neljapäev, 11. juuni 2026

Väike reis suvekoju

Nagu ma mõne tunni eest video ja fotod oma Fb ajajoonele lisasin, jäädvustan need ka blogisse. Käisime suvekodus Lemmes, kuhu jõudsime 10. juuni õhtul kella 20.00 paiku, aga linnakoju tulime tagasi juba 11. juunil lõunase bussiga. Liiga niiske ja külm on ja merevette ka veel ei saa. Sain vähemalt veidike suvila ümbrust korrastatud ning ka suvila tegin korda, sest pole ju seal üldse olla saanud, oli vaja korrastada, sest paljud soovivad külla tulla. Aga ootaks selle suve ikka ära. Praegu on küll nii, et öösel olid mul elektriradiaator ja puhur mõlemad järgi, et sooja saada. Täna hommikupoole samuti. Ja ööuni jäi 3 tunni pikkuseks, sest ma jätkuvalt ei saa seal magada. Aga õnneks on liinile jäänud ka selle piirkona viimane buss, mis Pärnusse liigub ja Lemme peatuses kell 20.17 rahvast peale võtab. Kui jäämegi sinna pikemalt, siis pean vahepeal Pärnus ennast välja puhkamas käima. Kell 3.57 ärkasime ja juba kell 4.00 jõime Germoga õues kohvi. Ka tema ei saa seal magada. Tõdesin, et suvila on vee soonele ehitatud. Vajan lambanahka, et panna see voodi või madratsi alla. Kunagi hästi ammu, aastakümneid tagasi Feng Shuid kursusesid tehes, sain selle nipi teada. Võtsin oma nõiavitsad kaasa ja sain oma kahtlusele kinnituse. Ei anna midagi muuta ka, sest narivoodi on majja sisse ehitatud. Ainuke võimalus on see välja lõhkuda ja voodi asendit muuta. Aga eks näis. Praeguse soovi järel katsun lambanaha soetada, ehk on abi. Aga üldiselt eilne õhtu ja tänane hommik möödusidki töö tähe all. 15 ämbrit käbisid, kuuseokkaid ja umbrohtu sai suvila ümbert ära koristatud ja mere kalda täiteks viidud. Veel jäi tööd ettegi, sest võtan need sajad kivid ükshaaval üles, puhastan nende vahelt, alt ja pealt kuuseokkad, mis muidu mullaks kõdunevad ja kivid kinni katavad. Mingi osa puhastasin täna juba ära. Aga siis hakkas vihma tibutama ja igasugune isu läks ära, tundsin et pean linna tagasi tulema, sest niiskus oli endale kontide vahele pesa teinud ja elas seal aktiivset elu. Maire jalutas ka juba kella 5 ajal hommikul ringi ja kella 6 ajal, kui me Germoga tulime juba RMK-lt veeringilt, noppis ta kanadele tigusid, nii me kokku juhtusimegi. Ja eile oli jõudnud ka armas Laura Viljandist Lemme, oli vahva taaskohtuda ja me kohtume veel, kui suvi kohale jõuab. Käisime metsas ka tiiru, no ei ole kukeseene poja lõhnagi veel. Kõik (l)ootustandvad kohad vaatasime läbi. No vara ka veel. Ja külm. Tohutult niiske on otse Liivi lahe kalda suvilas, peab veel ootama millal soojaks läheb. Ausalt öeldes Germo kartis ka seda küma ja niiskust seal, pani kohe ukse kinni. Aga talle meeldib kuidas niiöelda kanad öösel laulavad :) RMK-l oli ka juba mõningaid puhkajaid, aga varahommikul kui me vee järgi läksime, avastasime, et mingi seltskond oli telgi otse veemaja juurde üles pannud, ilmselt häirisime nende ööund, või noh jõudsime sinna kell 5.45, ehk siis ikka avarahommikul. Tasuks ikka veemajast eemale ennast parkida. Enne pole ma sellist tsirkust seal näinud. Kohvik on ka alles suletud. Ehk avavad jaanipäevaks ja siis jääb taas kaheks kuuks avatuks. Aga teadmiseks, seal on vaja maksmiseks sularaha. Ahjaa, nii veider on see, et Lemme silla juures on silt Lemmejõe ja Lemme küla nagu enam polekski, sest ühtepidi on silt, mis näitab, et jõudsid Orajõele ja teistpidi Majaka külla. Minu meelest on need küla siltide muutused kentsakad ja segadust tekitavad. Vabandust, aga on. Harjumatu. Ma olen lapsest saati teistmoodi harjunud ja nüüd pean siis ümber harjuma. midagi pole parata, Kabli algab ka nüüd juba Majaka külast jne ... Aga oleme ikka rõõmsad ja terved ning ootame selle kuuma suve ära, et saaks ometi seda nautida! 11. juuni 2026. Vana-Rääma

