Kohtumine kirjanik, ajakirjanik, stsenarist ja humorist Gert Kiileriga

Täna kell 17.00 oli huvilistel Pärnu Keskraamatukogu suures saalis võimalus osa saada kohtumisõhtust kirjanik, ajakirjanik, stsenarist ja humorist Gert Kiileriga. Gert Kiiler on tuntud populaarse telesarja „ENSV“ kaasstsenaristina, aga ta kirjutas ainult ENSV osasid. Lisaks on tema sulest on ilmunud ka lasteraamatuid ja kriminaalromaane. Paul Johnsoni sarja 4. raamat ilmub juba 2027. aasta märtsis ja kõik osad on ka eraldiseisvalt loetavad.Tema retrohõnguline Viljandi krimitriloogia viib lugeja alternatiivajalukku, 1960. aastate Viljandisse. Triloogiasse kuuluvad „Eranuhke ei armasta keegi", „Saatus koosneb juhustest“ ja „Mineviku eest ei pääse.“ Kirjanik Kiiler otsustas kunagi, et kirjutab sellise krimiromaani, mida ta ise ka lugeda tahab ning tema kriminullid on õnneliku lõpuga. Gert Kiiler on kirjutanud stsenaariume sarjadele „Pehmed ja karvased“ ja „Hajameelselt abielus“ ning töötanud aastaid ajakirjanikuna Viljandi maakonnalehes Sakala, kus toimetab muuhulgas huumorinurka „Liba-Sakala“. 2018. aastal pälvis ta Oskar Lutsu huumoripreemia. Vikipeedia annab tema kohta teada järgmist: Gert Kiiler (sündinud 22. aprillil 1974) on eesti ajakirjanik ja stsenarist. Ta on lõpetanud 1997. aastal Viljandi Kultuurikolledži näitlejana (1. lend) ja töötanud seejärel aasta Ugalas inspitsiendina. Ta on kirjutanud koos Valner Valmega lastenäidendi „Appi, korupid!” (1998), millest sai Ugala teatri jõululavastus. Ta on olnud Viljandi maakonnalehe Sakala ajakirjanik ja toimetab Sakalas "Liba Sakala" huumorinurka. Ta on olnud Eesti Televisioon huumorisarja „Teeveejahutaja” kaasstsenarist (2003–2004, koos Silver Alevi või Toomas Valsbergi ja Tiia Selliga) ning sarjade "Hajameelselt abielus" (2005–2007, koos Villu Kanguri ja Margus Konnulaga) ja "Pehmed ja karvased" (2004–2013, koos Toomas Kalli ja Urmas Lennukiga) kaasstsenarist. Koos Elo Seliranna ja Silvia Soroga kirjutas ta alates 2013. aastast kümmekonna aasta jooksul ETV lastesaate "Lastetuba" stsenaariumi. Koos Villu Kanguriga on ta olnud telesarja "ENSV" stsenarist. 2021. aastal ilmus tema huumoritekstide kogumik "ENSV ja "ENSV": muie näol vaade telesarja telgitagustesse" (Tammerraamat), 2022. aastal kriminaalromaan "Eranuhke ei armasta keegi" (Postimehe Kirjastus), 2023. aastal lasteraamat "Kass, kes ei osanud nurruda" (Tänapäev, kaheksa lugu) ja 2024. aastal kriminaalromaan "Saatus koosneb juhustest" (Postimehe Kirjastus). Aitäh selle positiivse ja sisuka õhtu ning raamatute eest! 10. november 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 916. päev

