kolmapäev, 18. november 2020

EBAÕIGLANE - Heli Künnapas

Väga raske on ennast raamatutest eemal hoida, kui virn öökapil üha kasvab ja lugemishimu on suur. Olen ennegi maininud miks ma harvemini loen, ei hakka ennast kordama. Nagu näete, sain Heli Künnapase lühiromaani, sarjast "Mõni õhtu romantikat" 11. raamatu "Ebaõigalne" loetud. Vaid 1 tund ja 40 minutit ning terve lühiromaanipikkune seiklus saigi läbi. Nii ruttu! Mul on kõik selle sarja raamatud kodus olemas ja loetud, jee! Antud raamat on tõesti täis romantikat, nagu raamatusarja koondpealkiri lubab. Ladus lugemine, haarav ja kuidagi tuttav. Ilmselt on tuttav (ja mitte ainult tuttav) kohake, mis kirjanik Künnapast inspireeris. Ma isegi mäletan kuidas ta pani sotsiaalmeediasse pildi sellest saarest ja vihje ka. :) Olen ise ka sellel saarel korduvalt viibinud ja shoki saanud. Pigem on olnud nii, et saare põliselanikud ei karda hunti ega tonti, sõidavad sõidukõlbmatute autodega vapralt ja joogisena ringi. Ühel korral, kui üks kohalik meile küüti pakkus, pidime auto põhjast läbi kukkuma ja teisel korral oli asi kordi hullem. Auto roolis kupatav kohalik jorss, kes taas küüti pakkus, olles ebakaine, kimas nii, et .... isegi kirjutada on jube, ühesõnaga ajas kassi taga ja ajas selle kassi ka alla, sõitis surnuks, kuulsin kuidas õnnetu looma laip auto põhjaalt läbi käis....ja tegu oli veel ta enda kassiga. Ausalt öeldes peale seda intsidenti pole mina enam sinna saarele oma jalga tõstnud, sain tõsti shoki. Miks ma sellest kõigest siin arvutuses kirjutan? Eks ikka natuke teemakohaselt, kuigi kirjanik Künnapase lühiromaanis "Ebaõiglane" on kurikuulsaks loomatapjaks turist. See lihtsalt meenutas mulle seiklusi sellel saarel ja ...Aga saar on armas ja seal on ka armsaid inimesi küll! Raamat ise meeldib mulle väga, hästi arendav ja suisa psühholoogiline, elutark. On romantikat, on valu, on armastust, seiklust, selline ja eluline naistekas, nagu selle sarja raamatud ongi. Mina nautisin, olen ju ka naine. Soovitan lugeda! Aitäh, kallis Heli! RAAMAT EBAÕIGLANE Autor: HELI KÜNNAPAS **********LOE ARVUSTUSI (0) 3 1 Share0 Reelika on kolmekümnendates aastates edukas ärinaine, kel töötamine tuleb kindlasti paremini välja kui puhkamine. Pool aastat pärast lahutust koos nelja-aastase tütrega sõbranna juures rannakülas suvitamine on keeruline, sest kisub lahti vanad haavad ja sunnib mõtlema sellele, millega ta elus pole hakkama saanud. Keerulisi olukordi tekitab ka naabruses elav Paavo, kel tundub olevat negatiivseid kommentaare kõige kohta. Õige pea on kõigile selge, et Reelika ja Paavo kohtudes lendab alati sädemeid. Minevik jõuab järgi aga nii Reelikale kui Paavole. Milliseid sündmusi see kaasa toob, seda saad juba varsti lugeda romantilisest lühiromaanist “Ebaõiglane”. ISBN 9789949746439 ILMUMISAASTA 2020 KEEL eestikeelne FORMAAT Pehmekaaneline LEHEKÜLGI 130 lk MÕÕT 190x130x8 (mm) KIRJASTUS HELI KIRJASTUS SARI MÕNI ÕHTU ROMANTIKAT LISAMISE AEG: 27.10.2020 15.99 € LISA LISA 1 OSTA KAUPLUSES: 15.99 € PÜSIKLIENDILE: 15.19 € LIITU VÕI LOGI SISSE KAUP KÄTTE: REEDE 20.11 18. november. 2020.a. Vana-Rääma

kolmapäev, 11. november 2020

Jaansoni rada 183.päev

Täna käisime üle pika aja rajal kepikõndimas. Ma ei hakka üldse vabandama, et mul on nii palju tegemist või midagi, et liig vara läheb pimedaks, et ... eks ikka laiskus on ka mind üles leidnud. 2 kg on püsima jäänud, annab kohe tunda, kuigi 1 kg kõigub pidevalt. Võtsime ennast kätte, mõlemad. Kui ma kesklinna silla juures Meerit nägin ja mainisin, et üle 4 km me ei kepikõnni, ei tohi liiga palju korraga, kui paus on olnud mõne kuu pikkune, aga murdsin oma sõnu, 4 tundus liiga vähe, nii läbisimegi 6,3 km. Mis seal ikka, enesetunne on hea, ei valuta kusagilt. Mingi tunnike peale rajalt naasmist olid hüppeliigesed pisut kanged aga enam ei. Enesetunne on ülihea. Laias laastus võiks igal nädalal kasvõi ühel päeval rajale jõuda, ideaalis 2, aga ma ei luba midfagi, ei valeta, eelkõige, endale, ja Germole. Lähme siis kui tunne tuleb. Hakkan vist vaikselt uue režiimiga harjuma, selles mõttes, et ma olen see inimene kellele see kella keeramine üldse ei sobi, lööb mu ajataju ikka sajaga sassi. Ehk lõppeb see uuest aastast! Kuna otse blogides jääb kogu test pika sõnade jadana, kirjutan hetkel faili ja siis kopeerin, näis kas asjast on abi. Ühte seenekest nägin ka, oleks saanud värsket seenepraadi aga jätsin ta seemneks metsa. Minge seenele, kellel soov! Olge terved! 11. november. 2020.a. Vana-Rääma

