Käidud ja süda rahul

Võtsime pikalt hoogu, aga nüüd on tõesti süda rahul. Ega bussiga ei õnnestu eriti Mihklis käia, aga Urmas sai auto korda ning täna me tegime Pärnu-Mihkli-Pärnu-Jaagupi- Pärnu tiiru. Õigupoolest ringi. Nüüd on hauad lehtedest puhtad, ajastus väga hea, sest tänaseks on kalmistutel puud alasti ja veel pole maapind külmunud ja lumi maas. Riisusime viimsed lehed kalmudelt. Usun, et nemad - sealpool- on rahul ja meie süda on ka rahul. Minu suguvõsa, ehk siis kallis Ema, vanaema ja vanavanaisa puhkavad Mihkli kalmistul, aga Urmase isa, vanaema, vanaisa jt ... Pärnu-Jaagupi kalmistul, osad Uduveres ja osad Vana-Vigalas. Põnev on see, et meie mõlemate mitmete põlvkondade tagused juured viivad Vana-Vigalasse, mis asubki Mihkli taga, ehk siis sealt läheb otsetee Vana-Vigalasse, mida mööda mu vanavanaisa käis Vana-Vigalast vanavanaema kosimas. Põnev. Väga põnev. Urmase isa juured on siis seal samas. Hoolimist! 16. november 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Imearmas kohtumine lugejatega Pärnu-Jaagupi Hoolduskodus

Kirjanikul on alati rõõmustav kuulda kui ta raamatuid loetakse. Minu raamatuid loetakse ka Pärnu-Jaagupi Hoolduskodus ning just seal ma täna käisingi, oma armsate lugejatega kohtumas. Oli üks armas päev! Aitäh! Siirad tänud ka kallile Karinile, kes mind kutsus! Kohtumiseni juba järgmisel aastal, sest lubadus sai antud ja ma tean, kui väga sealsed inimesed kohtumisi ootavad. Oli armas kohtuda ka kalli vanaonu poja Mihkliga. Tervist! Ja muidugi ka kalli nimekaimuga ja Randoga. Olge kõik tugevad! Jäädvustused leiavad koha minu blogis ja südames. 17. oktoober 2024. Vana-Rääma