Jaansoni rada 807. päev

Täna on Pärnus suisa 7 kraadi sooja ja me tegime 7,5 km pikkuse ringi. Mida soojemaks ilmad lähevad, seda pikemaks meie vahemaa läheb. Tegelt sõltub väga palju tuulest, mida ma ei talu, just külma tuult. Soe suvetuul on mõnus. Ahjaa, oma 4. lotovõidu sain ka täna, läheb tallele, nagu sinna läheb iga võidusumma, nii suuremad kui väiksemad. Panen kasvama. Võidusumma eest ju uut piletit ei osteta. Tõesti mõnusalt soe on, kalamehed kasutavad ka olukorda ära, sest kesklinna ja Rääma silla juures on jää veel paks. Aga jõe ja mere liitumiskohas enam mitte. Seal õnneks täna ühtegi enesetapjat ei olnud. Meri muidugi on veel täiesti jääs. Aga soe on ja ma vahetasin saapad tossude vastu, mugavam käia ka. Aga õhemat jopet ma siiski selga veel ei saa. Hommikul tööle minnes panin, aga töölt naastes ja enne rajale minekut vahteasin sooja jope vastu välja. Kindaid ma enam ei kanna, aga mütsi kannan, ei suuda veel paljapeaga käia. Liiga külm selleks. Aga tuba on soe, eilsest veel 25 soojakraadi sees, eks ma mõne tunni pärast otsustan kas teen üldse tule ahju või ei. Pliidi alla ei tee kindlasti. Päike kütab ka kogu päeva. Mõnus. Armastan soojust ja kuumust! Olge teie hoitud ja liikuge ka! Päikest ja pärituult! 5. märts 2026. Vana-Rääma

ARMUNÄLJASTE FESTIVAL - Evelin Kivimaa

Niisiis! Esimest korda lugesin Evelin Kivimaa sulest kirjutatud ilukirjanduslikku teost. Jah, see on ainuke romaan, mis tal ilmunud on, aastal 2011. Muidu olen lugenud üksnes ta artikleid, põgusalt suhelnud ja ka kohtunud. See oligi üks põhjus, mis ajendas mind seda raamatut ostma. Lisaks veel raamatu tutvustus, mis pajatab et siin tegutsevad Downi sündroomiga laps, HIV-positiivne, Kirjanik jt... Aga ütlen ausalt, mulle see raamat korda ei lähe. Otsisin lõpuni välja midagigi õpetlikku, mõningad nüansid leidsin aga üldiselt minu jaoks brutaalne raamat ja brutaalsed tegelased, kui mitte öelda kiiksuga tegelased, eranditult kõik. Selline raamat midagi ei anna, pigem võtab, masendab jne... Aga võimalik, et ka sellistele raamatutele on lugejaskonda. Ühesõnaga kogu raamatu vältel toimub üks jälk hooramine ning elu festivalilt festivalile, kus kõik magavad kõigiga, naised rasestuvad jne jne... Kohutav! Andke andeks! Ma ei teagi mis ajendas autorit seda raamatut kirjutama, pole minu asigi, aga imestama paneb natuke see, et autor, positiivne inimene ja hea ajakirjanik kirjutas (minu meelest) halva raamatu. Ehk siis see on romaan, mida mina isiklikult lugeda ei soovitaks, kui sa just ise pole armunäljane ja kiiksuga (loomastunud)tegelane, kelle jaoks on elu telkides ja festivalilt festivalile ainuõige normaalsus. Ja olgu ka öeldud, et just sealsamas saab ka üks alaealine HIV viiruse jne... Uhh! Kole! Ja tutvustus ka: Evelin Kivimaa romaan „Armunäljaste festival“ näitab rokkaritest sõpruskonda, kes otsustab, et edaspidi on kogu nende elu festival: pidev kulgemine ühelt muusikaürituselt teisele. Romaan vaatleb seda teekonda läbi 18 aasta. Keskne teema on elu mõte, mida iga tegelane otsib omal moel. Otsinguid mõjutavad probleemid ja tunded, millega keegi just kokku puutub: HIV-positiivsus, Downi sündroomiga lapse sünd, rahahimu, kehakaalumure, psüühikahäired, mittetunnustamine jm. Raamat on varem armastusnovelle ja luulekogu ilmutanud Evelin Kivimaa esikromaan. Kokkuvõtvalt: Muusikafestivalid. Armastus. Seks. Elu mõte. Sulatatud juust. Siit leiab seda kõike. Mida ühelt raamatult veel tahta? 4. märts 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 806. päev

Kevad on. Ohh, no mõne päevaga on lumi kadunud ja suured mered, mis linna erinevais paigus lainetasid, on ära auranud. Õnneks meie ukse ees uputust ei olnud aga paljudes kohtades oli. Täna on selline mõnus päev, kõndisime 5,5 km ja ma ladusin 30 kotti puid kuuri, sest sellel aastal on üldse palju puid läinud ja pliidipuud olidki otsakorral. Ega mul ahjupuid ka enam palju ei ole, loodan et peagi lõppeb kütteperiood. Praegu on õhuniiksus nii suur, et lausa peab kütma ja puud on ka kuuris niisked ning hallitavad. Aga täna toodud on kuivad, need tellisin Pärnu Küttekontorist ja olen väga rahul. Nüüd peaks jaguma. Kuigi elamises on veel 20,6 soojakraadi, peab minul olema soojem, 30 oleks normaalne, aga peale kütmist tavaliselt on 25-26 kraadi. Ootan kuuma suve ja päikselist kevadet. Olge teie ka rõõmsad, terved ja tegusad! 3. märts 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 805. päev

Muidu ei meil põhiline teekond ikka mere äärde, aga veebruar kadus kuidagi ruttu kätte, polnud pikalt mereäärde saanud, aga täna parandasime selle vea, eelkõige enda jaoks. Mõnus on ju, õues on +2 soojakraadi ja me tegime täna 7 km-se tiiru. Kalamehed on hullud, osad jääpangad on lahti, pragunenud ja lagunenud, aga nemad püsivad ikka jääl. Vaadata on isegi hirm. Ööga sulas Pärnus enamus lumest ära, vett ok kõik kohad täis, paras oleks kummik jalga panna, aga sellega on jälle libe. Koju jõudes olid mul saapad ja sokid läbimärjad, aga tuju hea ja üleüldse on pärast igasugust liigutamist alati meeleolu veel parem. Kuigi ega mina ei ole depressiivne inimene, õnneks. Olen alati ise oma hingehädadega hakkama saanud, sest keegi meist ei saa öelda, et tal neid ei ole, siis poleks ju ka hinge sees. Igaljuhul armas lõpp viimasele talvekuule jäätnud mere ääremail. Täna on ka tuulevaikne, ahju oli raske tuld teha, tõmme halb. Samas õhuniiskus on ilmselt meeletu ja udu on õues nii paks, et ei näe isegi mis üle tänava asub. Tavaliselt on selline udulaam ennast üle maailma laotanud siis kui algab jääminek, kuid praegu on veel ju aega. Õhumassid põrkuvad, nii tekib ka udu. Muutlikud ilmad meil siis kallil kodumaal. Aga mis seal ikka, laon pildid ka blogisse. Tuli on ahjus ja pliidi all, tuba läheb peagi soojaks. Täna ongi kuidagi väga külm, vaid üle 16 kraadi toas. Aga pliit annab ruttu sooja. Olge terved ja õnnelikud! 28. veebruar 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">