Jaansoni rada 878. päev

Tänane rada tuli 8,5 km pikkune. Uskumatu, aga sellel hooajal jõudsime Pärnus esimest korda metsa seenele. Kuna normaalseid seeni veel ei ole, on üksnes kukekaid, siis me väga ei pingutanud, ei läinud oma lemmikkohta, sest vihma otsustas ka veel sadama hakata. Mina küll suhkrust ei ole, aga üks mul siin on :) Kastejagu kukeseeni saime, või eks homme panen need omletisse. Pilvikute aeg on Pärnus läbi ja riisikaid veel ei ole. Muid seeni ka mitte, aga võibolla sellel aastal ongi nigel seeneaasta. Vähemalt saime ennast liigutada, see ongi kõige olulisem. Raamatud läksid ka teele. Ja nüüd ongi ilm hall, loodame, et see vihm, mis alla tuleb, teeb seentele pai. No olen hull korilane, olen-olen. Sügavkülma panin ka väikse kotitäie kirsse, enne eemaldasin kivid. Jube tüütu ja jube hapud. Rohkem ei pane ka ja kirsimoosi ka Germole ei tee, teen nagunii rohkem õunamoosi talle, tal ju õuna- ja rabarberimoos on lemmikud. Ja sügavkülmas on mul hetkel kirsse, metsmaasikaid ja aedmaasikaud. Kukekaid ja pilvikuid ka, aga need ma keetsin enne ära. Eile suitsutasime lõhet, päris hea tuli. Ma eriti liha ei söö. Kui siis, väga harva ja natuke. Nüüd ongi päev juba otsapidi õhtus. Lähen puhastan seened ära ning panen ka keema, lähevad teiste juurde sügavkülma. Olge siin ikka rõõmsad, hoitud ja terved! 20. juuli 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

VARJU ALL - Siiri Laidla

Loetud sai Siiri Laidla romaan "Varju all." Tundub et ka suvel ei tule mul lugemispausi. Ei oska enam üldse ilma raamatuta magama jääda. Tegelikult oleneb raamatust, mõnda ma ei suuda üle paarikümne lehe korraga lugeda ja mõne loen ühe õhtuga kaanest kaaneni läbi. Oleneb kas raamat haarab, köidab või üleüldse. Muidugi tempo paneb ka asja paika, sest osad raamatud on hoogsamad, osad niiöelda ajaviiteromaanid, viidavadki aega. Siiri Laidla romaane olen ennegi lugenud, aga see siin tekitas suurt segadust, sest tegu on lühiromaaniga aga tegelasi on mitme romaani jagu. No ei saa, ikka tuli uuesti ja uuesti hakata lugema kellest jutt käib ja ma usun, et sellega jäi nii mõnigi infokild poolikuks või uduseks. Kirjanik alustab igat peatükki (vihje pealkirjale ka) teatud tegelase kirjendamisega ja neid tegelasi on tõesti üliliigapalju. Ei saanudki seda romaanile omast kompaktsust kätte, kõik jäi harali ... valgub igalt poolt üle äärte. Jah, eks meil kõigil ole paremaid ja halvemaid raamatuid ning iga lugeja on ka erinev, kes eelistab üht stiili ja kes teistsugust. See stiil lihtsalt ei ole mulle sobilik.Nii ongi. Blogin alati ausalt. Ma küll ei julge väita kas mu kriitika konstruktiivsena kõlab, aga ma ei saa kiita ka raamatut, mis minu jaoks on toores ja ei haaku. Samas ma tean, et kirjanik Laidlal on ka väga häid raamatuid. Aga eks otsustage ise, kas tegu on armastusromaaniga (mida ma siit ostsisin tänu raamatut tutvustavale tekstile) või sulaselge (puht füüsilise ja ka vaimse) hooramisega, millel pole armastusega mingit pistmist. Seekord siis nii. Austus kirjanikust kolleegi vastu jääb alles. Kopeerin ka raamatut tutvustava teksti. VARJU ALL on psühholoogiline armastusromaan tänapäeva Eesti ühiskonnast - laste, nende vanemate ja õpetajate keerulistest omavahelistest suhetest, toimetulekust ja siseheitlustest. Lugeja ette ilmub toredasti koonduv galerii inimsaatusi, mis küll nii erinevad, samas aga üksteisega otsekui nähtamatute niitidega seotud, justkui asuksid nad ühe varju all: õpetajad, kunstnikud, lihtsad maainimesed... Huvitav on märkida, et ehkki romaani Varju all adressaatideks on täiskasvanud lugejaid, on paljud tegelased lugejatele juba tuttavad Siiri Laidla noorsoojuttudest Pärnaõietee, Pärnaõietee II ja Pärnaõietee III. 20. juuli 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 877. päev

Siis kui merelapsena süda rahu ei anna ja kogu aeg merre kutsub, sa lihtsalt lähed. Liikusime 6 km. Vana-Pärnu rannas on vähemalt vesi nagu soe supp. Lemmes oli nii külm ja ma olengi vaid kolmel korral siiani vette saanud. Täna mõnulesime Germoga lausa 45 minutit. Mõnus laine loopis kogu aeg ja päris mitmel korral viskas meid lausa pikali. Lohesurfareid on rand täis, neil on täna tore päev. Laine on küll võimas, et seda püüda, aga vesi on ikka soe. No Pärnu mereäär asub lahesopis, siis vast ongi soojem, Lemme jääb juba niiöelda avamere piirkonda. Nüüd on ka varbaküüs juba parem, mille Lemmes kivi vastu katki lõin, sest seal on väga kivine kaldaäär ja iga aastaga läheb kivisemaks. Nii äge oleks üks suur muul nendest valmis teha, aga jah, unistada ikka võib. Ma tegelikult armastan kive. Ja no Vana-Pärnus on vesi puhtam ka, Lemmes pruun. Kuid samas ülemöödunud aastal käisime me Lauraga isegi septembri lõpus Lemmes vees ja oli soe ning mõnus, ehk on nii ka sellel aastal. Mul ju seal nii mõnus, otse mere kaldal, küll ja küll koos naabrinaise Lauraga alasti vette sulpsatud. Olen igas mõttes mere laps või merelaps, ilma milleta ma elada ei oska, no ei oska, isegi õhust jääb puudu. (Nali) Ma siiski kasvasin üles Kabli rannas ja see, mis lapsepõlvest sulle hinge poeb, see ka sinna jääb. Armastan merd meeletult! Sisemaal ei elaks ma iial. Vähemalt ühel pool teed peab meri olema, et ei tekiks ahistavat tunnet. Sellised lood siis. Õhtu on veel ees, eks näis mis veel toimuma hakkab :) Olge terved! 18. juuli 2026. Vana-Rääma

Mihkli kihelkonnapäev 2026 - Koonga meierei 100 praeguses hoones

Foto on veidike nihkes, aga emotsioon on ju olemas. Eks ma siin vaikselt õpetan Germot fotosid tegema, juba peaaegu saab hakkama. Selle tegi ta Margiti telefoniga, ehk siis fotol on 2 Margitit ja Arkadi oma istutatud puu juures Koonga koolimaja ees, mille ta istutas 2024. aasta oktoobris. On sama vitaalne ja elujõuline, nagu peremees ise. Muide, meie, need 2 Margitist kaaslast Arkadile, me oleme elanud lapsena ühes majas, aga nuputage kus ja millal. Igal juhul olin ma nii õnnelik, kui meie majja sündis üks laps juurde ja talle pandi minu nimi! :D Kaldusin teemast kõrvale, aga see on mu enda blogi, võin siin lubada ka kõike seda, mis meeles mõlgub ja positiivsuist pidevalt juurde süstib. Elu on nii ilus, sama ilus kui tänane kogukonna- või kihelkonnapäev Koongas, minu juurte juures. Üliarmas oli kuulda kuidas ma väga meenutan Kiisa Lindat või Kaasi Lindat. Jah, minu kalli ema neiupõlvenimi oligi Linda Kiisk. Üks vanem daam, kes osutus kalli ema kooliõeks, vaatas ja vaatas mind ja ütles, et olen ema suust kukkunud ning teine ütles, et olen vanaema koopia. Vanaema olen ainult piltidelt näinud, tema lahkus 1951. aastal aga mina sündisin 1971. aastal. Aga olen tõesti ka vanaema moodi. Te tegite mu hingele suure, sooja ja pehme pai. Olen õnnelik, aitäh! Ja siirad tänud Margit ja Arkadi, et te meid Germoga kaasa võtsite! Oli üks imeline päev! Ega ma väga pikalt ei kirjutagi. Tore oli teid kõiki näha ja kallistada. Päeva juht Valdur Sepp sai ka oma tegemistega väga hästi hakkama, pani rahva elama. Aitäh! Kopeerin kihelkonnapäeva kava ka siia, et oleks jäädvustatud. Andri Annerviekile erilised tänud, et ta südamega neid Koonga ja Mihkli asju veab. Superinimene! Viimasest Mihkli kihelkonnapäevast on möödunud juba 5 aastat - aeg uueks! 😉 Seekordne kihelkonnapäev toimub Koonga meiereis 🕐 17. juulil kell 13.00. Tänavu täitub 100 aastat, mil Koonga meierei alustas tegevust praeguses hoones! 👉 Sedapuhku vaatame tagasi meierei ajaloole koos Eesti Piimandusmuuseumiga, oma mälestusi jagavad meierei endised töötajad ja nende lähedased. 👉 Toimub piimateemaline mälumäng auhindadega, võiteo töötuba lastele ning huvilistele lehmalüps. 👉 Ürituse lõpetab Koonga piirkonna tuleviku teemaline arenguvisiooni paneel koos Pärnumaa arendusjuhi Kristjan Kullerkanu ja Lääneranna vallavanema Tarvi Sitsiga. 👨‍🌾 Müügil on kohalik talutoodang (nt kanamunad, käsitööleib, mesi), Mätiku talumeierei piimatooted, Nele limonaadid jne. 🍽️ Kõhu hoiab täis imeline Nurmsi taluresto teemakohase menüüga - ehe restorani söök nagu koju kätte! 😉 Muusikalist vahepala pakub pasunakoor Õnn tuli õuele. 🎺 🎤 Päeva juhib junlane Valdur Sepp. 🎼 Kihelkonnapäeva lõpetab kaunis Mari Jürjensi kontsert Mihkli kirikus kell 19! ☺️ https://www.facebook.com/share/1HMGxdt6V6/ Piletite kogus on piiratud! Üritust toetab Lääneranna vald! 17. juuli 2026. Vana-Rääma