Aitäh, armas Karin vahva seikluse eest ja et sa meid lõpuks maakoju viisid! Tänane maale sõit oli jah üks mõnusalt paras seiklus. Teatud põhjusel ei saanud me hommikuse bussiga minna, sõitsime ühe teise bussiga ühte teise kohta, seal saime armsa Kariniga kokku, sõitsime veel ühte teise kohta ja siis maandusime maakoju. Vot nii! Oli armas sinuga kohtuda. Uute kohtumisteni! Meie jõudsime täna duširuumist, esikust ja köögi seinalt kahhelkivid maha lõhutud ja ma veidike isegi lõhkusin vannitoa vana tsemendi osa, seda mis nende kahhelite alla jäi. Aga umbes pool jäi veel. Ei jaksanud, sest Germole ma sellist tegevust igaks juhuks ei luba. Välisukse eest sain ka kahhelid maha, need tulid üllatavalt kergelt, aga kõige rohkem vaeva nägin ma pliiditaguse seinaga, seal olid need kahhelid ja tsement ikka nii kõvasti kinni, ehk mul sai mitmel korral lausa võhm otsa. Aga hakkama sain. Lisaks kraapisin ikka seda köögi soojamüüri veel, oranži. Veidi on veel kraapida. See ei taha üldse maha tulla. Täna tegime vaid 4,5 tundi tööd, rohkem ei jõudnudki. Keldrisse ka ei jõudnud, kuigi nüüd oleks paras aeg sealt viimne taara konteinerisse viia, sest konteinerid on tühjaks tehtud. Pean poolvenda appi hüüdma. Praegu pakast veel ei ole ja kui tõesti uuest aastast need konteinerid kaotatakse, siis praegu oleks hädasti vaja need täis laduda, saab ükskord ometi keldrist sajandi taara minema viidud. Ja siis on vaja keldri aknale ja keldri luugile talveks peno soojustuseks ette ning rohkem polegi sellel aastal midagi teha. Talveks jääb elamine hingama ja tuulduma, ehk on kevadel puhtam õhk ka sees. Muidugi enne on vaja sodi keldrist välja, sest sealt see lehk tulebki. Kevadel siis alumise ja keldrikorruse akende vahetus, terrassiuks ka veel lisaks. Ja siis edasised sammud. Talvel külmaga ma ei suudagi seal midagi teha, kiiret ka ei ole, iga asi omal ajal. Jah, novembri algul lähme osasid asju sinna viima. Ja noh, eks ma aegajalt külastan maakodu ikka ning mu kallis sõbranna hoiab nagunii majal silma peal. Nüüd, kui seinad on kõik vanast ehitusprahist vabad, saab elamine paremini hingata ja ehk kuivavad ka niiskemad kohad ära. Korra mõtlesin, et võtan nüüd veel alumise korruse vana põranda ka üles, tuuldumise mõttes, aga siis mõtlesin ümber, sellega on aega. Pealegi on seda põrandat vaja remondi käigus. Õnneks ülemise korruse põrand on tugev, sinna panen vaid laminaadi peale. Trepp on ka sajanditeks. Tõsi küll, keldri trepil on alumine aste katki, aga mind see ei häiri, ulatan kenasti liikuma. Ja neljast keldriruumist on üks täiesti puhas, tühi ja korralik, sinna lasen riiulid hoidiste tarvis teha. Teate, nii mõnus tunne on, olgu mu elamine nagu lahinguplats, aga ta on oma, teen kõik oma silma ja käe järgi, küll aastaid, aga ükskord saab mu kodu valmis, siis olete kõik soola ja leivaga külla oodatud! 16. oktoober 2026. Vana-Rääma. P. S. Minu kalli sõbranna küülikud Tanna ja Pamma, saage tuttavaks!
