Täna pärastlõunal käisin Tõstamaa Rahvamajas lugejatega kohtumas. Jah, Tõstamaal ehk Pärnu linnas, sest just selle linna koosseisu Tõstamaa kuulub. Buss oli puupüsti täis, hea Pärnu, palun pane sellele liinile lisabusse, rahvas lihtsalt ei mahu ära! See väljus Pärnust kell 12.50 ja marsruut on Pärnu –Varbla –Vatlamäe- Koti. Vanad inimesed on ka sunnitud püsti seisma, sest kohti lihtsalt ei jagu. On vaja suuremat bussi või ühte bussi juurde. Rahvas bussis väitis, et nii on igapäevaselt. See ei ole normaalne ... Aga päev kujunes meil imearmsaks. Võrratu rahvas on Tõstamaal, mida teadsin juba enne, sest aasta algupoolel käisime seal Piretit kuulamas, sealt tuligi mulle kutse. Ja kunagi üle 30 aasta tagasi käisime seal kontserti andmas koos Aivar Teppoga. Võimalik, et isegi 35 aastat tagasi, kui oli alles vana rahvamaja. Rahvas esitas aktiivselt küsimusi ja tore oli teada, et saalis oli ka neid, kes minu sõnadele loodud laulu laulnud on, lugu kannab pealkirja "Ärgake" ja selle on viisistanud Margrit Kits ning seda laulab ka Pärnus mudilaskoor ning mina olen korduvalt seda ka jaganud. Ka plaadil on ta olemas. Sobib laulmiseks kõigile, sõnum on isamaaline. Nonii, nüüd oma mu laste luuleraamatud otsas, minu käest neid enam ei saa. Tagasisõit oli üks paras ekskursioon, põikasime ka Munalaidu, Kavarusse, Liusse jne... ikka mööda mareäärt, mis on mulle nii oluline. Isegi meeletut Lemme igatsust leevendas. Germo arvas vahepeal juba bussis, et me lähme Kihnu, kuhu polegi mitu aastat enam jõudnud. Peaks minema. Kutsuge!? ;) Aga aitäh, hea Mari, kes sa kutsusid ja saadan siit veel virtuaalkallid ka teile kõigile. Aitäh, aitäh, aitäh! 18. oktoober 2024. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar