teisipäev, 26. mai 2026

Jaansoni rada 853. päev

Tänane rada tuli selline tagasihoidlik 5,8 km pikkune. Mul on kõik ära mõõdetud. Kui liigun kodust üle kesklinna silla näiteks Port Arturini ja tagasi, teeb see kokku 2,5 km, kui liigun üle Rääma silla kesklinna ja tagasi, teeb see 4 km jne... Kesklinna silla ja Rääma silla vaheline ala on 2,5 km pikk /edasi-tagasi/, kui liigun kõrvale põikamata ainult mööda rada. Aga üldiselt on mul siin Pärnus enamus vahemaadest pähe juba kulunud, sest olen juba aktiivset kepikõndi harrastanud üle 9 aasta. Pikemaid vahemaid läbin vabadel päevadel, tööpäevadel liigun vähem, aga ikka 5 km teen täis. Nagu näete, tervitab Rääma silla juures nüüd ka vastav silt. Nii hea, et sild sai õige nime. Rõõmustan siiralt. Ja ega rohkem polegi midagi lisada, üks ilus päev on taas õhtus ja meie koos temaga. Käisin ka piilumas kui palju ja kas on ka jõepromenaadi pinkidel istujaid, no ei olegi. Vaid kajakad märgistavad pinke. Ronk istus ilusamal, sellel seljatoega mälestuspingil. Aga õnneks on neile, kes sealt ohtlikust kaldast vette kukkuma peaksid, redelid olemas, mida mööda tagasi ronida saab. Imede ime! Oleme kõik koos ikka rõõmsad ja õnnelikud! 26. mai 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , , , ,

Marileen Laaguse raamatu "Võta mind kaasa" esitlus

Täna kell 17.00 esitles Marileen Laagus Pärnu Rahva Raamatu kaupluses oma debüütjutustust "Võta mind kaasa." Autoriga vestles Margit Vellend. Fb esitlusleheküljel on järgmine info: „Võta mind kaasa“ on päevikuvormis jutustus ühest sügistalvest, mil noor gümnaasiumiõpilane Triin seisab silmitsi vägivalla, enesevigastuse ja valikuga jääda ellu — mitte kangelaslikult, vaid ausalt. Tekst jälgib noore tüdruku sisemaailma päev-päevalt: kodust, kus turvatunne puudub, kooli, kus tuleb teeselda tavalisust, ja hetkedeni, kus ainus viis valuga toime tulla näib olevat enesele haiget tegemine — mitte soovist kaduda, vaid soovist midagi üldse tunda. Päevikuvorm loob vahetu ja usaldusliku suhte lugejaga, kus mõtted, hirmud ja vaikimised jäävad alles sellistena, nagu need tegelikult on: katkised, korduvad, vahel segased. Raamat ei paku lihtsaid vastuseid, kuid pakub äratundmist ja tuge nendele tunnetele, mida paljud noored kogevad, ent harva sõnastada julgevad. Marileen Laagus on Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilane. Tema jutustus „Võta mind kaasa“ valmis 11. klassi lõputööna. * * * Raamatut ma endale ei soetanud, ei ole lugenud ega osanud ka küsimusi esitada, sest esitlus läks kahjuks minu kõrvadest mööda, peaaegu mitte midagi ei kuulnud. Vaid ühte vastust, et jutustuse lõpu oli autor lahtseks jätnud. Kuulsin kahjuks vaid küsimusi. Autor rääkis lausa sosinal ja Rahva Raamatu tehnika ka kahjuks ei tööta. Tahtsin poole pealt lahkuda, aga austusest noorautori vastu istusin esitluse lõpuni. Tubli noor naine igatahes! Kui juba abiturient annab välja raamatu, kirjutab järgmist .. siis ... Igal juhul edu minu poolt. Võibolla loen kunagi läbi ja blogin ka. Ja ikka inspiratsiooni! 26. mai 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , , ,

esmaspäev, 25. mai 2026

Jaansoni rada 852. päev

6,6 km tehtud. Nii tuuline on, et kesklinna sillal soovitan telliskivi tasku panna. Hommikul poole üheksa ajal, kui ämma juurde läksime, oli nii vaikne. Arvasin, et tuleb soe suveilm, aga jälle pööras ära. Panin nüüd ruttu pesumasina tööle, hea pesukuivatamise ilm on. Tuult on sellel aastal ikka meeletult. Muide, käisime ka Härmas, piilusime kas Maxima xx on neljapäevaseks avamiseks valmis. No vähemalt hoone ümbrus on kenasti korras. 28. mail kell 10.00 avatakse ja 2 esimest tundi saab külastaja nautida pärnaka Jüri Homenja esinemist. Jagatakse kinke ja kella 16.00-18.00 loob mõnusa meeleolu DJ Urmas Lass, siis toimub ühisgrillimine ja avatud ta saabki. Nüüd on hea Härma kaubahoovi minna, 2 suurt toidupoe ketti kõrvuti, valik on sinu! Niisiis! Tänased toimetused on tehtud, vaid pesu veel õue viia ja siis võib nautida tubaseid tegevusi, sest vajalik vahemaa on läbitud ja higised riided pessu pandud. Liikuge teie ka ja olge terved! 25. mai 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , , , ,

pühapäev, 24. mai 2026

KATKENUD ARMASTUS - Ulvi Kullerkupp

Kui su kätte juhtub Ulvi Kullerkupu romaan "Katkenud armastus," arvesta magamata ööga. Olgu-olgu, tegelikult ma lugesin selle haarava romaani (pmst naisteka) läbi kõigest 3 tunniga, sest no tõesti ei raatsinud enne magama jääda, kui raamatu tagakaas paistis. Ülihea oli üle pika aja lugeda naistekat, mis tõesti on haarav ja ilus lugemine. Ausalt öeldes polnud ma enne Ulvi Kullerkupu nime isegi kuulnud, lugenud ammugi mitte. Ja nüüd guugeldates näitab, et ta on ühe raamatu veel kirjutanud. Ta võiks neid rohkem kirjutada. Kui keegi juhtub kirjanik Kullerkuppu tundma, öelge mu sõnad edasi. Millegipärast arvan, et see on kellegi pseudonüüm, aga see selleks. Kirjutada ta oskab. Lugu kõnelebki sellest, kuidas üks eestlannast kunstnik võtab aja maha ja üürib Hispaaniasse maja, kus hakkab uuesti maalima. Seal soojal maal jookseb ta juhuslikult kokku oma noorepõlvearmastusega, kellega neid teed lahku läksid, kui noormees vene sõjaväkke värvati. Mis juhtub ja mis ilmsiks tuleb, sellest loe juba ise. Aitäh selle elamuse eest! Pärast tütre välismaale õppima saatmist sõidab Anna Hispaaniasse, et lõpuks ometi pühendada aega iseendale. Väljasõidul ühte mägilinna kohtub ta ootamatult oma nooruspõlve armastusega, avanevad vanad haavad ning sünged saladused. Mõlema elu jõuab teelahkmele, kus peab tegema raske valiku. 24. mai 2026. Vana-Rääma
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , ,

laupäev, 23. mai 2026

VALLAKIRJUTAJA KÄSIRAAMAT EHK MÄÄRDEMEISTRI MÄLESTUSED - Hugo Vaher

Käisin vahepeal lugemas, kirglik lugeja, nagu ma olen. Hugo Vaher on kirjutanud päris mitu raamatut ja neli neist on minul läbi loetud. Äsja panin öökapilt riiulisse tema jutustuse "Vallakirjutaja käsiraamat ehk määrdemeistri mälestused." Ma ise arvan, et poleks mõtet olnud seda raamatu pealkirja nüüd nii pikaks venitada, oleks täiesti piisanud ainult pealkirja esimesest poolest. Aga nii nagu pealkiri juba vihjab, sisaldab raamat just antud teemal kõiksugu mahhinatsioone, mis toimub sooja vallapirukat sisse ahmides. Ausalt öeldes raamat kubiseb kantseliidist, kahjuks. Lugesin raamatu lõpuni ühel ainsal põhjusel, olles eelnevalt Hugo Vaheri raamatuid lugend, on kõik teised mulle väga-väga meeldinud aga ... noh, ma ütlen otse, see raamat pakubki laialdasemat huvi ilmselt valla- või millise omavalitsuse tegelastele iganes või siis poliitikutele. Teiste jaoks on see lihtsalt igav. Lootsin väga, et lõpus koorub midagi põnevat välja, aga ... Samas on Vaheril väga loetav käekiri, aga antud teemaga on nagu on. Sellegi poolest loen ma ta raamatuid veel. Hugo Vaheri näol on tegu kirjanikuga, kes kuulub minu leemikute hulka. Eks meil kõigil ole paremaid ja halvemaid teoseid. Aitäh, et kirjutad! Väikeses omavalitsuses kantseleiülema ametit pidanud Toomas saab ühel päeval ettepaneku poolte kokkuleppel töölt lahkuda. Et valge paberilehe asetab Toomase ette endine hea kolleeg, on pakkumine seda ootamatum. Romaan jutustab ühe „omal soovil lahkumise” loo kahel paralleelsel ajateljel, mis lõpuks üheks põimuvad. Varjatud kavatsused, nurjatud poliitikamängud, alaväärsuse väljaelamine kaaslaste peal – need on vaid mõned nähtused, mille koorma all noor idealistlik teenistuja oma karjääri kestel peab ägama ja millest lahtisaamine saab ühel hetkel tema ainsaks eesmärgiks. Hugo Vaheri sulest on varem ilmunud romaanid „Punk ei ole surnud” ja „Skvotterid.” 23. mai 2026. Vana-Rääma
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , ,

Jaansoni rada 851. päev

Käisime 6 km-t kepikõndimas ja sedakorda Vana-Pärnus. Õigupoolest Vana-Pärnu rannas, kus oli nii lohesurfajaid ja ka karavaniga reisijaid. No seal on hea rahulik parkida, wc ka olemas ja ... Veised on ka rannaniidul tagasi, poseerisid meile armsalt. 2 vasikat oli ka. Kui me tagasi tulime, põõnas kogu gäng, vaid lõuad liikusid ja mälumine oli täies hoos, omal silmad kinni. Äge oli jälgida. Enamus on nudid, vaid ühel on sarved peas. Ja enamus on valged. Mõni inimene käis ka juba merevees, aga mind veel ei ahvatle, kuid ma usun, et loetud nädalate pärast ahvatleb. Mere igatsus on niiiii suuur! Nüüd on vajalikud kilomeetrid läbitu ja tuju hea. Hommikul kütsin pliidi ka ära, elamine on soe ja mõnus on olla. Vahel ma mõtlen, et kas sellel aastal kütteperiood ei lõppegi? Ehk ikka tuleb suvi meid rõõmustama. Aga olgem ikka rõõmsad ja terved ning iga sammuga lähemale kuumale suvele! 23. mai 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Sildid: , , , ,
Tellimine: Postitused (Atom)