pühapäev, 8. november 2020

LUULETAJA - Margit Peterson

Kõigepealt vabandan, et tekst kõik ühes jorus jookseb, ma ei oska midagi ette võtta blogiga, ühestki juhenduset ega õpetusest pole abi aga blogida tahaks ... Neil päevil ilmus mu kümnes luuleraamat "Luuletaja," mille ma nüüd paberkandjalt ka läbi lugesin, nagu alati. Siirad tänud toimetaja Irene Õmblusele, kõik on hästi. Ütlen ausalt, mulle väga meeldib Irenega koostööd teha ja kõik minu raamatud, mille just tema on toimetanud, on 100% veavabad. Lisaks aksepteerib toimetaja Irene, kui ma mõnda sõna või lauset muuta ei taha, sest luules on lubatud nii mõndagi "kiiksu" teha. Irene ei hakka kunagi omavoliliselt mu teksta muutma ega ümber tegema. Aitäh sulle, hea hing! Tõsi on see, et ma püüan ennast juba pikemat aega raamatute lugemisest eemal hoida, aga ega eriti ei taha õnnestuda. Kibelen ja ikka tasapisi loen. Põhjuseks on mu silmad, nägemine .... Diabeediga on see väga viletsaks läinud, sestap teen pause. Ja kahju on ka sellest, et kirjutamine ei edene eriti, diabeet on kärpinud mu keskendumisvõimet, aga iga asi omal ajal ja vähemalt ühe romaani tahan aastal 2021 ära kaanetada. Nagu ma "Luuletaja" tutvustuses mainisin, olen ma läinud oma loomingu suhtes enesekriitilisemaks, mis on vast hea. Ja ilmselt on aastad mind muutnud ka kannatlikumaks. Mul pole mitte kusagile kiiret, oskan puhata ja mängida :) Mulle endale meeldib kõigist mu kümnest luuleraamatust just "Luuletaja" kõige rohkem, siin kajatan ma erinevaid luuležanre (nagu alati) ning teemad ulatuvad ka äärest äärde, on lembelüürikat, haikusid, tankasid, sonette, regivärsse, riimiluulet, vabavärssi, proosaluulet jne ... Minu jaoks on igavad luuleramatud, mis koosnevad ainult ühes žanris kirjutatud luuletustest. Kui oled luulehuviline, võiks katsetda erinevaid žanre. Nii sünnivad ka minu luuletused, milles on julgeid väljaütlemisi (ei ole kindlasti lasteluule raamat!) romantikat, valu, sündi, surma, armastust, kirge, erootikat jne ... Ka selles raamatus. "Luuletajas" on mitu mäletus ja pühendusluuletust mu kallile Emale, varalahkunud naabripoiss Alar Paarasmaale, Kristinale, Maikile, Jaakkole, ühele armsale inimesele, kes on mu väga paljude luuletuste muusaks ning elul enesele. Ja järjekorra valin ka alati ise, seega sünnib raamat just selline nagu mulle meeldib. Ja tänu Hea Tegu kirjastusele saab see ka nii sündida. Koostöö selle kirjastusega mulle sobib. Aitäh! Muide, nimiluuletus LUULETAJA on üks lustakamaid luuletusi selles raamatus. RAAMAT LUULETAJA Autor: MARGIT PETERSON **********LOE ARVUSTUSI (0) 73 0 Share0 Luule ei ole ainult mesimagus sõnademäng. See on emotsioon, mis tuleb luuletaja südamest ja väljendab antud hetke hingeseisundit. Sinu jaoks, armas lugeja, on minu kümnendas luuleraamatus julgeid väljaütlemisi, romantikat, maailmavalu, leina, armastust, igatsust, minevikunostalgiat, tulevikuhirmu, lapsepõlvemälestusi ja palju muudki. Minu luule küpseb iga aastaga ja ma muutun oma sõnade suhtes üha kriitilisemaks. Elugi on samasugune, ei saa läbi tõusude ja mõõnadeta. Selle raamatu pühendan oma armsale Emale, ja ka Sulle, mu kallis lugeja. ISBN 9789949685592 ILMUMISAASTA 2020 KEEL eestikeelne FORMAAT Pehmekaaneline LEHEKÜLGI 128 lk MÕÕT 210x148x (mm) KIRJASTUS HEA TEGU LISAMISE AEG: 14.10.2020 11.99 € VARSTI MÜÜGIL LIITU VÕI LOGI SISSE NB! Otse minu käest saad ka seda raamatut osta, hind 10.- ja postiga saates 13.- Mõnusat luulenautimist! 8. november. 2020.a. Vana-Rääma

pühapäev, 1. november 2020

Ühe kodu puhastamise lugu

Hingedeaeg on sobivam aeg kodu energeetika puhastamiseks. Üks kodu sai taas puhtaks! Üldiselt puhastan ma tuttavate koduenergeetikat, sestap ärge mulle oma tuttavaid ette söötma hakake. Ja väga tihti ma seda tööd ka ei tee. Head tuttavad ja sõbrad eelkõige. Ja paluks mitte jagada seda blogipostitust! Aitäh!
1. november. 2020.a. Vana-Rääma