laupäev, 7. mai 2016

Jaansoni rajalt Tammistesse

Germo kesklinna silla juures


    Sellisel suvepäeval kodus istuda oleks lausa patt. Nii me otsustasime Germoga jalutama ja kesklinna poolset Jaansoni rada taasavastama minna. No, see oli tõeline avastus, tõeline kunstiteos! Vaata siinset pildigaleriid ja näed oma silmaga.

Germo ja imeline graffiti 

imekena graffiti

meie kunagise kodu taga, jõe ääres on vanad hooned graffiteid täis maalitud


Jaansoni rada

graffiti kesklinna silla läheduses

graffiti kontserdimaja läheduses asuvagaraaži küljel

Jaansoni rada

  Pärnu kesklinn on üldse kuidagi väga kodune, kuna enamuse ligi 11 aastast, mis me Pärnus elanud oleme, on meie kodud paiknenud just kesklinnas. Jäädvustasin mõned endised kodud ka pildile.
 Suur-Jõe 16 maja on ikka ilusaks tehtud. Elasime seal 2,5 aastat ja kolisime sealt ära just sellepärast, et maja, eriti meie korter oli kohutavas seisukorras ja nurkades haigutas lausa must hallitus. Just selles elamises surid mu kodulilled välja. Nüüd pidavat elama seal üks maja omanikest ja on kenasti maja üles vuntsinud.

Suure-Jõe 16, all paremal nurgas 1.(poiste tuba) ja 2. (minu tuba)aknaga korter oli meie koduks

 Pikk 24 on kuidagi nukker ja vaikne. Aastate eest pidime sealt välja kolima, sest kogu maja pandi müüki. Saime seal elada vaid 11 kuud, aga kodune tunne on ikka sinna sattudes. Eriti armas on mulle see allee, mis mööda pikka tänavat Riia maanteele suundub.

kunagine koduallee, Pikk tn

Pikk 24 alt 2. aken oli meie koduaken (minu tuba)

  Tegelikult oli plaan kogu Jaansoni rada läbi jalutada, kesklinna poolne, aga siis juhtusime kokku paari kalli inimesega ja lõpuks tulid kallid Ruth ja Ülar, ning viisid meid Tammistesse. Tegelikult oli üldse hommikul plaan Sindi paadilaenutusse talgutele minna, aga teatud asjaoludel jäi minemata. Kuid Ruth ja Ülar just seal naasesid ning nii me Tammistesse grillima ja talgutama jõudsimegi.

Germo teise perekassi Jossuga

ja armas perekass Teet

Germo, peremees ja naabrimees. mehed kasvuhoonet kokku panemas

nagu näete Germo sai taas habemiku staatusest lahti. tänud peremees Ülarile! :) meie Tammistes sõbranne maja terrassil

  Muidu väga imeline päev, kui poleks Tammistest Pärnusse naastes ühte koletut intsidenti bussis aset leidnud. Tammistest tuli peale (kell 19.10 väljuvale nt 16 bussile) umbes neljane 17-20 aastatste noorte punt, kes ebaselgetel põhjustel kiskusid riidu. Mul silmi selja taga ei ole ja seega ma ei oska täpselt ütelda mis selle kakelungi põhjustas. Oletatavalt olla üks noormees veidi laiutanud bussis ja Tammiste hooldekodu peatusest peale tulnud slaavi päritolu mees käskis tal jala eest ära võtta, et vahekäigust mööda pääseda, kuid siis läks lohmimiseks ja see kõik toimus mu kõrval istmel. (Ma küll, et tea kuidas see slaavi noormees käskis jala eest võtta, kuna seljatagant kuuldus, et mööduja olevat väga halbade sõnadega seda teinud )Jumala õnn, et mul Germo kaasas oli, muidu ilmselt oleksin ka vahele läinud, kuid see oleks võinud halvasti lõppeda. Hooldekodu peatusest peale tulnud mees peksti läbi, verd oli bussi põrand täis ning peksjal jätkus ka jultumust ühele mu tuttavale naisele karjuda, et kui veel sekkub, lööb pea lõhki. Üks härrasmees hakkas politseid välja kutsuma, siis sealt kraaklejate pundist umbes 17 aastane noormees kargas helistajale kallale ja sikutas teda täie jõuga kõrvast. Politsei kohale ei jõudnud ning kraaklejate 4 liikmeline punt (3 noormeest ja 1 neiu) väljusid Mai peatuses ning jalutasid Metsa tänava suunas, kuid rääksid midagi tegelikult Kuke peatusest. Kuidas ja kas politsei neid korrale kutsuda sai, seda ma ei oska ütelda, sest sõitsime bussiga edasi. Inimesed olid igal juhul bussis paanikas ja Germo lausa värises mu kõrval, aga ma olin sunnitud hiirvaikselt olema, sest kraakleja istus minu ja Germo seljataga ning bussist väljudes jätkus tal jultumust ja ülbust veel karjuda, et kas keegi tahab veel molli saada. Kurat küll, Pärnu ei saagi peksupealinna staatusest lahti, kui politsei ei suuda kiiresti reageerida, igal juhul Tammiste hooldekodu peatusest Mai peatuseni polnud neid veel näha. Aga nüüd me kodus õnnelikult, kuid Germo on kuidagi väga närvis. Olen valvas.

   Kui see ebameedliv intsident välja jätta oli imeline päev.

7. mai. 2016.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar