühendusega PIIMARING








31. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

LENDA MINUGA - Katariina Tammert


 Kui ikka juhtud õhtul lugema raamatut, mis on  nii põnev, et sul pole unearvelt kahju seda lõpuni lugeda, siis on asi lugemist väärt. Sellel korral lugesin läbi Katariina Tammerti romaani "Lenda minuga." See on ülihea reisiromaan ning tänu sellele raamatule sain tohutult palju erinevaid riike ja linnu väisata. Ega alati ei peagi füüsiliselt reisima, kui kirjutatakse nii häid raamatuid! Ja romantikat on siin rohkem kui küll!

 Väga lihtsas keeles kirjutatud raamat. Mulle nii meeldib selle autori käekiri. No tõesti, tõesti, sain alles kell 4 magama!

 Laura, ärinaine, kes kipub kordama vanemate ja vanavanemate elumustrit, katkestab lõpuks selle mustriahela ja õigesti teeb. Ta otsib elus oma kohta ja armastust, et leida üles SEE ÕIGE. Kas ta ka leiab? Sellest peate ise lugema. Mina igahates nautisin seda psühholoogilist raamatut täiel rinnal ja mul on tohutult kahju, et see loetud sai. Aga häid raamatuid loen ma vahel mitu korda ja seda raamatut kindlasti, sest see on mul kodus lausa olemas. 100% õige ost!

 Siin on armastust, glamuuri, valu, seksi, õnne, rõõmu jne...mida kõike ühes heas romaani olema peab. Mina soovitan siiralt seda lugeda!

 Ja nüüd, peale selle raamatu lugemist hakkas mul isegi tekkima huvi ühe maailmalinna - Pariisi - vastu! Galantne daam Laura, kes töötab ühes firmas, satub armukolmnurka. No ma nii lootisin et asi läheks nii nagu mina soovisin, ja läkski, jeee! Üks asi on seksuaalne kirg ja teine asi on hingeline suhe ehk armastus. See tuleb ära tunda! Ega iga seksuaalne tõmme ei tarvitse olla kohe armastus, nagu ilmselt paljud arvavad. Armastus on siiski palju sügavam tunne, hoopis midagi enamat kui ainult armastsemine. Siin raamatus on kõike. Igal juhul tahaks selle autori loomingut lugeda veel ja veel...

 Aitäh, Katariina Tammert, et olete selle raamatu kirjutanud!

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

LENDA MINUGA

  Google +   Share
Stjuardessina alustanud Laura teeb lennukompaniis karjääri ning satub keerulisse armukolmnurka, mis sunnib teda silmitsi seisma sügavamate küsimustega, kes ta on ja mida elult tahab. Otsides vastuseid, mida ja keda ta kõige rohkem armastab ning milline mees talle sobib, avastab noor naine perekonnas läbi mitme põlvkonna edasi kandunud käitumismustri. Saatusel on aga tema jaoks veel palju põnevat varuks... muu hulgas rohkelt reise, pidusid, glamuuri, seiklusi ja rõõmu.
ISBN 9789949333240
Ilmumisaasta 2013
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 174 lk
Mõõt 215x152x16 (mm)
Lisamise aeg: 30.04.2016  Toode pole saadaval



31. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

Teisipäev, 29. jaanuar 2019

KIIKUDA TUULES - Marje Ernits


 Järjekordne Marje Ernitsa raamat sai loetud. Sedakorda on selleks psühholoogiline romaan, mis kõneleb "kõrgustesse" pürgivast noorest naisest Railist, kes raha ja kuulsuse nimel unustab ära, et tal on olemas ema ja isa. Isa elab väljamaal ja ema teises Eesti otsas. Railile on tähtsam seks ja positsioon, ta häbeneb oma vanemaid ja ei külasta neid. Alles siis, kui on juba hilja, toimub naises muutus. Alles siis avanevad ta silmad...

 Tänapäeval on maailm valla, noorem genetarstsioon lahkub kodumaalt või kodulinnast/külast ja unustab et neil on vanemad, et nende lapsed vajavad ka nende vanemaid. Nii ootabki Raili ema Ada et tütre pere teda külastaks. Ise ta ei julge enam helistadagi, sest tütar on alati tõrges ning mainib, et tal on kiire.

 Ada surebki üksindusse ning tagatipuks külmub majja ära. Tüter ei tea midagi, tema sõitis äri eesmärgil isale väljamaale külla, ikka raha pärast. Isa sureb temaga ühes autos sõites, nii juhtubki, et Raili kaotab ema ja isa üheaegselt. Kas ei pane selline asi mõtlema?

 Tohutult hea raamat Marje Ernitsa sulest! Kahe õhtuga lugesin läbi, sest eile õhtul ma lihtsalt ei suutnud seda käest panna.

 Lugege! Ma niigi palju reetsin juba oma blogipostitusega.

Aitäh Marje, et oled nii hea ja elulise raamatu kirjutanud!

Rahva Raamatu lehelt:


Raamat

KIIKUDA TUULES

Autor: MARJE ERNITS
 1 Google +0  0 Share0

Enamik Eestis tegutsevatel naisfirmajuhtidel on pea samasugune elu nagu peategelasel Railil. Hommikul esmalt ise üles, seejärel lapsed sööta ja kooli saata, ainult et igaühel ei ole koduabilist käepärast võtta. Railil on, sest ta abikaasa on tuntub arhitekt, kes töötab suure osa aastast välismaal. Ja selleks lühikeseks perioodiks, mil ta koju jõuab, püüab Raili teha mehe heaks kõik endastoleneva unustades omaenda emaga suhtlemise. Teel Riiast Tallinna poole mõtleb ta korraks ema juurde sisse põigata, kuid ema enam polegi...
See ei ole kurva alatooniga, kuid mõtlemapanev lugu tänapäeva kiire naise elust ja väga tõene.

Marje Ernits tunnistati 2009. aasta enim loetud naisautoriks raamatukogulaenutuste põhjal.
ISBN 9789949450282
Ilmumisaasta 2010
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 159 lk
Mõõt 210x144x13 (mm)
Kirjastus TORMIKIRI
Lisamise aeg: 15.06.2010   Toode pole saadaval




29. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

Esmaspäev, 28. jaanuar 2019

Kui ajaring veeretab velge...



   KUI AJARING VEERETAB VELGE...
/mäletastades "Päikesepoiss"Alar Paarasmaad (13.01.1965 - 20.01.2019.)/

Üks blond naabripoiss mängib pallikal palli,
on nägu Tal alati muigel
Ja sombuses päevas polnd Tema jaoks halli
ka sügisel, kui läksid luiged

Kui kaskede lehed on jäädavalt langend
ja hing puhkab taevatribüünil
Kui väljas on jaanuar, kõrged on hanged,
on Sinu teelt heidetud müürid

Kuid Päike ei iialgi looju Su hingest,
ka teiselpool tähtede sära
Sust maha jäid mured ja rõõmud ja pinged,
kui jäädavalt lahkusid ära

Nüüd puhka, mu Sõber, las päev püsib helge
on Päikesevärav sul` valla
Ja ükskord kui ajaring veeretab velge
Sa tuled taas väravast alla.



28. 01. 2019.a. (ärasaatmisel)
Vana-Rääma



Pühapäev, 27. jaanuar 2019

EMA 2019. Saku suurhallis 24.01

laval on rahva lemmik - Kare Kauks

  Tänu MuusikaPlaneet alias Kristo Vahule ja Marco Tasasele sain minagi sellel aastal osa "Eesti muusikaauhindade VIP galalt. See toimus 24. jaanuaril Tallinnas, Saku suurhallis. Kokkuvõtet saate lugeda, kui vajutate SIIA ehk siis tegu on MuusikaPlaneedi koduleheküljega. Aitäh ka sulle, kallis Urmas!

 Nominentidest meeldisid minule isiklikult kõige rohkem (ei ole järjekorras)

Aasta Metalalbum
Talbot „Magnetism,“

Aasta Popalbum
NOËP „Heads In The Clouds“

ja

Aasta Ansambel
 Ewert and The Two Dragons


 Teised, paraku, jätsid mind täiesti külmaks. Üldse ei meeldi mulle Lenna, kui artist. Inimesena pole mul au teda tunda.

 Melu-elu ise oli super! Lavakujundus oli tasemel, ma ei jaksanud ära pildistada ja imetleda seda suurt tööd. Lisaks ei tulnud pooled pildid üldse väljagi, kahjuks. Aga midagi ma sain siiski jäädvustatud. Kui õhtu lõpus juhtus siiski ime, lavale tuli üks mu kauaaegseid lemmikuid - Kare Kauks, siis ma tõusin pildistamiseks lausa püsti ja liikusim lava poole, kui avastasin, et kogu rahvas tõusis püsti ja turvameestel oli palju tööd, kuna vahekäigud pidid vabad olema, just operaatorite tarvis, kes tegid suurt tööd ja jooksid lausa oma aparaatidega mööda suurhalli. Aga Kare ma siiski pildile sain. Minu jaoks läks just Kare pärast 100% õhtu korda ja kogu "Mahavoki" pärast. No ja üldse oli igati tore oma kallite sõprade seltsis õhtut nautida.

 Oli aasta 1987 kui ma Lauleva Revolutsiooni ajal Tartu Raekoja platsil "Kare tulemist" ja kogu üritust nautisin. Mõelda vaid, sellest on ligi 32 aastat möödas. Tollel ajal andsin ka oma esimese intervjuu Tartus, Vanemuise juures. Ma mäletan et olime tüdrukutega neljakesi, üks neist olin mina, teine mu õde Marge, kolmas Evi (Niilits) Peet ja neljas vist Maarika Rudissaar (kui mäletan õigesti. Olid ajad.

 Siia sobib mälestuseks ka tolleaegne link. Laulev revolutsioon algas Tartu levimuusikapäevadel.
Kare Kauks on ja jääb üheks minu lemmikuks naislauljaks Eestis ja seda just hääletämbri, ilusate lugude ja heade silmade poolest. Nii on ja nii jääb!

 Sellel aastal jagati välja muusikaauhinnad 17. kategoorias.  Õhtut juhtisid lauljanna Triinu “Lepatriinu” Paomets ja muusik Reigo Ahven. 

 Päris mitu meediaülekannet filmisid ja pildistasid. Lipsan läbi minutitel 2.14...2.20...2.21...2.22...2.23... jne
Ühte saate vaadata Elu24- st

Õhtuleht kajastab SIIN! 
Vaata samalt lehelt ka intekat Kare Kauksiga!

Nüüd aga laon siia ka fotogalerii nendest fotodest, mis vähegi kõlbavad vaadata.
kulmud- Kätlin (Bellissima), juuksed Merle (Ülejõe) silmad minult endalt. enne pidu
Kristo, mina, Marco
oli armas kohtuda, Cerlikene! :)
armsa Cerli Sarvega
see (minu jaoks tundmatu) Pärnu bänd alustas..
armas Marco ja taustel üks Pär nu bänd kelle nime ma kahjuks ei tea...
hea sõbra Kristoga
Cool D ülikonnas
glamuur ja seksikus kõlavad alati kokku :)
hea sõbra Marcoga stendi ees
võrratu TALBOT!
Rein Rannap ja Ott Lepland
ÖED
püüdsin operaatori pildile hetkel, mil laest sadas kulda :)leia pildidlt Anne Veski?
Ewert and The Two Dragons
Nublu ja Liis Lemsalu püüdsin ka pildile
REVALS meeldis tegelikult mulle ka väga
võrratu NOËP
sõpradega. Kristo, mina, Marco
Karl Madis
laval on võrratu Kare Kauks!

kummardus MAHAVOKILT.







27. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma 

SEELIKUKÜTT - Mati Soonik


 Isegi imestan, et ma pole ligi nädalajagu päevi blogimisele pihta saanud, aga õnneks lugemisele olen, kuigi Mati Sooniku jutustuse "Seelikukütt" lugemine võttis ikka väga pikalt aega. Miks?

 See nüüd siis on antud autori teine raamat, mille olen läbi lugenud. Tal on neid raamatuid ilmunud päris palju ja millalgi ma soodukaga ostsin neid ka päris mitu, nüüd siis loen järjest. See raamat on kirjutatud tal 10 aasta eest, loodan, et uuemad on paremad, et on toimunud mingi areng. Igal juhul selle raamatu oleks saanud poole õhemalt kirja panna, sest siin on veel rohkem kordusi kui eelmises raamatus. Ja need on häirivad, need on paganama häirivad, ei anna juurde, pigem muutuvad tohutult tüütuks.

 Pealegi on mul sihuke tunne nagu oleks lugenud autori eelnevalt leotud raamatut, sest läbivaks teemaks on seks, seks ja veelkord seks ning armukesed, armukesed ja veelkord armukesed. Uhh! Vastik hakkas lausa, sestap lugemine veniski.

 Taas meenub mulle Silja Vaheri looming ja jääb tunne nagu Vaher olekski Soonikult snitti võtnud, jube hüplikud raamatud! Üks lõik räägib aiast, teine aia august. Lisaks on ka siin siljavaherilikult viimseni lahti lahatud seksiteemad ja isegi naiste pahasid päevi on detailselt kirjeldatud, süda läks pahaks...ausalt.

 Romaan see kindlasti ei ole, pigem kaldub jutustuse poole, aga jube raske on lugeda raamatut, kus ühes lõigus saad juba pihta mis toimub ja kus toimub, siis järgmine lõik hüppab hoopis teise maailma, ülejärgmine kolmandasse. Lisaks koosneb pool raamatut kirjadevahetusest, mis on jabur ja mõttetu. Näiteks mees kirjutab naisele kirja kuidas ta homme teda haiglasse vaatama läheb. No tegu on seitsmekümnendatega ja siis ei olnud veel arvuteid ega mobiiltelefone, kuid kirjad ikka nii ruttu ka adressaadini ei jõudnud.

 Üleüldse on teema ka vastuvõetamatu, aga ometi lugesin, no viisakusest "kolleegi" vastu või nii. Peategelane, kes omandab Tartus kõrgharidust, otsib paaniliselt endale abikaasat ja lõppeks leiab ka. Nad abielluvad ja saavad poja vanemaiks. Aga annavad poja väikelastekodusse, kus isa teda külastamas käib, aga ema mitte. Isa suunatakse pärast ülikooli erikooli õpetajaks, kus ta oma tööga üldse hakkama ei saa. Kuidas saab üks (ja kõik need tegelased) üliharitud inimene nii loll olla????? No ma ei saa aru...

 Ja jälle kordub sarnane stsenaarium, mees kepib kõiki naisi, kuid oma naise peale on haiglaslikult armukade. No ja selle raamatu naised panevad ka julmalt vasakule. Vastik! Tõsiselt vastik! Mingit peremudeli austust ei ole. Lisaks jääb vanaema nende last kasvatama. Mees leiab uue jnejne...kui tahate siis lugege. Mina igatahes ütlen et see raamat on toimetamata. Jah, korrektuur on paigas aga sisutoimetus on olemata. Nii kohutav! Loodan, et järgmised raamatud, mis öökapil mind ootavad, on toimetatud ja ei kordu sama teema. Seks..seks..seks..armukesed...jne...

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

SEELIKUKÜTT

Autor: MATI SOONIK
 3 Google +0  0 Share0
Romaan üliõpilasarmastusest, noorest abielust, selle karidest, ühtaegu noore ebakindla mehe meelelistest otsingutest leidmaks iseennast, fooniks seitsmekümnendad oma kentsaka tegelikkuse ja sundkäikudega.           
ISBN 9789985657355
Ilmumisaasta 2009
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 253 lk
Mõõt 205x140x15 (mm)
Kirjastus EESTI RAAMAT
Lisamise aeg: 14.07.2009  Toode pole saadaval




27. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

Esmaspäev, 21. jaanuar 2019

ELUTEATER - Maria Elise alias Doris Peucker


 Täna lugesin läbi Maria Elise alias Doris Peuckeri luuleraamatu "Eluteater."
Eelmine raamat meeldis mulle rohkem ja eelmine ongi värskem, elukogenum ja lustakam. Aga ma ei saa öelda et "Eluteater" eluvõõras oleks, kaugeltki mitte. Pigem leidsin sellest raamatust isegi ühe oma lemmikluuletuse - soneti. Ja see meeldib mulle, kuigi väike apsakas on sees, 2 silpi ülearu. Sonett on kord silpide kinni lembelüüriline luuletus. Aga žanreid oskab Doris väga hästi määratleda, ka kujundeid luua ja mulle meeldivad ta luuletust lõpupuändid.

 Armas pisike taskuvihik, hea igale poole kaasa võtta.

 Igal juhul loen ma selle autori loomet meelsasti.
aitäh!

 Aitäh, Doris, selle pisikese vihiku eest!

Leidsin ühe lehekülje ka, siit saab raamatut tellida ELUTEATER

 Autor: Maria Elise
Pealkiri: Eluteater
Kirjastus: s.n., Kuressaare
Sari: -
Tõlkija: -
Kujundaja, illustraator: G.Trükk
Väljaandmise aeg: 2000
Formaat: ca 11x15 cm, 60 lk., pehme köide
Kaal: ca 50 g
Seisukord: tiitellehele on kirjutatud autorinime juurde käsitsi "alias Doris Peucker", muidu heas seisus vähekasutatud raamat

Märkused: Pseudonüümi all ilmunud saarlasest autori luulekogu.

Kaitstes end
maailma ohtude eest
varjume maskide taha.
Kui ükskord lahkume,
kurnatud teest,
siis maskid
kistakse maha


21. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

Laupäev, 19. jaanuar 2019

MÕTTEMOSAIIK - Anneli Metsaoja


 Vastu ööd lugesin läbi Anneli Metsaoja luuleraamatu "Mõttemosaiik," mille autor mulle saatis. See on taas pühendusega raamat ja läheb mu eriliste raamatute riiulisse.

 Anneli luulet olin põgusalt lugenud oma loodud luuleklubist "Ahjusoe luule," ning sealt tekkis idee raamatuid vahetada, nagu ka minul aastaid juba kombeks olnud on. Nii eile varahommikul see raamat tähitud postiga minuni jõudiski.

 Viimasel ajal tellitakse  minu käest väga palju luulearvustusi. Arvustan meelsasti raamatuid, mille olen läbi lugenud, aga mul ei ole aega ega ka mitte tahtmist facebooki postkastis iga päev korrigeerida kellegi luuletusi või anda nõu. Nii olingi sunnitud ühe tüütu "luuletaja" oma sõbralistist kustutama. Algul panin vestluse lukku, sest ta tüütas mind iga jumala päev, isegi küsimustega "Kuidas sul täna läinud on?" kuigi ma olin korduvalt öelnud, et minu fb on põhimõtteliselt mu loomingu reklaamiks, mitte niisama lobisemiseks.

 Inimesed, palun mõistke, et luule korrigeerimine ja arvustamine on suur töö. Olen peale arvustuse kirjutamist (ja lugemist) palju rohkem väsinud kui 5 ruumi puude ladumist. Vaimne töö on ka töö ja palju väsitavam! Miks ma peaksin oma ajast lihtsalt mõne inimese faile lugema ja arvustama? Kui inimesel on sügavam huvi kirjutamise vastu, eriti luulekirjutamise, siis ta võiks uurida mis see luule üldse on, mitte lahmida ja valetada, et saatis käsikirja juba kirjastusse, nagu antud tegelane tegi. Jah, kaldusin teemast kõrvale, aga pidin selle välja kirjutama.

 Anneli Metsaoja luuleraamat "Mõttemosaiik" tekitab ka vastakaid arvamusi. Ma soovitan luuleolemust uurida. Luuletus on nagu miniromaan, seda on väga raske kirjutada, sest pead vähesega kõik ära ütlema. Luuletusel, nagu ka romaanil, on algus, sisu ja lõpp. Lisaks peab luuletus mõjuma tervikuna, mitte valguma laiali. Luuletuses peavad olema väga vajalikud kujundid ja kompositsioon. Ei saa nii, et laome terve rea (mitmeid ridu) lauseid paika ja arvame et see ongi luuletus. Sellisel juhul oskab iga viimne kui üks inimene luuletada.

 Anneli Matsaoja paksu luuleraamatus on mõned head luuletused olemas (olgu, rohkem kui mõned) ning need on lühiluuletused, ühesalmilised. Pikemad kirjutised ei ole luuletused. Sorry, et olen karm, aga minu arvamus on kord selline. Ta kipub esimeses salmis kõik ära ütlema ja teised salmid jäävad lihtsalt lohisema. Lõpupoint on olemas mõningatel luuletustel. Jah, kiitus selle eest, et autoril on kirjakeel ja eriti luulekirjakeel olemas, osad kujundid on ka väga tugevad, aga väga paljudes luuletustes puuduvadki kujundid ja kompositsioon. Ta võiks katsetada vabavärsi või proosaluule kirjutamist, sest väga paljusid Anneli luuletusi jäävad juhtima riimid, need on ka väga kulunud riimid ja näiteks "jääb- jää" ei ole riimid. "Alla ja alla" ei ole ka riimid...Ja üleüldse tundub et väga paljudes ta luuletustes on otsitud riimid.

 Küll aga on tema lühiluuletused päris head, toon mõned näited.

See vabavärss (mis on kas ainuke raamatus, või üks vähestest) on väga hea!

lk 88

VANAEMA LEIDALE...

Vikerkaar kummargil
maa kohal
nagu teispoolsuse värav.

Vanaema helde, lahke,
küürutab peenramaal,
otsib lapselapsele
armastusevärvi maasikat.

NB! Siin on kõik olemas, see ongi väike romaan, milles on tugevad kujundid ka olemas.

Aga näiteks see luuletus on vigane selles suhtes et kui esimeses salmis pole riimi, ei tohiks neid ka olla teises salmis.

lk 57

 INSPIREERIV ÖÖ

Ööpimeduses,
ajusoppides
uitmõtted uitavad,
prahti loobivad.

Kõrgub mõtteprügimägi.
Loovmõtete söekas vägi
teeb puhta töö -
on inspireeriv öö.

Ööpimeduses ja ajusoppides ei ole mitte riimipaar!
Uitavad ja loobivad ammugi mitte!

Minu lemmikluuletus selles raamatus on see: (lk 54)

Raudteel kihutavad rongid,
mõnikord suitsiid seal longib.
Teda pole keegi näinud,
küllap tema rong on läinud.

Nende ridadega on kõik öeldud ja väga hästi öeldud! Kujundid on paigas, kompa olemas. Väga mõtlemapanev luuletus.

 Kui inimesel on kindel soov kirjutada riimiluuletust ja ta tunneb et midagi on viltu, tehku skeem. No näiteks nii, et igas riimuvas reas oleks ühepalju silpe ja igas salmis oleks sama palju silpe. Riimiluulele on väga tähtis, lisaks riimile, ka rütm. Liiga erineva rütmiga salmid ei kõla kokku, neist ei saa terviklikku luuletust, nad valguvad lailei ja hajuvad.

 Toon ühe lihtsa näite, riimiluuletuse, milles riimuvad esimene ja kolmas rida ning teine ja neljas rida (lugege silpe)

  Malle rookis õues lund (7 silpi)
tal ei olnud külm (5 silpi)
Aga karge õhtutund (7 silpi)
mõjus nagu film (5 silpi)

See on kõigest näide, ärgem võtkem seda kui luuletust. Ja kui esimene salm on silbiliselt 5+7+5+7 siis võiks kõik teised salmid ka seda olla. Natuke tuleks luuleolemust endale selgeks teha ja siis hakkavad luuletused ise jooksma. Näiteks sonetid on väga raamides luuletused, väga karjuvalt valus on lugeda mõnda luuletust, mida on sonetiks nimetatud, aga see on silbiliselt täiesti paigast ära.

 Uhh, kahjus ilmub tänapäeval väga palju luuleraamatuid, mis pole üldse (või on toimetatud luulevõhiku poolt ) toimetajakätt näinudki ja see on karm ja valus.

 Ma loodan, et ma ei kõla väga karmina, aga luuletuse suhtes ma olen karm ja ütlen välja kõik mida arvan. Anneli Metsaojal on potentsiaali kirjutada häid luuletusi ja ta teeb ka seda, kohati. Aga soovitan uurida luule olemust, kui sellist! Aitäh raamatu eest!

Rahva Raamatu lehelt:


Raamat

MÕTTEMOSAIIK

 2 Google +0  0 Share0

"Mõttemosaiik" on klassikalises luulevormis emotsionaalselt mitmekesine luulekogu, mis sisaldab filosoofilisi, loodusteemalisi, sotsiaalkriitilisi, igavikuteemalisi, müstilisi ja humoristlikke luuletusi.
ISBN 9789949948192
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 112 lk
Mõõt 210x145x (mm)
Lisamise aeg: 10.01.2019






19. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

Neljapäev, 17. jaanuar 2019

ÜKSINDA MAAILMAS - Margit Peterson


  Jajaa, endiselt loen ma ka enda raamatud läbi. Täna jõudsingi loetud oma tuttuue romaani "Üksinda maailmas," mida hakkasin kirjutama kaua aastaid tagasi, enamvähem samal ajal kui oma debüütromaani "Segavereline," kuid vahepeal tulid uued tuuled, uued romaanid jne...ning aeg-ajalt kirjutasin lisa, kuni 2018. aasta 30, jaanuaril viirutasin sellele romaanile suure punkti.

 Romaan "Üksinda maailmas" kõneleb identsete kaksikute elust, nende perest, vanematest ja vanavanematest. Olen kogu oma teadliku elu huvi tundnud kaksikute (psühholoogia) vastu. Minu jaoks on kaksikud nagu üliinimesed, just identsed kaksikud. Täiesti müstika, kuidas loodus oskab sellist imet teha! Pole üldse mingi ime see, et ikka ja jälle kipub kaksikute teema mu loomesse. Jah, mul on minust aasta vanem õde, kellega meid peeti lapsena kaksikuteks. Võimalik, et ka see inspireerib. Ei teagi. No igal juhul mulle see kaksikute teema väga meeldib.

 Tegelikult on see raamat natuke valus ka, rõhun sellele, et oma lapsed tuleb ise üles kasvatada, mitte visata neid vanavanemate turjale. See on ebaõiglane! Aga elu on kord selline. Samas on romaani läbivaks teemaks ka suhted ja armastus. Ma usun, et see on mu kõige romatilisem romaan.

 Jah, olen endiselt seda meelt, et kaksikuid ei tohiks lahutada ka elu mitte!

Lugege! Luban põnevust!

 Minu käest saate (veel) seda romaani osta, käest kätte müün 15 euroga ja posti panen 17 euro eest. Kui soovid seda minult osta, kirjuta soovist siia kommenteeriumisse või võta minuga ühndust facebookis. Minu pangakonto nr : EE381010902003166000. Selgituseks kirjuta ÜKSINDA MAAILMAS. Aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

ÜKSINDA MAAILMAS

 1 Google +0  0 Share0

Mis juhtub siis, kui vanemad kolivad Iirimaale ja nende teismeline laps jääb Eestisse täiskasvanuks saama?
Milliseks kujuneb selle lapse elu täiskasvanuna, mil ta on abielus Soomes tööd tegeva „Kalevipojaga“? Ja milline saab olema tema kaksiktütarde elukäik, kuivõrd mõjutavad vanemate kujunemisaeg ja sellal omandatud tõekspidamised nende saatust?
Kaksiktüdruk Lorieti elukäik on keeruline, kohati väga kurb ja traagilinegi, kuid tänu ta meelekindlusele ja isapoolselt vanaemalt kaasa saadud elutarkadele õpetustele lõpuks siiski õnnelik. Ta vanematel ega hellitatud kaksikõel ei lähe paraku niisama hästi.
On küll nii, et kaksikuid ei tohiks lahutada isegi surm mitte, elust rääkimata, sest vastasel korral igatseb allesjäänu lahkunut kogu elu, kuid saatus ei küsi alati sellest, kas tohib või.
ISBN 9789949581863
Ilmumisaasta 2019
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 172 lk
Mõõt 200x130x (mm)
Kirjastus HEA TEGU
Lisamise aeg: 15.01.2019





17. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

PAARISHÄRJAD - Mati Soonik


  See on esimene romaan, mille ma Mati Sooniku raamatutest läbi lugenud olen. Raamatu pealkiri "Paarishärjad" õigustab ennast igati ära.

 Kui ma raamatut lugedes olin pisut skeptiline, kuna süžee on veidike sassis, üks lõik räägib ühest versioonist, teine teisest, siis ajapikku harjusin sellega ja enam ei häirinudki. Raamatu algus meenutas mulle Silja Vaheri raamatuid, mille süžeed on totaalselt sassis ja korduseid on liiga palju, need pigem võtavad, kui annavad juurde. Silja Vaheri raamatute lugemisest olen küll loobunud, aga Mati Sooniku raamatuid loeks veel. Loengi, sest üks neist on veel öökapil ootamas.

