Margit Petersoni kirjalaegas

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

esmaspäev, 22. juuni 2026

Pärnu suve avamine 2026

Kuna me täna hommikul maale startisime, ei saanud me kõikidest Pärnu suve avamise üritustest osa, aga kella 17.00 sättisime ennast kesklinna silla juurde paatide paraadi ootama. Rahvast oli murdu, aga kui tund täis tiksuma hakkas ja paadid Reiust kohale veel jõudnud ei olnud, seadsime sammud Jahtklubisse, et osa saada seal algavast kontsredist. Ja vahetult enne kontserti nad jõudsidki. Aga sealt ei olnud enam nii ilusat vaadet nagu kesklinna silla juurest on, seega jäigi rõhk õhtusele kontserdile. Esimesena astus lavale pärnakatest koosnev punt "The Boondocks," peale neid siis Karl-Erik Taukar. Mõlemad bändid andsid vinge shõu ja meiegi Germoga saime sellest otse lava ees osa. Germo pärast ma lähen alati lava ette ja endal ka ju hea fotosid jäädvustada. Kahjuks kvaliteetseid videoid ma ei saa selle telefoniga teha, hääle- või kõlarisüsteem on väga vilets. Kuigi ma alati üritan ja loodan, et ehk ... aga kahjuks on nii. Pean uue telefoni soetama. Nüüd on päev õhtus, kerge väsimus peal, sest aktiivne on see tänane päev olnud, ööuni jäi vaid 6 tunni pikkuseks, lähengi seda kohe järelmagama, eks siis homme näib mis saab ja uus päev toob. Aitäh kõigevägevam, et lõpuks kuulda võtsid ja suve Pärnusse tõid! Ehk saab ka varsti merre. Ahjaa, linnapea Kristel Voltenberg pidas ka avakõne ja lava ees nautis kontserti ka meie pisike popstaar Mai Ringo. Ilusat alanud suve, mu kallid sõbrad! Armsale Helenale aitäh taas kaardi eest, mis Baierimaalt täna juba jõudis! 21. juuni 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

pühapäev, 21. juuni 2026

Pärnu - Mihkli - Pärnu-Jaagupi - Pärnu

Täna peale kell 9.00 startisime Pärnust maale. Sedakorda siis niiöelda juurte juurde. Juurtelt olen ju pussjunlane ehk endisest Koonga vallast, mis nüüd kannab küll Lääneraanna valla nime. Seal puhkab ka mu kallis Ema, Mihkli kalmistul, mida ümbritseb iidne paekivist aed. Seal ongi paene pinnas. Kui Koonga ümbruses ringi sõidad, võid näha nii mõndagi vana talukohta, kus on järel vaid paekivist seinad. Mihklis puhkavad ka mu vanavanaisa, vanaema, vanavanaema ja veel mõned emapoolsed sugulased. Seal on meie suguvõsal 2 hauaplatsi. Minu kallis Ema - Linda Kaas - puhkab üsna värava juures, väravast sisse minnes hoia paremale ja peagi leiad ta haua. Kõik, kes on soovinud sinna minna, on ka üles leidnud. Kallis noorem vend Mati hoiab hauad korras. Minul jäi täna vaid 3 sipelgapesa Ema haualt laiali tõmmata, veidi riisuda ja tühjad küünlatopsid minema visata. Huvitav, miks küll sipelgad just kalli Ema hauale kolme pesa ehitasid? Mis nende vastu aitab? Mihkli kalmistu lähistel on suured viljapõllud, mis lausa sinetavad rukkililledest, korjasin sealt pihutäie kaasa, millest pooled viisin kallile ämmale ja poled tõin koju. Sealt sõitsime otse Pärnu-Jaagupisse, kuhu on maetud mu kalli Urmase isa ja ka ta emapoolsed vanemad ja vanavanemad. Neil on seal ka 2 hauaplasti. Osad on veel ka Uduveres, aga neid platse hoiavad teised sugulased korras. Urmase isapoolsed vanavaenmad aga puhkavad Vigalas. Tundub, et Pärnu-Jaagupi ongi nüüd minu ja Urmase korrastada jäänud. Aitan meelsasti, sest mind väga hoitakse selles peres ja mul on maailma armsam ja parem ämm. Minu Urmas, minu ämm Helmi ja minu 2 poega, need ongi minu perekond. Minu kõige kallim perekond, kus ma tunnen, et mind armastatakse ja ma armastan ka neid väga-väga. Ja Germo kutsub ka mu ämma vanaemaks. Minule on ta justkui teine Ema ... Seega, Pärnu-Jaagupis oli palju tööd ja ära tulles ka palju rahvast. Järgmisel korral võtame oma reha kaasa, sest seal on need armetud pehmed rehad, millega on lausa võimatu haudasid riisuda. Aega läks aga asja sai. Jah, mõlemas peopesas on mul nüüd ka villli koht, sest villid läksid katki. Siidikäsi, onju? ;) Ei noh tegelt, kui ma midagi teen, teen hingega ja põhjalikult. Poolikuid asju ma lihtsalt ei salli. Nüüd on süda rahul. Aga täna on taas oravrattas päev, sest peale turneed läksin kohe ämmale putru keetma ja siis niiöelda sauna, nagu Germo ütleb. Ja sealt ruttu koju, teised riided selga ning kesklinna silla juurde paatide paraadi ootama. 21. juuni 2026. Vana-Rääma

