kolmapäev, 5. august 2026

UNISTADES ÕNNEST - Ulvi Kullerkupp

Mul pole küll aimugi, kes on Ulvi Kullerkupp, aga kirjutada ta oskab. Väga hästi oskab. Ma kahtlustan, et tegemist on kellegi pseudonüümiga aga see polegi oluline. Oluline on see, et ta oskab häid ja haaravaid raamatuid kirjutada. Tõsi küll, selle romaani kohta öeldakse kindlasti naistekas, aga mina soovitaks just meestel seda lugeda, sest siin on piisavalt mõtlemisaine(s)t. Rohkem kui piisavalt. Ülihea raamat! Tormake nüüd poodi, sest näiteks Rahva Raamatus maksab see mahukas romaan hetkel vaid 3.80! Uhh! Mitte, et ma mehi alahindaks, aga siin koorub lahti üks lugu, kus perepea no üldse ei oska käituda. Täiesti mühakas ja loll mees, kes oma pere teisi liikmeid alahindab ja ilmselgelt on vaimse puudega. Armastab seltskonnas jätta muljet, et on õnnelikus abielus ja valetab sellega kõigile, eelkõige ka iseendale. Lisaks varastab naise firmast hiigelsummad ja laristab litside peale. Üleüldse ei ole tal mingisugust austust oma naise ja lapse vastu, ega ka millegi muu ning teiste inimeste vastu. Kuidas ja kas asi laheneb ja mis saab edasi, seda loe ise. Mina ei saanud magada, pidin selle kahe õhtuga läbi lugema. Tasus une arvelt näpistada. Ja rohkem ma ei ütle midagi, kopeerin raamatut tutvustava teksti ja soovitan kuumalt seda lugu lugeda! Anu on küll edukas äris – ta on turundusagentuuri omanik ja tegevjuht –, ent kodus kisub kõik järjest rohkem kiiva. Kümnenda kooselu aastapäeval kingib Anu abikaasale aastavahetuse reisi Kariibidele, millest peaks saama nende uus algus. Ta on otsustanud. Lisaks edule äris tahab ta armastust, intiimsust ja õnne oma mehega. Ja siis kohtub ta Andresega. Algab kassihiire mäng reaalsuse ja unistuse vahel, valede ja salakohtumistel nauditud suudluste vahel, südametunnistuse ja südamepiinade, lootusetuse ja lootuse vahel. Kuidas lahkuda suhtest lähedastele haiget tegemata, kunagi antud lubadusi murdmata ning kohustusi jätmata? 5. augusr 2026. Vana-Rääma

esmaspäev, 3. august 2026

Jaansoni rada 882. päev

Lõpuks ometi oli aega üks 9,5 km tiir teha! Küll on mõnus ennast liigutada! Eelmisel nädalal liigutasime ennast maakodus ja no üldse polnud eraldi aega rajale kepikõndima minna. Nüüd on see tehtud! Muide, Rääma sillal olla 2 mõlkimist järjest olnud, aga meie fikseerisime vaid ühe, Rääma poolt tulles vasaku külje, mis on siiani parandamata. Aga mujal me küll ühtegi kriimu ei näinud, kuigi käisime kahel korral üle Rääma silla ja spetsiaalselt otsisime. Õudne, ära lõhuvad need roolijoodikud meie ilusa silla! Ja suuremad tiirud tegime Ülejõe linnaosas, keerasime McDonaldi juurest Pärlimõisa teele ja tiirutasime seal kandis, sest seal on mõnusad kergliiklusteed. Aga mis ma siin ikka seletan, eks fotodel on ise komme kõnelda. Meil on enesetunne hea ja nüüd ongi päev õhtus. Homme juba uued teekonnad. Ahjaa, Bingo võidul käisime ka järel. Olge teie ka terved ja ikka liikuge! 3. august 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

RAIM. Muusikaline suvelavastus Raimond Valgrest

Kallis sõbranne Ave tegi mulle imearmsa kingituse niiöelda pooljuubeliks. Naasime koju alles kella 23.30 ajal nautimast muusikalist suvelavastust Raimond Valgrest, mis kannab pealkirja RAIM. Olen sulle siiralt tänulik, oli üks imeline õhtu! Ott ja Kaili ja kõik teised, te olete imelise lavastusega hakkama saanud. Me tõesti nautisime igat sekundit sellest. Raimond Valgre elulugu oli küll suhteliselt traagiline, aga lavastusse oli põimitud ka kaasaegset huumorit, kus tundsin ära Ott Kiluski humoorika käekirja. See andis väga palju juurde. No tõesti - super! Sai kõvasti naerda /no Indrek Taalmaa ja Argo Aadli/ ja vahepeal poetasin pisara ka. Järelikult jõudsid emotsioonid kohale. No ma ei saa aru miks mind see Aadli nägemine juba naerma küll ajab? :D Taalmaaga sama nali :) Etendus ei jäänud alla Kiidjärvel toimuvale (kus olen ka käinud, "Rohelised niidud") ja usun, et rahvas jäi väga rahule. Oli armas tutvuda ka Kersti Kaljula ja tema poja -Rüüdiga. Soe tunne jäi südamesse. Ilm oli ka enamvähem. Oleks võinud küll talvejope ja saapad panna, poleks külm olnud, aga vähemalt ei tulnud taevast pussnuge alla. Kõik sujus ja lõpukontsert oli väga-väga hea. Ja need tipptantsijad, need on klass omaette. Ühest saatest tuntuks saanud tantsupedagoogist meesterahvas oma kaksikvennaga ja meie oma linna lapsstaar Mai Ringo jt... te olite vapustavad ning mängisite oma rolli väga hästi. Aitäh kogu teie ägedale gängile, kes te selle imelise neljatunnise (koos kahe vaheajaga) etenduse kokku panite ja ära tegite. Te ei kujuta ette millise tänutunde see tekitas. Kunagi midagi sarnast, nagu täna laval nägin, kuulsin kadunud poeedi Juhan Saare suust, kes pajatas ka Valgre sõbrast Sikemäest. Ja ka mu kallis Ema rääkis palju, sest ta oli teda lapsena kohanud. Ühesõnaga rohkem ma ei tahagi midagi öelda, hing on rõõmu ja tänutunnet tulvil. Tehke midagi sellist veel! Kirja panin 3. august 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">