17. ja 18. augustil maakodus

Jah, 2 päeva sai sellel nädalal maakodus mütatud, aga see pole veel kõik, sest plaanin veel minna. 17. augustil oli mul sõbranna abiks, aitas kõiksugu armatuurid eemaldada ja vanad kardinapuud ka. Aitäh, kallike! Ja meie võtsime Germoga korralikult ülemise korruse vaheseinte lõhkumise ette. Ehk siis algatuseks eemaldasin sealt tapeedi ja kipsi, nüüd on kõik avatud. Nipet-näpet on veel teha ja vannitoa sein ka eemaldada, sest teen selle suuremaks, napsan Germo magamistoast ruumi juurde. Kui naabrimees uksed ja uksepiidad minema viib, saan hakata järgmisi seinu lõhkuma. Tapeet ja kips on enamvähem eemaldatud (ülemiselt korruselt) ja kui lammutustööd tehtud, jään pingsalt uusi aknaid ootama. Oma magamistoale näpistan ühe seina eemaldades ruumi veidi juurde. Aga ülemine korrus jääbki avatuks ning juba uurisin Urmase käest, õhksoojustuspump kütab kogu elamise kenasti ära. Selle plaanin ma panna algatuseks, aga kaminahju ja uue pliidi lasen ikkagi ehitada. Kuid kõik see on järgmiste aastate teema. Nüüd, kui seinad saavad puhtaks ja ülemisele korrusele uued aknad ette, hakkan elektriku peale mõtlema. Praegune olukord pole kiita, elektrijuhtmed oleks nagu suvaliselt seina visatud, tulevad järjest kipsi alt välja, no sulaselge porno ikka küll. Aa, üks Inglike tuli ka, ehib seal hetkel minu toa seina. Aga taas sain oma kallilt Urmaselt nõu, seinad vajavad ka piikamist. Hea, kui on oma isiklik ehitusmees varnast võtta, kes on nõuga vajadusel toeks. Mina jäädvustan igal tööpäeval portsu fotosid et näidata talle ja ükskord tuleb ta ise ka kohale, seniks pole vajadust olnud. Aga eluaegse ehitusmehe kogemustepagas ja konstruktiivne nõu on alati toeks. Ja hästi armas üllatus ootas meid 17. augusti pärastlõunal, maakodu juurde oli tekkinud bussipaviljon, millest oligi suur puudus. Aitäh! Ja et see sinna tuleb, sellest sain aimu umbes nädalajagu päevi enne, sest paviljoni jalgade tarvis oli kohad juba valatud. 18. august kulus pmst tapeedi ja seinte eemaldamise peale. Kuur on küll remondiprahtiu juba liiga täis, varsti tuleb see kusagile jäätmejaama toimetada. Aga eile linnakoju naastes oli hea tõdeda, et põrandad jäid sodist puhtaks, sest me läksime 18. hommikul suure portsu uute prügikottidega, sest need odavad Rimi prügikotid ei pea isegi kerge tapeedi all vastu. Seega 18. hommik algas suure koguse prahi koristamisega, kotti panemisega ja Germo vedas kotid kenasti kuuri. Temast on ikka väga suur abi. Nii me pmst kahekesi müttame aga eks mingil ajal läheb mul abikäsi ikka vaja, sest päriskõike vist omaenda pisikeste kätega ära ei tee. Praegu on naljakas, aga noorukina oli mul suur unistus ise kunagi endale maja ehitada. Nüüd siis peaaegu viin oma järjekordset unistust täide, sest pmst kõik teen uueks. Kapitaalremont. Olge teie ka ikak rõõmsad, terved ja tegusad. 19. august 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 884. päev

Tänane rada tuli 7,5 km pikkune. Olen oma põlve enamvähem korda saanud, kannatab liikumist. Ja täna oli nii mõnus ilm ka. Tegelikult padukas tuli vahetult peale seda, kui me kesklinnast koju jõudsime aga õnneks hakkas peagi taas päike särama. Suvi kestab, igatahes! Tõsi küll, sellel kuul olen väga vähe rajale saanud, aga tänaseks olen piisavalt jalale puhkust andnud ja ilmselt on ta ka harjunud selle toolile ja alla ronimisega nüüd ära, enam ei tee haiget. Üks hea salv aitas ka. Ma saan jälle liikuda, see on nii ülimõnus tunne. Liikusime kesklinna, sain nüüd Cobra ostetud, taskulambi, taba kuuri tarvis ja nipet-näpet. Pärast sain Magaziinist veel siplegapulbrit ka. No kui nüüd see "kompott" ei aita, mis siis veel aitab!? Söögitopsidest ja jämedast soolast ei olnud grammigi abi. Igal juhul olen ja jään optimistiks ja optimistlikuks, liigun taas rajal ja tegelen asjadega, mis meeldivad. Tee sina ka kõike seda ja oled samuti õnnelik. Ilusat suve jätku! 19. august 2026. Vana-Rääma

Pärnu (6.) Kirjandusfestival 2026

Eile oli üks hingekosutav päev Pärnus, sest toimus järjekordne Pärnu Kirjandusfestival. Sellel korral siis juba 6. Kui armas Ene vahetult enne festivali helistas, olimegi juba Germoga stardivalmis. Nii poetasin mõne Käpapiku ja Pikakäpa ka seljakotti. Seltsis on ju põnevam. Aitäh, kallis Ene, et hea sõnaga mu tegelasi mainisid ja loodan, et nad tõid sulle kosutava une! Üsna festivali alguses saime kokku ägeda Kerttu Rakkega ja ta armsa tütar Lilyaniga, keda me polnud päris mitu aastat näinud, aga Germo kogu aeg küsib ta kohta. Nii vahva oli teie seltsis päris mitu tundi veeta, on millest rääkida ning ega Pärnus ei ole just palju neid päevi ja olukordi, kus kirjanikud kokku saavad ja, lisaks kirjandusele, saavad rääkida ka teistel teemadel. Kerttuga me õnneks kohtume ka aprilli kuus, "Raamatu & Roosi päeval" Apollo kaupluses, kus me jagame antud raamatuid roosi vastu. Ja nagu ma kevadel blogisin, võttis Kerttu plaani vähemalt 2 korda aastas Pärnut väisata - just aprillis ja augustis, antud kirjandussündmustel. Muide, teid ära saates läksime hoopis Rimisse, ostsime näksimist ja jäime kella 21.00-ni festivalist osa saama, ei põiganudki koju. Aitäh martsipaniõunte eest, praegugi lasen hea maista. Ja mudugi on Germo siiani rõõmus, et sai teiega koos aega veeta. Rimist naastes juhtusime ajakirjanik ja fotograaf (Kylauudis) Urmas Saardiga kokku ja juttu jätkus kauemaks, sest ka temaga on alati põnev vestelda ning teemad otsa ei lõppe. Urmas jäädvustas meid ka oma aparaati. Aitäh ka nende fotode eest ja päris kena jäädvustuse tegid ka minust kalli õe Sirjega. Olen tänulik. Mitmed Kaupo Meieli loengud lava MÕTE LOEB ees sai otsast lõpuni kuulatud ja need olid põnevad ning sisukad. Aitäh! Eriti huvi pakkus Brigitta Davidjantsi isiksus. Aga kahjuks mitme lava juures korraga olla ei ole võimalik, seega tuli valikuid teha ja osadest loengutest ma kahjuks osa ei saanudki. Nii käisime põgusalt kuulamas kolme Pärnu suurkuju: Kaupo Meielit, Ivo Volti ja Indrek Koffi. Õnneks ma alles aasta algupoolel ( vist) sain keskraamatukogus nendega kohtumisest osa, seega vast väga millestki ilma ei jäänud. Sama põgusalt sai kuulatud ka Elo Viidingu esinemist ning Pärnu aukirjanikku, pärnakast Rein Veidemanni, sest samal ajal oli teisel laval (KEEL LOEB) Kadri Kõusaare vestluspartneriks Kairi Look. Tõttasime nende vestlusest osa saama. Olgugi, et olin samuti eelnevalt ka Kairiga kohtunud, aga no oli põnev ja topelt ei kärise. Aitäh, tüdrukud! Ja loomulikult võtsin ma kodust kaasa 3 Kadri Kõusaare romaani ja 1 Kerttu Rakke oma, mis olid veel pühendusteta, nüüd on need teiste pühendustega raamatute riiulis. Aitäh, tüdrukud! Ja siis juba kohtusime menukirjanik Olavi Ruitlasega, kellega oli nii hea üle aastate maast ja ilmast rääkida ning viimane kohtumine jäigi juba pikkade aastate taha, sest Germo küsis Olavi käest kuidas ta väiksel lapsel läheb, aga Pärt ei ole mitte väike, ta on juba suur, 10 aastane poiss. Mart Kivastiku raamatuesitlusele ma kahjuks ei jõudnudki, sest samal ajal oli Kaupo vestluskaaslasteks Brigitta Davidjants, Aliis Aalmann ja Johanna Roos. Mõnikord on väga kahju, et mitu asja korraga kõrvalalavadel toimub. Samuti ei saanud ma osa kohtumisest Mehis Heinsaarega, Riste Sofie Kääriga, Piret Jaaksiga, Tiiu Kitsikuga, Tuulike Kivestuga jt ... Aga ehk teisel korral taas. Piret Jaaksiga olen ka enne kohtunud ja tema raamatuid lugenud. Soovitan väga. Vahepeal lauldi taustal Valgret, aga seda ma piilumas ei käinud, sest sain hiljuti etendusest "Raim" osa. Väga meeldis. Ja korra käisin ka Mari Jürjensit kuulamas. Dagöle ei jäänud, aga nemad siis andsid lõpus täispika kontserdi. Kadri Kõusaare vestlus Olavi Ruitlasega jäi meie jaoks päeva viimaseks, nautisime väga. "Tasus päeva lõpuni kohal olla, sest kõige magusam maiuspala jäeti lõppu," laususid memmed ühest suust pärast seda vestlust. Ja kõik teised ka, kellega põgusalt kohtusime ja kes mainimata jäid, teadke, et te tegite meie päeva veel päikeselisemaks, kui see juba oli. Aitäh! Hakkan nüüd pirakat fotogaleriid siia lisama. Olge vaprad, terved ja nautige kirjandust ning kindlasti lugege! Kirja panin 16. august 2026. Vana-Rääma

viimane foto: Ene Täht