5. oktoobril maakodus

Jess, ja ongi ülemisel korrusel aknad ees! 3 akent ja 3 tundi. Ja veel omanimelised ka :) Vana maja, aknad on jumalast viltu, aga õnneks poisid panid uued aknad kenasti loodi. Ja lasin prügi ning vanad aknad ka utiliseerida, sest seda rämpsu tuleb lihtsalt nii palju ja väidetavalt läheb prügivedu ahvikiirusel kogu aeg kallimaks. Ma lihtsalt ei tea millal ma kuuri ehitusrämpsust ükskord tühjaks saan ja seda tuleb ja tuleb juurde. Keller- no seal on hullumaja, sajandi praht ilmselt. Pole vist kunagi seal koristatud. Ma ei teagi mitu kärutäit vanu purke sai välja veetud, aga neid on veel ja veel ja veel ...uhh! Ebanormaalne! Ja ega ma ei taha mainidagi avalikult, mis seal veel oli. No nüüd enam pole, pool päeva tuulutasime elamist, aga ära tulles tuli aknad ja uksed ju sulgeda. Üks vabatahtlik abimees viis ka vana antenni minema ning murdis ja viis lõkkesse vanad õunapuu oksad, mis olid elutud ning üht koma teist veel. Ehk siis täna müttasime kolmekesi, pluss 2 Kvaliteetakna poissi ka. Igal kolmel korrusel töö käis. Mina peamiselt jändsin soojamüüride puhastamisega, no kuidagi jube vähe jõudu on hetkel kätes, aga loodan taastuda ja ikka ka raskused ületada. Ülemise korruse tulemüüri lõhkumiseni ei jõudnud ka täna ja üleüldse me ülemisel korrusel vaid sõime ja jõime kohvi, sest ka aknaid täna polnud soovitav avada, peab laskma kuivada ja üldse pole hea seal läheduses müdistada. Reedel ilmselt sõidame taas maale, sest nüüd tuleb 3 ämmapäeva, kui just midagi ei muutu. Sellised lood siis. Ikka oma armsa kodu nimel, samm-sammu haaval edasi, ei sammugi tagasi! 5. oktoober 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 902. päev

Kui ma sünnipäevalapse käest küsisin kas lähme rajale ka, oli ta esimene reaktsioon veidi tõrjuv; "me alles reedel käisime?" Siis läks ja tõi jope, mütsi ning seljakoti ja mõistagi - tere rada! Plaanid olid suuremad või õigupoolest pikemad, aga siis helistas järgmine külaline. Kuid 6,2 km kepikõndisime ära. Käisime täna ranna piirkonnas, kuhu ei olnud jupimat aega sattunud, kuna oleme rohkem siin oma piirkonnas liikunud ja rõhk on ju veel ka maakodul. Aga mere igatsus oli suur. Vesi on veidike tõusnud ja viimaste ööpäevadega on lehti langenud, sügis maalib kirkaid värve pargiteele ja pinkidele. Ma ei oska riietuda, õhukselt riides hakkab külm ja veidi paksemalt olen koju jõudes üleni higine. Aga eks me liigutsime täna ennast natuke tempokamalt ka. Tahaks rohkem rajale jõuda, aga aja nappus ei lase ja päevad on juba lühemad. Kaalu kipub endiselt tagasi tulema, eluaegne olelusvõitlus - kumb seljatab kumba! Aga ma mõtlen ikka positiivselt ja mul on kõrval üks positiivne rõõmurull, kes täna sai juba 34 aastaseks. Palju õnne, mu kallis esiklaps! 3. oktoober 2026. Vana-Rääma

ELDAR RJAZANOV - Helle Tamm

Novot, oli üks teistmoodi põnev lugemine! Aitäh selle raamatu kinkimise eest, autor Helle Tamme sugulane! Jah, mulle kingiti see raamat, sest kinkija on teadlik minu lugemiskirest. Ja tõsi ta on, et ma ei oskagi lugemata olla. Raamatu autor Helle Tamme näol on tegu kirjastaja, biograafi, tõlkija ja ajakirjanikuga, kes on töötanud nii Pärnu Kommunistis, Pärnu Postimehes kui ka Eesti Raadios. Ta on avaldnud mitmeid elulooraamatuid tuntud avaliku elu tegelastest. Näiteks: Ülle Ulla, Vija Artmane, Ita Ever jt... Vene režissööri, stsenaristi, dramaturgi, kirjaniku, telesaadete autori ja juhi, näitleja, pedagoogi, talentide avastaja ja komöödiograafiga oli ta lausa isiklik tuttav. Siis hargneb lahti Eldar Rjazanovi elulugu ja just see niiöelda kulisside tagune elu. Siit elust võttis ta kaasa mahuka filmipagasi, mille stsenaristina ja režissöörina ta kogu elu tegeles, ka kõrges eas. Lisaks rullub lahti ka väike seos Pärnuga, näiteks kasvõi see, et siin elas Rjazanovi lemmikluuletaja David Samoilov ja teine tuttav David ka, David Oistrahh. Lisaks mainib raamatu autor ära ka selle, et "Briljantkäe" stsenaarium on kirjutatud Pärnus, A.H. Tammsaare puisteel, kus autor suvitas. Üleüldse kajastatakse raamatus väga palju põnevat, sest Rjazanovi elu oligi põnev. Ta oli täielik isiksus, kes endale pähe astuda ega istuda ei lasknud. Vene näitlejate näod on mullegi tuttavad mitte üksnes filmimaailmast vaid ka kodust, sest kallil Emal oli nendest fotokogumik. Nii pole võõrad mulle juba lapsepõlvest näiteks Vjatšeslav Tihhonov, Ljudmila Gurtšenko jt ... Rjaznov nimetab Tihhonovi liiga ilusaks näitlejaks mõne rolli tarvis. Aga ega ma rohkem ei pajatagi, lugege ise, sest raamatut tutvustus, mille kohe siia kopeerin, sisaldab niigi palju infot. Aga suured tänud raamatu eest Elvi! Vene režissöör, stsenarist, dramaturg, kirjanik, telesaadete autor ja juht, näitleja, pedagoog, talentide avastaja... Komödiograaf. Tema kuulsuse algusaeg on täpselt fikseeritud: 1956. aasta 28. detsember – päev, mil esilinastus tema esimene iseseisev täismetraažiline mängufilm, muusikaline komöödia «Karnevaliöö». See, mis juhtus selle eelreklaamita filmiga edasi, oli loojaid jahmatav. Lühidalt: avalikkusele tundmatud Eldar Rjazanov ja Ljudmila Gurtšenko võisid võtta uut aastat vastu tähtedena, tuntud Igor Iljinski aga nautida oma järjekordset töövõitu. Ühtekokku müüdi 48 640 000 kinopiletit... Eldar Rjazanovi edasistest filmitöödest on tuntumad «Husaariballaad» (1962), «Ettevaatust, auto!» (1966), «Õnne vembud» (1968), «Itaaallaste uskumatud seiklused Venemaal» (1973), «Saatuse iroonia» (1975), «Armastus tööpostil» (1977), «Garaaž» (1979), «Lugu vaesest husaarist» (1980), «Jaam kahele» (1982), «Julm romanss» (1984), 2Ununenud flöödiviis» (1987), «Tõotatud taevad» (1991), «Vanad kronud» (2000), «Võti magamistuppa» (2003). Enne oma 80ndat sünnipäeva tegi ta filmid «Andersen. Elu ilma armastuseta» ja «Karnevaliöö-2». Raamatu looja on üritanud näidata XX sajandi loovisiksuse elu ja tööd sellises riigis nagu NSVL – aega inimeses ja inimest ajas. Seetõtttu on antud rohkesti ruumi aja olulisemate tähiste ja isikute meenutamiseks. Pealegi, Eldar Rjazanovi töid ei ole võimalik täielikult mõista tausta tundmata. Suure osa haarab enda alla intervjuu asjaosalise endaga tema kodus. Raamatus esitatud filmograafiat ilmestavad sisu lühiseletused, kuulsate näitlejate arvamused Rjazanovist ja rohked fotod. Kuna raamat kirendab nimedest, on lisatud peatükk «Lisandusi» – tutvustatud filmitegijaid, kirjanikke, poliitikuid. «Eldar Rjazanovi nime asemel võiks öelda-kirjutada Mister Phenomenon – Eldar Rjazanov on nähtus ning tema täielikud õnnestumised või ebaõnnestumised ei ole esmatähtsad, need lihtsalt kuuluvad sellesse fenomeni. Kellele ma mõtlesin selle käsikirja avaldamisotsust langetades? Eelkõige oma põlvkonnale, põlvkond vanematele ja põlvkond noorematele inimestele – neile, kes olid sunnitud elama sellises riigis nagu Nõukogude Liit ja kes nii või teisiti Rjazanovi filmidega koos üles kasvanud. Olgu see meile-neile meeldetuletus ühest hea sõnaga meenutavast minevikupildist – portree persoonist nimega Eldar Rjazanov. Ja kindlasti mõtlesin ma Eestimaa venekeelsele elanikkonnale, kes oskab eesti keelt sedavõrd, et lugeda suudab, või alles õpib eesti keelt – end võõrkeeles täiendada on ju äärmiselt mõnus, kui see, kellest loed, on tegudelt tuttav. Rjazanov – arvatavasti? – seda on.» Helle Tamm. 3. oktoober 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 901. päev

Aitäh! Nii armas, kui inimesed jagavad küllust ja jagatava nii armsalt aia külge riputavad. Võtsime ka ühe kotikese kaasa. Käisime 6,5 km tegemas. Olgugi et ilm on täna hall, isegi värvifotod jäävad nagu mustvalged või musthallid, aga vähemalt on Pärnus tuulevaikne ja mõnus ilm enese liigutamiseks. Täna oli lisaks ka ämmapäev. Ja üleüldse üks mõnus ja positiivse päev, millesse mahtus nii mõnigi armas uudis. Aga ega ma kõigest ka ei pajata, eraelu on eraelu. Lähen ja hakkan pigem nüüd eile korjatud seentega tegelema, kuna jätsin need meelega likku, sest tõmmuriisikas vajab just eriti leotamist. Meil on rajapäev kirjas ja tuju hea, seega on päev kord läinud. Head liikumist ja enese liigutamist ka teile! 2. oktoober 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">