kallis Anneli |
Pole just igapäevane, et sulle teeb hommikul äratust Lapimaal resideeruv lapsepõlvesõbranne, keda pole ligi aasta näinud. Anneli ei tulnud üksinda, sest tema armas kiisuke Miki vajas arstiabi, kuhu nad ka minu juurest suundisid. Mikist oli kahju, sest poolmetsiku maakassina pidi ta esmakordselt puurilooma staatuses olema. Katsu sa metslooma taltsutada... Igatahes pöidlad pihku, et Miki saaks vajaliku abi ja paraneks. Kassidel on ju pulmad ja isased kaklevad vahel halastamatult.
armas Miki |
Anneliga mängisime suviti koos juba lapsena, sest tema tädi elas minuga ühes külas ja just suviti puhkas Anneli tädi juures. Juba lapsena tundsime me hingesugulust ja noorukieas sai isegi ühte elamist jagatud mõnda aega. Oli ajad, ma ütleks!Ilusad ajad olid.
Ja just selgus, et Mikike pandi narkoosialla, ning Anneli tuleb tagasi. Saame veel mõned tunnid lobiseda. Ongi hea, sest meie jutt ei taha mitte kuidagi otsa lõppeda.
Täna leidsin postkastist ka, lisaks Nelli Teatajale, armsa sõbranne, Maiki foto. Meenusid ajad, millal sai pidevalt päriskirjavahetust peetud, seega taas paras nostalgialaks. Tänud, kallis Maiki! Maikist pikemalt kirjutan juba ajakirjas Müstilised lood, juuni numbris.
fotol Maiki Meerbach |
Vaimne päev igas mõttes. Samas, kell 14.30 lähen arsti juurde.
6.mai. 2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar