Nüüd on see siis tehtud - tripp Salacgrivasse (Lätti) ja Lemme. Süda on rahul. Tegelikult mitte päris :), sest oleksin võinud Salacsisse kauemaks jääda, oleks asulaga rohkem tutvust loonud. Ma polnud seal ju ligi pool sajandit käinud (kuigi ma pole ju nii vanagi) aga 1. klassi autahvlipildid sai just seal tehtud, sest ma ei ole seda iial varjanud, et mu koolitee algas toona Metsapoole 8.kl koolis. Ja olgu siis /ikka ja alati igaks juhuks/ mainitud, et Metsapoole on siis koha nimi. :) Nostalgilaksu sain ikka kätte. Ja noh jube äge, et ka Kaja ja Aivar Treimanist bussile tulid, seltsis ju segasem. Lisaks ka oleksin Maxima iseteeninduskassas hätta jäänud, no ei oska läti keelt ja seal ainult iseteeninduskassa teenindabki. Ostsin vaid Laima šokolaadi, mis alati Lätit meenutab, siis vahvlitorti, mis on neil maailma parim ja viib ka tagasi lapsepõlve ning lehmakommid jäid ostmata, ei leidnud neid sealt. Aga üldiselt ma sealt muud ei ostnudki, sest elu on kallim kui Eestis. Uskumatu, aga on. Jäätist ostsin ka, see oli ka kallim kui meil siin ja sulanud, kukkus paberis lihtsalt kokku. See 1 tund kadus liiga ruttu kätte. Aivar ja Kaja jäid veel edasi turisti mängima, aga meie kiirustasime bussile, sest tahtsin veel Lemmes ka veidi olla. Kuid Salacgrivast Ainažisse sõidab tihti kohalikke busse, seega pole vaja üldse kiirustada. Lihtsalt tuleb arvestada, et pärast mõne bussiga Eestisse tagasi saaks, et kellaajad enamvähem klapiks. Ja Läti bussiga ilma sinise piletita sõit maksab vaid 1 euro ja 50 senti. See on odavam kui meil. Pensionärid sõidavad üldse nii, et näitavad oma pensionipiletit, sest nii üllatav kui see ka ei ole, nii mõnigi Läti pensionär sõitis hoopis bussiga Häädemeeste Coopi süüa ostma, pidi odavam olema. Salacgrivas käib silla rekonstrueerimine, mis vist saab aasta lõpu poole valmis. Tore oleks, sest praegne sild on juba ajast ja arust. Päris jõhker, kõikus lausa, sest meeletu koorem oli sõidukeid peal ja meiesugused turistid siblisid ka veel seal. Uhh, läbi pleki paistis jõgi! Muide, selline plekist sild on ka Portugalis, mis ühendab Porto ja Gaia linna. Ma ei saanudki Gaiasse, sest kartsin ja pöörasin sillal otsa ringi. Salaci sillal siiki ületasin, vist hakkab minust asja saama :) Ja siis jõudsime Lemme suvilasse, kus polnud ka pisut üle kuu aja käinud, lihtsalt pole hetkel võimalik, kuigi mõtteis oleme seal kogu aeg. Meres käisin ka, aga vesi oli jube külm, sups sisse ja sups välja. Täitsa õudne, ma olen mere laps ja jõuan esimest korda merre 9. augustil. Oehh, andke kuum suvi tagasi! Kuna möödunud öö jäi minu jaoks lühikeseks, vaid üle 3 tunni ööund (no ma ei saa magada täiskuuöödel) siis mõtlesin, et teen Lemmes väikse lõunauinaku, aga ei õnnestunud, seega jäid ka muud toimingud tegemata, kuigi mets sinetab mustikatest ja kolletab kukeseentest. Pärnusse tagasi jõudsime juba kell 17.03. Mingi anomaalia on seal Lemmes nagunii, ma ei maga ka seal, kuigi mul pole uneprobleeme, magan kodus kenasti oma 8-8,5 tundi öösiti ja ühe jutiga, aga suvilas ei saa magada. Küll vahetan peaasendit jne ... Käin vahepeal Pärnus väljapuhkamas ja siis ehk lähme taas, aga kuna ma olen nüüd nädala sees ühe tööga hõivatud, saame Lemme sellel aastal vaid nädalavahetuseti, kui saame. Nii see hetkel on, aga ega elus ei peagi kõik lihtne olema, kordi olulisem on tõsiasi, et su kõrval oleks inimesed, keda sina armastad ja kes sind armastavad. See ütleb kõik. Olge terved! Kaja ja Aivar, aitäh, te olete nunnud! :D 9. august 2025. Vana-Rääma
