LITTERARIA 18. ELSBET PAREK - Eesti Kirjandusmuuseum

No see oli üks põnev lugemine. Eesti Kirjandusmuuseumi poolt välja antud lektüür täisnimega "Litteraria 18 Elsbet Parek. Mälestusi aastaist 1939-1044 Pärnus." Teos kõneleb antud aastavahemiku ajal elust Pärnus. Mõistagi olid siis keerulised ja rasked ajad. Just noil aastail elas peategelane Elsbet Parek Pärnus ning tolle aja sisse jääb ka sõda ja 1944. aasta dilemmaga "Minna või jääda?" Parek oli tuntud kultuuritegelane, kes kaotas nii kodu kui poja. Raamatut lugedes koorusid lahti valupunktid tollest ajast, mobilisatsioonist, juttu on Hiltlerist, Stalinist ja nende võimuga seonduvast. Mõistagi kajastab suurem osa raamatust tollast elu Pärnus ja Pärnu ümbruses. Näiteks Audrus, Kihlepas, Kõimas (Koonga ligidal) ja võimuvahetusest. Kas kõige selle juures jäi peategelane ka ellu? Eks lugege ise, põnev on. Tutvutus on napp: Litteraria: eesti kirjandusloo allikmaterjale, 18. vihik 9. detsember 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 592. päev

Siis kui õues on 0 kraadi ja tuulevaikne, lisaks on sul apteeki ja poodi nagunii vaja minna, on juba see kõik heaks motivaatoriks rajale minemise suhtes. Täna tegime tagasihoidlikumad 6,2 km ja üle 10 000 sammu. Algusel liikusime kesklinna, saime Port 2 apteegist Germole Lamictali ja mulle Magneesiumtsitraadi kätte (me oleme hästi täpsed ravimite ja vitamiiinide võtjad), tõime asjad koju ja liikusime mööda Ülejõed Härma kaubahoovi Rimisse, sest pesumasin ja pesu karjusid kapslite järele. No ja katsu sa poes vaid ühte asja ostmas käia, Härmast naasime nagu kaamlid kodu suunas, kõnnikepid ju ka veel lisaks. Aga koju me jõudsime, elus oleme ka. See ei jää täna viimaseks liikumiseks, varsti kulgeme sauna, sest just pühapäevaiti on meil saunapäev. Täna oli Portaka juures naljakas situatsioon, tuli noor isa lapsevankrit lükatas, paariaastane laps veel ka käekõrval. Teretas viisakalt, teretasin vastu, kuid mul pole aimugi kellega tegu on. See ei jäänud ainukeskes, umbes 100 meetri pärast tuli järgmine noor isa vankriga ja jälle teretas, no mul pole õrna aimugi ....siiani nuputan aga koju ajada ei oska. Nad võivad olla minu Germo ja Geioga ühevanused, aga ... Ja üleüldse, kas nooremadel on täna lapsekasvatamisest vaba päev antud? :D Ma ei aja koju, ausõna, see tegelikult piinab. Kui olidki tuttavad, siis vaatasid, et vaevu ütlen mokaotsast tere vastu. Oleks ma vaid ometi teadnud kellega tegu on, poleks nii mühakas olnud. Andke mulle endeks! :) 8. detsember 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 591. päev

Tänase raja pikkuseks tuli 6,5 km ja 11 500 sammu. Rannas oli nii mõnus ja ilm on ka soe, täpselt 0 kraadi. Õnneks pole ka Pärnus tuult, seega kõik rajale! Kui me läksime siis näitas -1 aga tagasi tulles oli juba kraad soojem. Nii hea oli ennast liigutada taas. Päev on kenasti alanud, sest liikumine teeb juba päeva hakul tuju rõõmsaks. Täna tõusin ka liiga vara, aga eile ma ei kütnud, elamine oli niiiiiiiii külm, vaid 1,7 kraadi sooja oli toas. Hakkasin ruttu aknaid kleepima, sest need olid siiani kleepimata, ma ei saanud kusagilt õiget kleeplinti, Magaziinist mingisugust nadit sain, aga Daisy tõi mulle neljapäeval õige ja nüüd olen asjaga ühel pool. Kui mul alla 25 kraadi elamises on, on mul külm. 30 on paras, üle selle juba luksus :) Rajale panin paksu jope, villased kindad ja 2 paari pükse, siis oli hea soe. Mina külma ei talu. Aga mis seal ikka, nüüd järjekorras toimetama. Täna ehk on ka rohkem aega kirjatööks. Minul pole ajagraafikut, töötan siis kui tunne tuleb. Täna on see tunne olemas. Olge rõõmsad ja terved! 7. detsember 2024. Vana-Rääma

RAHATUULUTAJA - Diana Klas, Kerttu Rakke

Nii mõnus lugemine kahel õhtul! Kunagi, kui ma selle raamatu soetasin, olid meil armsa Dianaga plaanid, aga plaanideks need on jäänudki ja seda minu soovil, mis ei kuulu avalikustamiseks. Siis ma lugesin seda raamatut pisteliselt ja vahepeal unustasin pooleldi loetud raamatute hulka, millel oli järjehoidja vahel. Möödunud öösel sain siis lõplikult otsast lõpuni loetud ja ma loeks meelsasti veel. No Kerttu Rakke on ise juba üks mu lemmikuid sõnaseadjaid, nii on see raamat veel eriliselt hea kirjakeelega. Inimesed, vana tõde; "hea on hukka mõista ja raske on mõista" kehtib ka Diana puhul. Mina emana mõistan armsat Dianat väga hästi. Lisaks just värvikad inimesed toovad meie ellu värvid, mida me enne ei tarvitsenud üldse näha. Siin on kõike, Diana on ausalt ja otse rääkinud enda elust, rõõmudest, muredest ja valupunktidest, mis on tema elu muutnud. 3 lapse emana ei ole elu kerge, kui mõnikord libisevad töökohad käest jne ... Minu jaoks on Diana üks armas, siiras, andeka ja sõbralik hing, kellega on alati hea suhelda ja tema sünnipäevad, millest olen lausa mitmel korral osa saanud, on nii erilised ja positiivsed. Aitäh selle kõige eest, kallis Diana! Aitäh selle raamatu eest, mu lemmiktüdrukud! :) Mina vana uimane pole isegi suutnud pühendust raamatusse võtta, et see eriliste raamatute riiulisse panna. Ehk millalgi. Mul ei lähe iial meelest mõne aasta tagune kontsert Kihnus, kus Diana Respektiga esinedes laulis ühte Édith Piaf laulu ja rahva seas juhtus olema üks prantslane, kes sai lausa shoki, niiväga meeldis talle see esitlus. Mulle muidugi ka! Ja nüüd kopeerin ka tutvustse ramatu kohta. Näitleja ja laulja Diana Klas on esinenud juba üle 25 aasta erinevates teatrites, varieteedes, kontserdisaalides, külakultuurimajades, televisioonis ja mujal. Tal on palju austajaid, tema kontserdid on publikust tulvil. Kõmuajakirjanduses on aga maalitud temast pilt kui rikka isa andetust tütrest, kes oskab vaid raha raisata... Kus on siis tõde? Selles raamatus! “Rahatuulutaja” avab mõnusal, humoorikal toonil mitmeid seni varjul olnud lehekülgi nii Klaside perekonnaloost kui ka Eesti kultuurielust. 7. detsember 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 590. päev

Nonii, 7,4 km ja 12 100 sammu tehtud niikui niuhti! Kõigepealt liikusime kesklinna, mul oli vaja spordipoodi lipsata, kuna proteiinibatoonid olid otsas. MICELLAR CASEINI tõin ka. Ma lihtsalt ei suuda mitteühtegi toidupoe proteiinibatooni süüa, need ajavad öökima. Eile võtsin Selverist erinevaid katseks, need on nii jubedad, lisaks on spordipoe batoonides ka rohkem proteiini. Ja siis lipsasin kraamiga koju, asetasime kotid esikusse ja liikusime mööda Ülejõe linnaosa Tallinna suunas. Nüüd laen pildid blogisse ja asun kirjatööd tegema. Eile hakkasin ühte põnevat elulooraamatut lugema, tänasega peaks läbi saama. Kunagi jäi mul selle lugemine silmade tõttu pooleli, hetkel saan kenasti loetud ja tuhin on ka peal. Eks ma homme blogin sellest. Hea on olla, kui kusagil üle 6 km päevas aktiivselt ennast liigutan, alla selle on midagi puudu, ja ma ei pea silmas seda mitu sammu päevas kokku teen, ma ikka panen blogisse kepikõndimise vahemaa. Muidu tuleks neid kilomeereid veel rohkem. Aga ma olen peaaegu 8 aastat aktiivset kepikõndi harrastanud ja paigal ma enam püsida ei suuda, olgu öeldud, et ma üldsegi ei piitsuta ennast, pigem vastupidi, ma ei aja ennast vägisi rajale, kogu mu olemus nõuab ja ajab. Ah, segaseks läks jutt, aga olen alati põnevil ja emotsionaalne pärast trenni. Energiat on niiiiiiiiiiiii palju :) Olge rõõmsad ja liikuge ka! 6. detsember 2024. Vana-Rääma