Isegi imestan, et ma pole ligi nädalajagu päevi blogimisele pihta saanud, aga õnneks lugemisele olen, kuigi Mati Sooniku jutustuse "Seelikukütt" lugemine võttis ikka väga pikalt aega. Miks?
See nüüd siis on antud autori teine raamat, mille olen läbi lugenud. Tal on neid raamatuid ilmunud päris palju ja millalgi ma soodukaga ostsin neid ka päris mitu, nüüd siis loen järjest. See raamat on kirjutatud tal 10 aasta eest, loodan, et uuemad on paremad, et on toimunud mingi areng. Igal juhul selle raamatu oleks saanud poole õhemalt kirja panna, sest siin on veel rohkem kordusi kui eelmises raamatus. Ja need on häirivad, need on paganama häirivad, ei anna juurde, pigem muutuvad tohutult tüütuks.
Pealegi on mul sihuke tunne nagu oleks lugenud autori eelnevalt leotud raamatut, sest läbivaks teemaks on seks, seks ja veelkord seks ning armukesed, armukesed ja veelkord armukesed. Uhh! Vastik hakkas lausa, sestap lugemine veniski.
Taas meenub mulle Silja Vaheri looming ja jääb tunne nagu Vaher olekski Soonikult snitti võtnud, jube hüplikud raamatud! Üks lõik räägib aiast, teine aia august. Lisaks on ka siin siljavaherilikult viimseni lahti lahatud seksiteemad ja isegi naiste pahasid päevi on detailselt kirjeldatud, süda läks pahaks...ausalt.
Romaan see kindlasti ei ole, pigem kaldub jutustuse poole, aga jube raske on lugeda raamatut, kus ühes lõigus saad juba pihta mis toimub ja kus toimub, siis järgmine lõik hüppab hoopis teise maailma, ülejärgmine kolmandasse. Lisaks koosneb pool raamatut kirjadevahetusest, mis on jabur ja mõttetu. Näiteks mees kirjutab naisele kirja kuidas ta homme teda haiglasse vaatama läheb. No tegu on seitsmekümnendatega ja siis ei olnud veel arvuteid ega mobiiltelefone, kuid kirjad ikka nii ruttu ka adressaadini ei jõudnud.
Üleüldse on teema ka vastuvõetamatu, aga ometi lugesin, no viisakusest "kolleegi" vastu või nii. Peategelane, kes omandab Tartus kõrgharidust, otsib paaniliselt endale abikaasat ja lõppeks leiab ka. Nad abielluvad ja saavad poja vanemaiks. Aga annavad poja väikelastekodusse, kus isa teda külastamas käib, aga ema mitte. Isa suunatakse pärast ülikooli erikooli õpetajaks, kus ta oma tööga üldse hakkama ei saa. Kuidas saab üks (ja kõik need tegelased) üliharitud inimene nii loll olla????? No ma ei saa aru...
Ja jälle kordub sarnane stsenaarium, mees kepib kõiki naisi, kuid oma naise peale on haiglaslikult armukade. No ja selle raamatu naised panevad ka julmalt vasakule. Vastik! Tõsiselt vastik! Mingit peremudeli austust ei ole. Lisaks jääb vanaema nende last kasvatama. Mees leiab uue jnejne...kui tahate siis lugege. Mina igatahes ütlen et see raamat on toimetamata. Jah, korrektuur on paigas aga sisutoimetus on olemata. Nii kohutav! Loodan, et järgmised raamatud, mis öökapil mind ootavad, on toimetatud ja ei kordu sama teema. Seks..seks..seks..armukesed...jne...
Rahva Raamatu lehelt:
Raamat
SEELIKUKÜTT
Romaan üliõpilasarmastusest,
noorest abielust, selle karidest, ühtaegu noore ebakindla mehe
meelelistest otsingutest leidmaks iseennast, fooniks seitsmekümnendad
oma kentsaka tegelikkuse ja sundkäikudega.
| ISBN | 9789985657355 | ||
|---|---|---|---|
| Ilmumisaasta | 2009 | ||
| Keel | eestikeelne | ||
| Formaat | Pehmekaaneline | ||
| Lehekülgi | 253 lk | ||
| Mõõt | 205x140x15 (mm) | ||
| Kirjastus | EESTI RAAMAT | ||
| Lisamise aeg: | 14.07.2009 | Toode pole saadaval |
27. jaanuar. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar