laupäev, 28. mai 2016

Leidsin Viluverest oma õnne



    Täna toimus ootamatu sõit Viluverre, Viluvere Mowglile külla. (sellele sinisele kirjale klikates näete minu artiklit Mowglist oktoobrikuu ajakirjas Lemmik.) Maal on alati ilus ja sellisel imelisel päeval sinna sattuda on üliarmas. Loomulikult võtsin kroksid jalast ja nautisin palajalu murul käimist, teraapia missugune.

   Mowgli talu asub metsade vahel, Pärnumaa lõpus, Tootsi alevi taga. Peremees, kodnimkunimega Viljo on korduvalt oma maja juures näinud karu ja eemalt ka ilveseid. Siin meenuvad laulusõnad." Vändra metsas, Pärnumaal, juhaidii, juhaidaa, lasti vana karu maha...." Kahjuks on  hundid teinud ka palju paha, nende roaks on läinud lamabad ja kitsed jne...Ümber maja hiilib kavalaid rebaseid, kes paraku perekassi endaga viisid...Aga Viljo saab peagi uue kassi, sest ühes korralikuis talus peaks ikka kass ja koer olema.


armas Billa



  Kohtusime ka kurja talukoera Billaga (lühendadtud nimi), kes oli oma aedikus kinni, kuna ta on tõesti verejanuline. Aga minu peale ta kuri ei ole, isegi poseeris kenasti.(nagu ikka kõik selle talu loomad-armastavad poseerida). Ja kanad ja kukued tulid ka tere ütlema.



  Paar kitse ja mõned lambad on Mowglil ka veel. Üks kits jooksis ka mulle vastu, nagu vanale sõbrale.
Pesupalist ma pilti sellel korral ei teinud, sest see on parandamisel ehk siis restaureerimisel peremehe poolt. Aga vanast (uuendatud) kooguga kaevust tegin küll, sest see meenutab mulle mu lapsepõlve maal.


  Blogipostituse pealkiri ei ole eksitav, ma leidsingi Viluverest õnne, esimese õnne sireliõisikust sellel aastal. See oli viiene, kuid pärast leidsin mõne seitsmese ka. Nii vähe ongi rõõmuks vaja :)




  Tegelikult Viluverre jõudes asjatas talumees puudega, traktorikärul oli puukoorem peal ja sõit kulges metsast taluõue. Peremees ohkas südamest ja väitis, et tööd jagub varahommikust hilisõhtuni (5.00-11-00).
Tootsi

Tootsi

  Vahepeal sõidutasime peremehe ka Tootsi poodi, mis asub päris mitme kilomeetri kaugusel ja mida peremees mõne korra nädalas väisab.
ja minu laste esimene kodumaja see kolmekordne...Suigu

Suigu

  Tagasiteel tegime väikese poepeatuse Suigus. No, ei saanud ju ometi niisama mööda sõita, kui poe nurga tagant paistis mu kunagine kodu, minu laste esimene kodu. Selle kolmekordse maja teise korruse aken (sealpool otsapeal) oma minu laste esimene tuba. Nostalgia!

  Viljole suured tänud maitserohelise eest, mida ta mul lahkelt noppida lubas.
Sügisel olla Viluveres eriti mõnus, sest talu ümbrus on tulvil sarapuudest ja peremees olla eelmisel sügisel korjanud lausa 10 kilo pähkleid. Minagi leidsin maast paar eelmise aasta pähklit.

paar pihutäit vitamiine...

Aitäh teiel kõikidele, mu kallikesed, kes te mind maale kaasa võtsite! :)

28.mai. 2016.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar