Täna lugesin läbi Maria Elise alias Doris Peuckeri luuleraamatu "Eluteater."
Eelmine raamat meeldis mulle rohkem ja eelmine ongi värskem, elukogenum ja lustakam. Aga ma ei saa öelda et "Eluteater" eluvõõras oleks, kaugeltki mitte. Pigem leidsin sellest raamatust isegi ühe oma lemmikluuletuse - soneti. Ja see meeldib mulle, kuigi väike apsakas on sees, 2 silpi ülearu. Sonett on kord silpide kinni lembelüüriline luuletus. Aga žanreid oskab Doris väga hästi määratleda, ka kujundeid luua ja mulle meeldivad ta luuletust lõpupuändid.
Armas pisike taskuvihik, hea igale poole kaasa võtta.
Igal juhul loen ma selle autori loomet meelsasti.
aitäh! |
Aitäh, Doris, selle pisikese vihiku eest!
Leidsin ühe lehekülje ka, siit saab raamatut tellida ELUTEATER
Autor: Maria Elise
Pealkiri: Eluteater
Kirjastus: s.n., Kuressaare
Sari: -
Tõlkija: -
Kujundaja, illustraator: G.Trükk
Väljaandmise aeg: 2000
Formaat: ca 11x15 cm, 60 lk., pehme köide
Kaal: ca 50 g
Seisukord: tiitellehele on kirjutatud autorinime juurde käsitsi "alias Doris Peucker", muidu heas seisus vähekasutatud raamat
Märkused: Pseudonüümi all ilmunud saarlasest autori luulekogu.
Kaitstes end
maailma ohtude eest
varjume maskide taha.
Kui ükskord lahkume,
kurnatud teest,
siis maskid
kistakse maha
21. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma
Tänan sind!
VastaKustutaKallikalli :D
Kustuta