Jess, juubel! :D No tõesti, talve kiuste ajasime ennast toast välja ja raja pikkuseks tuli 7,2 km. Nüüd on süda rahul. Kui ma lõunast töölt jõudsin, hakkasin lastekale järge kirjutama ja vahepeal vupsas ka paar uut luuletust, millest ühe panin Fb-sse. Kui elamine köetud ja kõht täis söödud sai, läksime. No ma ei jaksa lihtsalt kevadet ära oodata, lisaks tagasi tulnud lisakilod tahavad mind maha jätta, kuid mina vist ise hoian neid kinni. Vahel õnnestub ka logistika paika saada ja ennast liikuma ajada. Mul on tõesti mitmeid erinevaid toiminguid päevas, üks neist lõppeb 4. märtsil, siis läheb ka päevakava natuke lahedamaks. Seniks ikka täie rinnaga edasi, ei sammugi tagasi. Ja katsu sa kevad kaua tulla, märts on kohe käes ja ma tahan tihti hakata rajal käima! Germo võttis tegelikult ka kepid aga ma panin need tagasi, praegusel ajal on neid taga vedada nagu veel üks koorem, nagunii tuleb ennast kubujussiks pakkida, et külm ei hakkaks. Aga üks hea asi on sellel talvel, pole olnud seda kohutavat kiilakat, kuid ega talv pole veel läbi, aga ma loodan, et kiilakas ei tulegi. Lootma ju peab, onju. Aga mis seal ikka. Mõni tunnike veel kirjatööd ja siis ootab mind üks raamat öökapil. Tegelikult lugesin möödunud öösel ühe luulekäsikirja läbi, millalgi hakkan sellele arvustust kirjutama, aga läheb aega seniks las seedib ja kindlasti loen ma seda ka veel enne. Blogin sellest kunagi hiljem. Niisiis! Olge terved ja ikka rõõmsad! 20. veebruar 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