Nonii, 6 km on jälle läbitud ja enesetunne on hea. Algul panime Germoga esmakordselt õhemad sõrmkindad kätte, aga varsti eemaldasime. On juba peaaegu novembri keskpaik ja pole vaja isegi kindaid ja mütsi. Oi kuidas mulle meeldib kui loodus laseb sügisel sügis olla, mitte ei suru talv ennast peale. No väidetavalt tuleb esimene lumi 20. novembril aga tavaliselt esimene lumi sulab ära, seega ... Ma tõesti naudin seda sooja sügist, mis sest et kaamos on kohal, päevad lühemad ja ööd pikemad. Päike on ju veel kõrgel, ei maga veel, seega on ilus aeg. Ja tavaliselt on Pärnus ning eriti kesklinna sillal tuuline, aga praegu on ka tuulevaikne. Ütleks et kevad oli tuulisem. Ju tuulutas tuul ennast ära. Meie liikusime Ülejõe ja Vanalinna osas. Juba laupäeva hommikul tuli telefonisse teade, et bariaatiavitamiinid ootavad PK Smartpostis, käisime ka neid toomas ning samuti Germo ravimeid, ilma milleta ta elada ei saa. Germo läks veel praegu ka õue, kuigi on juba hämar. Mina nüüd vist teen tule ahju, kuigi elamine on soe ja möödunud nädalal kütsin ahju vaid korra. Sooja sügisega läheb vähem küttepuid ka, mis on ju postiivne, sest elukallidus läheb ikka tõusvas suunas, ei näi siin midagi muutuvat. Kurb. Aga meie oleme rõõmsad, sest liikumine soodustab seda. Liikuge teie ka, siis teate millest ma räägin! 9. november 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Kodust koju ja kodust koju ning mööda juuri ...

No vot, kulgesime täna mööda juuri ja peatsis trooniv pilt on tehtud Vana-Vigalas, Uexküllide perekonnakalmistu väravas. Eks minu emapoolne vanavanaisa kord läks Mihkli tagant hobusega Vana-Vigalasse naist kosima. Ehk siis minu emapoolse vanavanaema juured ulatuvad Vana-Vigalasse ning sugupuu jookseb ka Uexküllidega ühte rada pidi. Põnev-põnev. Tänane trajektoor oli päris pikk: Pärnu - Varbla - Varbla sadam /Groot/- Lõpe - Tarva - Mihkli - Rootsi-Aruküla - Vanamõisa - Rumba - Vana-Vigala - Kivi-Vigala - Jädivere - Pärnu. Ilm soosis seda hilissügist seiklust, päike oli kõrgel ja taevas müstiliselt selge. Kui aus olla siis ma polnud kunagi enne käinud Rootsi-Arukülas, Vanamõisas ega Rumbas. Küll on mulle tuttavad need kõik Vigalad, sest olen seal kahes kohas lugejatega kohtumas käinud ning juuri tunnetamas. Oli kui mõnus on seal olla! Need alleed ja kuidagi väga müstiline loodus, vaikne ja raagus energia. Ja kui ilusad külakesed ja laululava! Meelasti tuleks uuesti sinna lugejatega kohtuma, kui kutsute! Ja tegelikult tuli meie teekond väga pikk. Loomulikult põikasime ka Mihkli kalmistule, kus puhkab minu maailma kallim Ema. Ja parasjagu oli seal peavärava juures matusetalitlus. Teekonda alustasime Pärnust, enne Lõpet keerasime Virtsu teeristist Mõtsu-Tõusi-Paadremaa peale ja sealt otse Varbla suunas edasi ja siis Rahestest tagasi sama teed pidi Lõpele, väike põige Lõpe poodi, kus täpselt teati, kes ma olen, kuigi mul pole õrna aimugi kes seal letis oli ja ma pole aastakümneid Lõpe kaupluses käinud. Venna autot maja ees ei paistnud olevat, seega sõitsime sealt edasi, viisime poolvenna tema maakoju Tarvale ning sealt siis Mihklisse jne ... Kummalisel kombel kuulub mulle võhivõõras küla Rootsi-Arüküla Pärnumaa alla ehk siis Lääneraanna valla koosseisu, aga mina polnud sellisest kohast enne kuulnudki. Ja Vanamõisa ja Rumbasse sattusin tõesti esmakordselt kuigi olen teadlik et kusagilt Kirbla kandist viitab sinna teeviit. Kujutlesin ette, et mu vanavanaisa just seda teed pidi Vana-Vigalas käisiki. Oli mõnus kujutleda. Aitäh selle põneva seikluse eest mu kallid! 7. november 2026. Vana-Rääma