 Mati Sooniku "Paarishärjad" tagakaane tekst on juba minu jaoks täiesti vastuvõetamatu, esimesed laised on:
 Reinu elu oli hiljuti täitsa korras. Tubli naine, seksikas armuke, kolm armsat tüdrukutirtsu jne....
  No kuidas saab olla elu täiesti korras, kui mees peab armukest? Täiesti hukas minu meelest! Õige mees, kui siin on veel rõhutatud, et elu on täiesti korras, ei pea iial armukest! Uhh. Vastik, vastik!

 Nagu raamatu tagakaane tekst juba vihjab, on raamatu läbivaks teemaks armukesed, alkohol ja seks. Kõike on liiga palju. Kohe liiga, liiga palju! Liiga detailselt on lahti räägitud ka teatud teemad, mis mind veidi häirisid. Aga samas on raamat väga eluline, kirjutatud loetavas kirjas ja usutavalt. Nagu oleks kellegi elulugu kaante vahele saanud.

 Lõppkokkuvõttes oli mul isegi kahju, kui raamat loetud sai, aga oleks oodanud teistsugust lõppu, aga see on vaid minu arvamus. Mati Sooniku raamatud on täitsa loetavad!

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

PAARISHÄRJAD

Autor: MATI SOONIK
 1 Google +0  0 Share0
Romaan ühe hariliku eesti pere argipäevast. Reinu elu oli hiljuti täitsa korras: tubli naine, seksikas armuke, kolm armsat tüdrukutirtsu, mõnus korter koos kõige vajalikuga. Nüüd on tal korter põlenud, naabrinaisest armuke surnud, asjadest on järel vaid riismed. Paar nädalat hiljem saab surma ka talle väga lähedane vend. Kogu selle murekoorma keskel mõistab peategelane, kui olulised on suguvõsa ja perekond. Elu on nii seatud, et inimesed on abielus olles teineteisele raskustes toeks, isegi kui alati kõiges ühel meelel ei oldagi.
Samalt autorilt saada veel: Seelikukütt,Tiivaripsutus.
ISBN 9789985658000
Ilmumisaasta 2010
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 142 lk
Mõõt 205x140x10 (mm)
Kirjastus EESTI RAAMAT
Lisamise aeg: 16.07.2010  Toode pole saadaval







17. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma

Teisipäev, 15. jaanuar 2019

MUIGAMISI, KOHATI HAMMUSTADES - Doris Peucker


 Nagu ma ennegi olen maininud, loen ma esmajärjekorras läbi luuleraamatud. Täna jõudsid Saaremaalt minuni kaks luulevihikut ning just panin käest Doris Peuckeri luulevihiku "Muigamisi, kohati hammustades." See on nii lustakas vihik, et nüüd on raudselt mulle hea tuju garanteeritud kogu päevaks, või kauemaks. Ma ristiks Dorise Saaremaa nais - Contraks!

 Vihik on õhuke, ilmselt tehtud nn põlve otsas aga see on tõesti tore vihik. Ilmselt saab osta vaid autori enda käest, sest puudub ka triipkood. Meie vahetasime omavahel.

 Raamatupoodides ei paista seda müügil olevat, aga leidsin ühe armsa artikli autorist ja seda saate lugeda SIIT!

 Toon ka mõne tekstinäite:

TURVALISI JÕULE!

Kallis laps, sa ära mängi
tikkudega,
muidu tegemist sul tuleb
päkapikkudega!
Selle asemel, et näha
päkapikukuuesametit,
kutsuvad nad sulle äkki hoopis
päästeameti!

* * * * *

Jalaga võid palli lüüa
kasvõi läbi elu.
Mõni mõtleb -
lollakas, kes leidis uue lelu.
Musta pori näkku
pakub lahkelt Mihkel Raud.
Annaks vastu,
aga mul on kraamimata laud.

* * * * * *

VIRTSU - KUIVASTU PRAAM

Peksab laine
ühtepuhku
vastu Muhku.
Meri põlvini!

   Aitäh, hea Doris nende vahvate ridade eest!


15. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma