Jaansoni rada 902. päev

Kui ma sünnipäevalapse käest küsisin kas lähme rajale ka, oli ta esimene reaktsioon veidi tõrjuv; "me alles reedel käisime?" Siis läks ja tõi jope, mütsi ning seljakoti ja mõistagi - tere rada! Plaanid olid suuremad või õigupoolest pikemad, aga siis helistas järgmine külaline. Kuid 6,2 km kepikõndisime ära. Käisime täna ranna piirkonnas, kuhu ei olnud jupimat aega sattunud, kuna oleme rohkem siin oma piirkonnas liikunud ja rõhk on ju veel ka maakodul. Aga mere igatsus oli suur. Vesi on veidike tõusnud ja viimaste ööpäevadega on lehti langenud, sügis maalib kirkaid värve pargiteele ja pinkidele. Ma ei oska riietuda, õhukselt riides hakkab külm ja veidi paksemalt olen koju jõudes üleni higine. Aga eks me liigutsime täna ennast natuke tempokamalt ka. Tahaks rohkem rajale jõuda, aga aja nappus ei lase ja päevad on juba lühemad. Kaalu kipub endiselt tagasi tulema, eluaegne olelusvõitlus - kumb seljatab kumba! Aga ma mõtlen ikka positiivselt ja mul on kõrval üks positiivne rõõmurull, kes täna sai juba 34 aastaseks. Palju õnne, mu kallis esiklaps! 3. oktoober 2026. Vana-Rääma