laupäev, 20. juuni 2026

Jaansoni rada 869. päev

Ja täna tuli raja pikkuseks 8,1 km. Liikusime Ülejõe ja Rääma linnaosas. Algul kulgesime lennujaama suunas ja siis julgesime sealt Härma kaubahoovi sattuda. Edasi valgusfoori alt Vaeste Patuste Alevisse ja seal tegime ühe juuksuripausi ning liikusime Rääma silla suunas ja sealt siis koju. Täna ma pidasin pesupäeva. Teate, mul on aknad siiani pesemata, aga nüüd ma ootan millal siin teetööd lõppevad, alles siis saab pilt selgemaks. Mõnel aastal esmapesen juba aprillis, aga liiga külm kevad oli, suvi alles astub vaiksel sammul. Jõuan. Ämma aknad on pestud aga kodus veel ei. Homme varahommikul stardime maale, sesalt tagasi tulles lähen ämmaga asjatama ja siis tahaks veel ka Pärnu suve avamisel jõuda, sest esmaspäevaks on juba hoopistükkis teised plaanid. Sestap võib tänast rajatamist jaanirajatamiseks nimetada, sest enne jaane me enam kepikõndima ei jõua. Tean kindlalt, sest kolme järgneva päeva plaanid on väga paigas. Peaasi, et logistikaga ma kokku ei jookse. Ühesõnaga meid jagub siia ja sinna, maale ja linna. Ärge imestage kui teile kusagil vastu jalutame. Ja ongi päev õhtus. Täna ma kesklinna enam ei kulge, sest nüüd ma juba ootan raamatu lugemist, sest sattus lugemisele üks loetav raamat, erinevalt eelmisest, mille lugemist ma lausa ei oodanud õhtuti, aga mul on mingi kiiks, austusest kolleegide vastu, loen läbi ka sellise raamatu, mis midn üledse ei köida. Kuigi salamisi ma loodan, et hakkab köitma ... Igal juhul mõnusat jaaniaega, ärge siis ennast haigeks jooge ja sööge, olgem viisakad ja mõistlikud ning hoidke roolirattad kainetele juhtidele! 20. juuni 2026. Vana-Rääma

NIRVAANA RADA - Raivo Seppo

Loetud sai Raivo Seppo romaan "Nirvaana rada." Tuleb tunnistada, et raamatut ostma kutsus selle pealkiri sellel korral. Uurisin, et samal autoril on päris mitu raamatut ilmunud, aga antud raamat on esimene, mille ma tema omadest läbi lugesin. Võibolla loen veel Raivo Seppo raamatuid, võibolla mitte. Eks ma tunde, pealkirja, kaantel ja sisututvustuse järgi neid soetan. Aga sellel korral pettis raamatu pealkiri mind ära, sest see just kutsus ostma, aga süžee kahjuks üldse ei kõneta. Andke andeks, aga no ei kõneta. Ma ei saa sinna midagi teha. Käekiri on kuidagi nii teine, stsenaariumi ülesehitus ei haara, ei haaku. Teema on selline, et tekitab küsimusi: miks, milleks, mida sellega öelda tahetakse? Jne ... Võimalik, et mõni teine Raivo Seppo raamat kõnetaks, haaraks ja paneks koguni mitmel korral lugema, aga antud raamatuga on nii. Ütlen alati enda subjektiivse arvamuse ja emotsiooni välja, mis ei tarvitse teiste omadega ühtida, aga ega igale lugejale oma. Võibolla mu parim sõber loeb selle läbi ja kiidab taevani. Tore. Aga au ja plusspunktid autorile, et ta seda suurt tööd teeb - kirjutab! Pikemalt ma siin ei peatu, kohe kopeerin tutvustava teksti, eks siis ise otsustate, kas loete või mitte. Pöörane lugu elukutselisest hädavaresest, vanemapoolsest tibist, kes kirjutab viisteist aastat korstnasse ja kihutab Londonisse, otsustades oma sõbranna, ettevõtlikuma tibi kõrval eluga uuesti alustada. Paraku selgub, et hiidlinnaski on juba kohad kinni ja kaunis pealispind hoolikalt võõbatud. Peab muidugi katsetama mitmetel aladel, millest ükski ei passi või ei vasta standarditele, mida valgel inimesel on õigus nõuda. See-eest suhtluseks rikkalikus keskkonnas kohtab tibi põnevaid inimtüüpe, armastust, vihkamist, armukadedust ja igasuguseid kahtlasi harrastusi, kuhu temagi kaasa haaratakse. Lõpuks kohtab ta oma unistuste ametit, rolli, mida ta on elus põhimõtteliselt siiani täitnud ka rahata. Kuid vahele astub hirm, tavaline, inimlik, nii oleviku kui tuleviku ees. 20. juuni 2026. Vana-Rääma

reede, 19. juuni 2026

Jaansoni rada 868. päev

Tänane rada tuli 9 km pikkune. Ma ei tea kuidas mujal, aga Pärnusse jõudis suvi ja kõik tänavad ning tänavanurgad on ka suminat täis. Mesilased vist :) Hommikul kulgesime siin Rääma ja Ülejõe linnaosas ning ka Kesk- ja Vanalinnas ning nüüd õhtul tegime tiiru randa, ning sealt naastes ei saanud ju mööda tuhiseda, kui igal tänavanurgal kellegi muusika kõrvu paitab. Aga kes see poiss seal katusel laulis, no ei tea ... Supeluse tänav oli muidugi ka rahvast tulvil, nagu suviti ikka, kui see niiöelda peatänavaks muutub. Seal on tõesti liiklus tihe. Rannas üks issi poseeris oma pojaga "tädile." :) Panin foto sotsiaalmeediasse üles, palun jagage, et see nunnu jäädvustus jõudaks poseerijateni. Ma ei eta kellega tegu on, tean vaid et olid hästi positiivsed poisid, kes soovisid kaamera ette jääda. Aitäh ja ilusat suve! Oliveri aiakohviku juures oli suur rahvamass ja istekohad täis. No tõesti oli lummav kuilata Moodwakersi. Aga minge ja vaadake ise. Meie oleme nüüd juba kodus. Ilusat suveaega! 19. juuni 2026. Vana-Rääma