Jaansoni rada 835. päev

Täna me tegime kõigest 6 km tiiru. Tegelikult kepikõndima minnes mõtlesin, et lähme Tallinna mnt Selverini ja tuleme tagasi, aga see oleks teinud kõigest 4 km ning ma alla 5 km ei lepi. Läksime ikka edasi mööda Ehitajate teed ehk siis Kuldse Kodu veel edasi.... 6 km võib juba rahule jääda, kuigi ma tundsin kohutavat puudust rajal kinnastest, sõrmed külmetasid. Germol ka. Talv vist tuleb kohe-kohe. Nii külma kevadet ei mäletagi. No ausõna ei mäleta. Kui lumi varakult sulas, siis sai rõõmustatud, et kevad on käes, aga ei taha see soe kevad tulla. Mai kuu avab varsti juba väravaid, tahaks maale, aga sellise külmaga ma ei suuda seal meretuulte käes üldse olla. Samas igatsus on suur. Peale blogimist teen aga taas tuled alla, saab vähemalt kodus sooja, mis on ikka väga hea, kui on ahjuküttega elamine ning kütmist ei lõpetata teatud kuupäevast. Võin vajadusel ka suvel kütta, kui pikalt sajab ja külm on, nagu eelmisel aastal, kui suvi vahele jäi. No näitas kaheks nädalaks ennast ja läkski, lõplikult. Näljane räägib leivast, mina räägin siis oma leivast, ma armastan sooja, kuuma suve, 30+, alla selle ma lihtsalt külmetan ja külmetamine ei ole hea. Hommikul uurisin pikalt Hispaania ja Portugali kinnisvara. Osta sinna ei jaksa nagunii, sest mõne aastaga on hinnad ikka mitmekordistunud, aga tuleb ilmselt talveks sooja minna, no ei talu enam seda külma. Aga nüüd on vähemalt rajal käidud, meel hea ja enesetunne ka. Eks tuleb seda vastikut külma trotsida ja ennast liigutada. Liigutage teie ka ja siis tundub, et suvi jõuab ehk kiiremini kohale. 22. aprill 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

NÄGU, MIS JÄI ÜLE - Armin Kõomägi

Loetud sai järgmine raamat Armin Kõomäe sulest. Sedakorda on taas tegu tema novellikoguga. Kui ma õigesti mäletan, on tal just novellikogusid kõigi rohkem ilmunud, aga ma võin ka eksida. Viimati kohtusime enamvähem aasta tagasi, kui kirjanik Armin Kõomägi käis Pärnu Keskraamatukogu lugemissaalis lugejatega kohtumas. Ja enne seda aastal 2012. JI kirjastuse suvepäevadel Kavastus. Mis siin ikka öelda, lugedes tuleb mõelda, sest ka kõige mitmemõttelised tekstid on kirjanik Kõomägi pannud kirja väga oskuslikult, sest nendest tõesti-tõesti leiab mitu mõtet ning ei puudu ka see erootiline iseloom, mis on kõomägilikult talle ju nii omane, ilma milleta tema tekste ette ei kujutagi. Aga kõige selle juures oskab kirjanik Kõomägi jääda intelligentseks tegelaseks, kes teab täpselt, mis ajal ja millisele nupule vajutada, et tema tekstid ei muutuks vulgaarseks. Ja tehke või tina, mina sain ka naerda ja mitte vähe. Väga hea fantaasia on Kõomäel või Kõomägil. Õige vist oleks mitte nimesid väga käänata või kes neid tänapäeva reegleid enam tead. Aga seda mina tean, et Armini raamatuid loen mina kindlasti veel. Aitäh naerutamast! Ja lisan siia ka ühe armsa foto eelmisest aastast. Aga enna kopeerin raamatut tutvustava teksti ka ikka. Keegi ei vaata sind. Sa märkad ukse kõrval seinal silti, mis käsib välisjalanõudest loobuda. Aga keegi ei vaata, ei näe. Sa jätad kingad jalga, astud igaks juhuks hästi õrnalt, proovid lausa inglina linoleumi kohal lennelda, et ühestki etteheitvast pilgust mitte häiritud saada ja leiad oma kapi. Kapi, mis on maailma kõige kitsam. Kui sa oleksid sumo-maadleja mõõtu, siis mahuks sinna ehk vaid sinu vasaku jala sokk. Parem jalg on ju enamikul inimestel vasakust suurem. Kuid väike kapike neelab aplalt kõik su kraami endasse. Sa seisad ja vaatad ennast peeglist. Vaatad, milline sa oled, kes sa oled. Kes sa siis oled selline? Hallil, päevitamata kehal Itaaliast ostetud tulevase hooaja ujukad. Number väikse-mad kui võiks. Või on siiski kõhulihased vaatamata regu-laarsele pingutusele üks number liiga suured. Ühe mõttena lipsab veel peast läbi võimalus, et need neoonkarva püksi-kesed on äkki paarkümmend aastat noorematele isastele mõeldud. Aga selle ebameeldiva mõtte viskad sa pealtnäha hooletult kõrvale. Silmad on sul imelikku värvi, püüavad olla rõõmsad. Vahel isegi on ka. Aga kindlam on nad läikivate, kastekindlate, kahe reguleeritava paelaga ujumisprillide taha peita. Ei lähe miskit silma ja ei kipita. Maailm tundub suitsuse klaasi tagant turvalisem ja rahulikum. Eriti kui su vanus algab numbriga neli. Tuglase novelliauhinna laureaadi Armin Kõomäe teine jutukogu sisaldab kümmet juttu. Võrreldes esikkogu „Amatööriga” on autori stiil läinud veel naturalistlikumaks ja julgemaks, tegelaskujud on värvikad ja sündmuspaigad konkreetsed, tegevustik kohati õõvastav, kuid samas jätkuvalt kaasahaarav. Teost ilmestavad Ivar Veermäe fotoillustratsioonid Mart Andersoni töötluses. 21. aprill 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 834. päev

Ja niikui niuhti 7 km läbitud! Aga tegelikult kahes osas, kuid siiski. Hommikul oli mõnusalt soe, aga õhtul sundisin Germot sooja mütsi pähe panema, sest eriti sildadel on vastik tuul. Õhtuti on sellepärast mõnus et loojangu ajal on palju erinevaid värve ja taevas mängib. See on nii romantiliselt ilus, seda peab nägema. Sellel aastal on loojang kuidagi eriliselt roosamanna, aga mulle meeldib. Kuid peale loojumist läheb kohe külmaks, nagu troopikas tavaliselt. Külm kevad aga ilus. Ma pole kaotanud lootust, et tuleb kuum suvi. Aitäh teile kõigile, kes te minu tänase päeva ilusaks tegite! Teid oli päris mitu. Ilusat aprilli jätku ja olge kõik hoitud ja armastatud! 21. aprill 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 833. päev

Kõigepealt suundusime Bellissima ilusalongi, sest Germo ootas kannatamatult Anneli juurde minemist, ehk siis Annu juurde uut soengut saama. Käidud. Nii ilus poiss kohe! Aitäh! Ja siis suundusime randa ning teekonna pikkuseks tuli 7,5 km. Villa Wesseti juures lobises üks uuspärnakas, aga tuntud muusik just telefonitsi, jälle Germol rõõmu palju. Oh neid emotsioone! Ja merepiirilt tagasi tulles kohtasime kunstnikust naabrimeest Aleksei Jastrebovi, kes parasjagu selle aasta esimese treeninguga algust tegi. Jäädvustasin. Ja Rannapargis kohtasime nastikut, kes kibekiirelt üle tee silkas. Vist on ikka kevad käes. Jah, termomeeter Karusselli poe juures näitas 14 soojakraadi, aga õues on nii külm, et pane või kindad kätte. Ausõna. Vastik tuul on. Ilma sallita käia veel ei suuda. Aga mul on toad soojad, kütsin ahju ja pliiti. Nii mõnus. Nauding. Ja ongi kuidagi kibekiirelt päev õhtusse kulgenud, aga meie oleme täna palju julgenud. Ilus nädala algus ja kindasti tuleb kogu nädal ilus. Olge terved, õnnelikud ja liikuvad! 20. aprill 2026. Vana-Rääma