teisipäev, 17. mai 2016

Koriluse kütkes

mööda teed mis ei ole kividega kaetud...


      Täna oli paras ilm korilusega tegelemiseks. Päise päeva ajal me Germoga küll seda teekonda ette ei võtnud, kuna hommik oli kuidagi jahe ja otsustasin koduse päeva teha. Peale lõunat hakkas n.ö. punane tuli vilkuma ja miski kutsus metsa. Pealegi on jaheda ilmaga hea taimi korjata, sest pole palav, kuigi reeglina korjatakse enamus ravimtaimi just keskpäeval.

Germo Metsamajandi peatuses, ehk Pärnu lõpus. müstika, et mõni bussipeatus veel selline välja näeb...

Tahkuranna vald sammu kaugusel...

Germo saarekesel jalga puhkamas...

müstiline...


müstilised saarekesed...

saarekesel...


sild saarekesele...

müstilised saarekesed...


  Sõitsime nr 14 bussiga Raeküla linnaosa lõppu, ehk siis Metsamajandi peatusesse ja sealt suundusime metsa. Metsa jõudes tahtis Germo kõik lilled ära korjata, kuid see ei olnud eesmärgiks. Jõudsime kohta kus kõik tänavad lõppesid. Kui meenutan siis olid need Marjametsa ja Männimetsa tänav ning Kalevi pst. Põhimõtteliselt algase sealt juba Tahkuranna vald ja ilmselt see kena kohake, kuhu me lõpuks välja jõudsime kuulub ka Tahkuranna vallale. Ausalt üteldes sattusin sinna esimest korda, kuigi omast arust olin ennegi Raeküla lõpus käinud.

  Kruusatee juhatas meid mere poole, kuid mereni me päris ei jõudnudki, sest selline saarekestega ala, kus traktoriga muru niideti, tuli meile vastu. Või õigemini läksime meie talle vastu. Võtsin siis julguse kokku, haarasin Germol käest ja jalutasime ühele saarekesele. Küll oli kena kohake! Kuidagi müstiline ja imekena paigake, mis pani unistama. Saarekeste taga paistis meri. Istusime seal veidi ja siis meenus, et metsa tulemise eesmärk oli hoopis teine ning hakkasime metsatukast ravimtaimi korjama. Ausalt üteldes oli tükk tegu kuusepuude leidmisega. Korjasime naati ja võililli ning alles Metsamajandisse tagasi jõudes avastasime kuusetuka, mis ei jäänud just maantee äärde ja sealt me oma kuusekasvud kätte saimegi.

  Nüüd on ka ravimtaimed purgis. Algatuseks korjasin kuivanud nurmenukud kokku ja kaanetasin ära. Ühe nõgeste suguvõssa kuuluva lille istutasin ka vahepeal potti. Selle tõi mulle Eve. Aitäh, Gerli Kuus lille nime eest!
kuivatatud nurmenukud purgis

jaava sametlehik

  Kolm purki tinktuuri on ka valmis. Ühes neist on kuusekasvud viina sees, teises võililletinktuur (eelmisest nädalast alles jäänud) kaneelisiirupis, mille panin pooleks viinaga. Kolmandas purgis on kuusekasvud kaneelisiirupis. Sihuke köharohi tuli, nagu need kõik tegelikult. Ka parajad gripiennetajad jne...Nüüd ei tohiks ka energiast puudust tulla, sest kuusekasvud annavad inspiratsiooni ja energiat loomeinimestele :) Eriti peaks kuusega suhtlema pessimistlikud inimesed, sest kuusk ravib pessimismi. No, ja soolestikku puhastab ka ning on hea seedimisele. Aga tal on veel ka palju muid omadusi. Huvi korra loe vastavat kirjandust ja saad teada. Mul endal on kogutud hulganisti rahvameditsiini ja ravimtaimede raamatuid ning ajapikku ei kulu mul ka enam raamatute lugemiseks aega, sest tean juba reeglina mida taimed ravivad jne...

on vaid naati, ehtsat naati...

tinktuurid...


17.mai. 2016.a.
Vana-Rääma

5 kommentaari:

  1. Naadi ja vöilille korjamiseks ei pea nii kaugele söitma. Yle jalakäijate silla ja natuke edasi ja korja nii palju kui tahad. ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Heh! Sinu aias? Oled Pärnus? :) Ma, jah, päris maantee äärest ei taha korjata, heitegaasid jne...

      Kustuta
  2. Naadi ja vöilille korjamiseks ei pea nii kaugele söitma. Yle jalakäijate silla ja natuke edasi ja korja nii palju kui tahad. ;)

    VastaKustuta