KASEVÄLJA - Erik Tohvri

Spikerdasin blogist, see on kolmas Erik Tohvri romaan, mille läbi lugenud olen. Ma naudin just seda, et romaane, mis on mu lemmikžanr, saab harva lugeda, sest enamus Eesti kirjanikke kirjutab siiski jutustusi, mitte romaane. Ma usun, et Tohvri menu fenomen seisneb sellest, et tema teoseid loevad just vanemad inimesed. Olen seda meelt, et umbes 20 aasta pärast hakkavad need ka mulle meeldima. Aga paralleele ja sarnasust ma neis oma romaanidega ei näe, ei tuvasta, väga kaugel sellest. Meil on siiki täiesti erinev maailm, sest Tohvri looming on liiga reaalne minu jaoks, aga minu loomingus on alati ka see müstiline joon sees. Kuid jah, kordan ennast, armastan romaane! Siin on mingi kummaline stsenaarium, üks naaber paneb ühte, teine teist, üks paras segasummasuvila. Samas saaks öelda et tegu on tüüpilise külaeluga. Kui saab. Vastik. Vastik on ka see, kui su vanemad sinu elu elavad ja su elukaaslast tunnistada ei taha. Kunagi ei tohiks ükski lapsevanem kindlameelselt oma arvamust peale suruda, see peletab lapsed just kodust eemale. Nii on. Aga see on tegelikult teema, m illest peab kirjutama. Minule isiklikult selline naabermagabnaabriga teema üldse ei sobi. Lõpp jäi ka minu jaoks segaseks. Lahti võib ta jääda, lugejale fantaasiaks, mis on tegelikult novellidele omasem, kui romaanidele, aga siiski soovin teada, mis siis lõpuks sai. Kuidas asi lehenes või siis ei lahenenud. Romaan jäi minu jaoks poolikuks. Aga muidu on ladus, läheb kenasti edasi, ei ole üleliigset nämmutamist ja ilmselt staažikas kirjanik teadis, kuidas ja millest kirjutada. Minu austus selles suhtes ja loodan, et ta saab seal pilvepiiril postuumselt mu kiidusõnad kätte. Tohvri kindlasti rikatsab oma raamatutega eakmate lugejate maailma. Eks lugege ise ka. Sisu: Kes luges romaani «Kollaste lehtede aegu», on Kasevälja ja Otsa talu elanikega juba tuttav. Uues romaanis näeme, kuidas nad näpivad lahti vanu keerdsõlmi ja pistavad rinda uute probleemidega. Nende kõrval otsivad oma kohta noored ning põlvkondadevaheline üksteisemõistmine ei tule kergelt. Realistlikus elupildis annavad tooni soojus ja muhedus ning traditsiooniliste eluväärtuste hindamine. 11. juuni 2026. Vana-Rääma

teisipäev, 9. juuni 2026

Jaansoni rada 863. päev

Ooo, peab vist metsa seenejahile minema, kui juba igasugused puuseened oma olemasolust teada annavad. Üldiselt, tulime rajalt ja täna liikusime 7 km. Olen kolmel korral täna juba vihmamärjaks saanud, aga õnneks on suvi, see ei häiri. Ja nüüd on lõpuks vihmasadu taandunud. Juba alates pühapäevast ehitatakse Vallikääru aasal Grillfesti linnakut. Töö käib täies hoos. Pisikese MUULI poe müüja väitis, et selle poe lahti hoidmine olevat ta elustiil ning Grillfest on ka tema jaoks kõige magusam aeg suvel. Usun teda. See on vist Pärnu kõige väiksem pood ja ma isegi ei tea kui mitme aastane see on, aga ikka hingitseb. Tore! Aga, nagu näete, linnak kerkib ja nad ehitavad Grillfesti ajaks lausa väikesed majakesed. Täis töönädal. Täna hommikul tööle minnes saime paraja paduka kaela ja tulles küsis ämm nõutult, et kas meil vihmavarjusid ei olegi. On ikka, aga kes neid taga viitsib vedada, selles on küsimus. Osad on maal suvilas, aga üks pirakas on linnas ka. Nagu ma ennist mainisin, et tee suvine vihm midagi kurja. Me ei kiirusta isegi riideid vahetama, küll seljas ära kuivavad. Selline päev siis. Aga ilusat liikumist ja olge ikka terved ning rõõmsad! 9. juuni 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">