Kuvatud on postitused sildiga laul minu sõnadele. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga laul minu sõnadele. Kuva kõik postitused

reede, 7. märts 2025

Jaansoni rada 637. päev

Tänane teekond tuli umbes 6,6 km pikkune. Hommikul oli mõnusalt soe, lausa 7 soojakraadi aga õhtul juba (just tulime) 3 soojakraadi kesklinna silla juures. Meie käisime rannas. Käisime piilumas kas Reinuvader ka kodus on. Ei õnnestunud tabada. Täna on naljakas ilm, hommikul oli jõel lausa laine ja nüüd jälle kerge jääkirme peal. Aga udu on paks, kaugel enam ei ole see lõplik jääminek. Muulil on ka kohati jääkamakad peal ja libe on, seal eriti liikuda ei soovitaks, kugi on ka neid, kes sellise ilmaga muuli lõpus käivad. Me ootame ikka sooja kevadet, et siis taas minna. Lisan ka siia pildid plaadist "Puntratants" kus on erinevate punkbändide hitid peal, minu sõnadele loodud lugu "Sõja jalus" laulab Pööloy Gläänz, kes käis selle looga 2015. aastal ka Eesti laulu eelvoorus. Sain täna selle plaadi endale soetada ja Pärnu PK Apollos oli ta viimane, ilmus 2024. aasta sügisel. Nüüd on ta kenasti kodus ka olemas. Aitäh, Meelis! 7. märts 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

esmaspäev, 24. veebruar 2025

Jaansoni rada 631. päev

Tänase raja pikkuseks tuli umbes 7,5 km. Peale Eesti Vabariigi 107. sünnipäeva pidustusi tuli ju ennast liigutama minna, sest Aianduse ja Mesinduse Seltsi majas maitsesin imehead kringlit ka. Üliharva mekin nisujahust tooteid, need teevad olemise raskeks, aga selle tarvis ju rada ongi. Lisaks sellele, et tutvusime rajal Reinuvaderiga, hüüdis keegi mind rannas samal hetkel, kui ma Reinuvaderit jäädvustasin. Minu hämmastuseks me ei olnudki tuttavad, aga Germo on mul väga uudishimulik, nii me hüüdjaga tutvusimegi, kuigi tema mind juba teadis. Ikka juhtub. Eks mul on raske leppida, et ma olen avaliku elu tegelane ja mind tuntakse ka tänaval ära, lapsed on ju vahetud, nende rõõm on siiras, nii on aegade jooksul tulnud ette armsaid hetki. Ka täna, aga tegu oli seekord täiskasvanud inimesega. Nii me kolmekesi imelist päikese loojumist vaatasimegi ja siis läks igaüks oma teed. Reinuvader ka, kes pesitseb seal muuli juures astelpaju põõsas. Küll ta oli imeilus, koheva sabaga ja suur, aga püsimatu, raske oli jäädvustada. Karv oli imeilus ja kohev. Piilus meid sealt põõsast, läksin päris ligidale. Nüüd on hea olla, ennast liigutatud ja päev on õhtus, kuid mul on veel palju videoid ja fotosid laadida. Ongi hea, õhtu möödus kiiremini. Lisaks sain täna ka uue laulu omanikuks, punkbänd AITÄH EMA viisistas mu loo "Aega maha tiksub kell." Siirad tänud, olen väga õnnelik! Olge teie ka! 24. veebruar 2025. Vana-Rääma

reede, 18. oktoober 2024

Võrratu pärastlõuna Tõstamaa Rahvamajas

Täna pärastlõunal käisin Tõstamaa Rahvamajas lugejatega kohtumas. Jah, Tõstamaal ehk Pärnu linnas, sest just selle linna koosseisu Tõstamaa kuulub. Buss oli puupüsti täis, hea Pärnu, palun pane sellele liinile lisabusse, rahvas lihtsalt ei mahu ära! See väljus Pärnust kell 12.50 ja marsruut on Pärnu –Varbla –Vatlamäe- Koti. Vanad inimesed on ka sunnitud püsti seisma, sest kohti lihtsalt ei jagu. On vaja suuremat bussi või ühte bussi juurde. Rahvas bussis väitis, et nii on igapäevaselt. See ei ole normaalne ... Aga päev kujunes meil imearmsaks. Võrratu rahvas on Tõstamaal, mida teadsin juba enne, sest aasta algupoolel käisime seal Piretit kuulamas, sealt tuligi mulle kutse. Ja kunagi üle 30 aasta tagasi käisime seal kontserti andmas koos Aivar Teppoga. Võimalik, et isegi 35 aastat tagasi, kui oli alles vana rahvamaja. Rahvas esitas aktiivselt küsimusi ja tore oli teada, et saalis oli ka neid, kes minu sõnadele loodud laulu laulnud on, lugu kannab pealkirja "Ärgake" ja selle on viisistanud Margrit Kits ning seda laulab ka Pärnus mudilaskoor ning mina olen korduvalt seda ka jaganud. Ka plaadil on ta olemas. Sobib laulmiseks kõigile, sõnum on isamaaline. Nonii, nüüd oma mu laste luuleraamatud otsas, minu käest neid enam ei saa. Tagasisõit oli üks paras ekskursioon, põikasime ka Munalaidu, Kavarusse, Liusse jne... ikka mööda mareäärt, mis on mulle nii oluline. Isegi meeletut Lemme igatsust leevendas. Germo arvas vahepeal juba bussis, et me lähme Kihnu, kuhu polegi mitu aastat enam jõudnud. Peaks minema. Kutsuge!? ;) Aga aitäh, hea Mari, kes sa kutsusid ja saadan siit veel virtuaalkallid ka teile kõigile. Aitäh, aitäh, aitäh! 18. oktoober 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">