Jaansoni rada 860. päev

Mõni osa päevast läks vett vedama, sest ega kõik ööd ei ole õed ja kõik päevad pole vennad, aga üldiselt oli ilus suvepäev. Liikusime 9,7 km. Viisime ka raamatud posti. Tundub, et saatekulu on taas tõusnud, sest kõige väiksema ja õhema raamatu (mu uus lastekas) saatmine läks koos ümbrikuga kokku juba 3.20. Rannas on ka suur suvi. Germo sai oma tahtmise ja mina tegin päeval väikse uinaku, sest ööuni jäi 5 tunni pikkuseks ja alati, kui ma öösel 8-8,5 tundi täis ei maga, magan päeval tunnikese, organism on nii harjunud. Aga kui tunnid täis magan, mida ma reeglina teen, siis ma päeval ei maga. Täna sain oma 11. lotovõidu. Ma hakkan kahtlustama, et iga Super Summi pilet võidab, sest ma ostan igal nädalal ühe ja võidan ka igal nädalal. Täna siis 2 eurot aga eelmisel korral 10 eurot. Bingo on kahjuks nii ära rikutud, iga saatega jääb ka näiteks nurkademängu summa väiksemaks, alles oli 13 tuhat, nüüd juba 9 tuhat. Nüüd kui see loosimine ja mäng toimub ETV2 peal on mängu võiduvõimalused ja summad kordi väiksemad. Lisaks ei ole mäng üldse enam nii huvitav kui siis kui saadet juhtis Kristjan Jõekalda. Igasugust muud mula on rohkem, mõttetud mängud ja üleüldse puudub mingi säde ja kompaktsus ka. Nii kahju. Ma igal nädalal juba kahtlen, kas üldse mängida. Olen juba teist aastat järjest mänginud ja nüüd on soov lõpetada ja ma usun, et see soov ka varsti realiseerub. Vabandan, aga ütlen alati otse, te olete rikkunud saate ja mängu! Näitlejad võiks oma liistude juurde jääda, see teatraalsus selles saates tuleb pigem kahjuks, kui kasuks. Pealgalt minu arvamus ja /tõsi ta on/ ka päris mitme minu tuttava arvamus, kellest nii mõnigi juba ka saates osalenud on. Niisiis! Wasas toimuvad džässipäevad, aga me korra käisime läbi, tulime sama targalt tagasi, sest ma sain aru, et need toimuvad õues, aga toimuvad siiski sees. Pakkisime Germoga ennast riidesse, teksadesse ja tossudesse, et ikka väljas ju, aga jah, sisekohvikusse oli sellistes riietes kuidagi piinlik jääda, sestap see läkski vett vedama. Ju ehk järgmisel korral. Tõnu Naissood oleks tahtnud kuulata. Aga pealinnast on nii mõnigi prominent ennast kohale vedanud ja mõistev ka. Nii ma viisingi Germo friikaid sööma, aga ta oli nii elevil, sest sama putka juures seisis Maiduk, kellest mina küll midagi ei tea, aga Germo teab. Ah, mis mina nüüd ... Selline päev siis. Nüüd pesumasin lõpetab, pesu kuivama vaja panna ja raamat juba röögib öökapil. Olge rõõmsad, terved ja liikuge! 5. juuni 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 859. päev

Ja üks väike, 8 km pikkune teekond taas läbitud! 2 piiska vihma tuli ka selgest taevast. Aga muidu on nii mõnus suveilm, isegi palav ei ole, sest kerge tuulehoog jahutab. Tuleb juhust kasutada, kuniks ilmad lubavad. Lubab ju siin 4 päeva järjest sadu. Ehk ikka ilmaennustajad eksivad. Minu aeg on käes ja ma naudin kuuma suve sajaga! Ja just kuuma ilmaga kisub rajale. Tegelikult küll iga ilmaga, aga no ma tõesti naudin, sest kogu selle aasta esimene pool on üks suur ja külm tuulte pesa siin olnud. Liikusime Voorimehe lõppu ja sealt taas lennujaama suunas, sest seal lihtsalt on niivõrd mõnus kergliiklustee ja vähe liiklejaid, isegi autosid sõidab vähe. Sealt põikasime korra Härma Rimisse ja taas tagantkaudu tagasi. Milleks otse, kui ringiga saab? Hea on see, et kogu Pärnu linn on kergliiklusteid täis, aja oma jalad tagusmendi alt välja ja mine liigu. Oma laiskus, kui ei viitsi, siis ära ka kurda. Mina viitsiks rohkem, kui aega oleks. Maale on hädasti vaja minna, ma ikka loodan järgmisel nädalal kasvõi üheks päevaks minna, kuigi tuleb aktiivne nädal ja üks ootab siin kannatamatult Grillfesti. Niisiis! Ongi kell juba kohe 20.00 peal, mõne tunni pärast lähen taas lugema ja hommikul taas ämma juurde. Nii see eluke veereb, ikka positiivselt ja rõõmsalt, sest ma lihtsalt ei lase negatiivset energiat endale ligi, ja ka mitte negatiivseid inimesi. Viimased 4-5 aastat on mu elu kõige positiivsem periood olnud, aeg, mil saan elada endale ja oma lähedastele. Fookus ongi mu kalli pere peal ja sees. Kõik muu on teisejärguline. Et ka sina seaksid ennast ja oma lähedasi esikohale! Ole terve! Lisan siia ka eilsed moosi pildid, sest alles esimest korda sellel aastal tegin hoidiseid, ajalugu :) 4. juuni 2026. Vana-Rääma

NAISED, KES ASTUVAD TULLE - Aile Parts

Loetud sai Aile Partsu loovtööks kirjutatud raamat "Naised, kes astuvad tulle," mis koondab endasse mitmekümne naispäästja lugusid, kõneleb sellest, kuidas nad jõudsid päästetööni. Kahju, et esitlusinfo minuni alles peale esitlust jõudis, oleksin väga tahtnud kohal olla, sest mul on au tunda Ailet ja Kairet aastakümneid. Jah, Kairet tunnen ma juba sellest ajast, kui Aile ei olnud veel sündinudki. Kunagi, kui ma töötasin ajakirjas "Vaimupuu," kirjutasin ma ka nende armsast perest sinna artikli. Seda saate lugeda selle lingi alt: chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://vaimupuu.ee/wp-content/uploads/2020/10/2016-jaanuar-veebruar-ajakiri-Vaimupuu.pdf / / / Aile, armas, aitäh selle emotsionaalse ja südamliku raamatu eest! Teen siit suured tänukallid selle eest. Oled saanud suure ja tänuväärse tööga hakkama, sest sellel teemal lausa on vaja kirjutada. Soolist diskrimineerimist ei pea ükski indiviid kaasaja maailmas tundma, sest naised ei ole kohe kindlasti nõrgamad kui mehed. Kohati on nad isegi tugevamad. Usun, et sinu jõudmises päästenaiste koosseisu on suur roll ka selles, kuidas sa oled aidanud kasvatada oma kallist õde Kellit, tänu kellele olete te koos kalli ema Kairega saanud mõlemad tegelda sellega, mis on teile südamelähedane. Kaire on teist nii vaprad inimesed kasvatanud, juba tema väärib ülipirakat tunnustust selle eest, sest see bürokraatia, mis valitseb maailma, on kahtlemata kõike muud, kui sõbralik. Tulla kõigest sellest välja võitjana, on õnne küsimus. Olgugi, et me ei kohtu tihti ja viimastel aastatel olen ise ka perekesksemaks muutunud, on teie armsal pesakonnal alati koht minu südames alles. Ise erivajadustega last kasvatades ja oma meelistegevusele keskendudes tean, kui raske see kõik tegelikult on, aga samas eluvitsutused panevad proovile ja sinust saabki kiiremini see, kes sa olla tahad, isiksus, kes julgeb öelda ja tunda seda, mida ütleb ja tunneb. Kes julgeb otse tulle astuda, mis on ka selle raamatu juhtlause. Üks väike trükikurat on natuke tööd teinud ja pealkirjast koma pihta pannud, aga ma panin selle ise sinna, et oleks korrektne. Ega raamatu kirjutamine ja kõik sinna juurde kuuluv ei ole kerge, eriti veel siis, kui oled selles osas igas mõttes debütant. Oled kenasti hakkama saanud, armas Aile! Loodan, et kirjutamispisik jäi sulle verre ja sa teed seda tööd veel. Kahjuks ei näe ma neid raamatuid müügis hulgimüügifirmades (Apollo ja Rahva Raamat), kus need lausa peaksid olema, et see info jõuaks kõikidele, kes soovivad. Et see raamat motiveeriks, inspireeriks ja julgustaks ka neid naisi, kes siiani endas kahelnud on, tulle astuma. Olen ise salamisi kogu elu sellest unistanud, aga tänaseks on fookus mujale suunatud, aga mõttes olen ikak teie elupäästva pundiga koos, saadan head energiat juurde. Õiglusmeel ja empaatia on ma minus olemas, sestap võitlen teisi radu pidi elu kestma jäämise eest ning tegelen tõesti täna ka sellega, mis mulle südamelähedane on, nagu teile kõigile, 34 päästenaisele on südamelähedane see, millest te selles raamatus kirjutasite. Jõudu, vastupidamist ja jätkuvat armastust oma töö ja kogu univetsumi vastu. Kummardan maani, kuuni ja tagasi! 4. juuni 2026. Vana-Rääma P.S. Ave, kallis, aitäh ka sulle!

Jaansoni rada 858. päev

Mõnus, suur ja kuum suvi on kohal, see lausa kutsub rajale ennast liigutama. Algul plaanisin rajale mineku õhtuks, aga no tahtsin ikka soojast päikesevannist osa saada, seega mõtlesime ümber. Õhtul on ju bingo :) Aga liikusime peaaegu Papiniidu sillani ja tagasi, eelnevalt ämma juurde ja tagasi, nii need 8,2 km tulidki. Hommikul noppisin kasvuhoonest rohelist sibulat ja nii naerma ajas, kuidas Germo seda süües jagas rõõmu, et tal on energiat palju, peame jõuksi minema. Eks ta ole oma emme poeg. Aga väga mõnus oli liigelda, higi voolas mööda selgroogu alla, kohe tunned, et liigutad ennast asja ette ja koju naastes on mõnus ennast külma veega pesta, nagu ikka suviti. Nüüd peseb masin meie riideid, sest isegi Germo võttis hommikul selga pandud valge tsärgi seljast ja viskas masinasse. Suvel peseb mu pesumasin peaaegu igapäevaselt, muud võimalust polegi. Pesupesemise arvelt ei hoia mina kunagi kokku. Lisaks vahetame mitu korda päevas riideid, eriti mina ja ma ei pane mitte kunagi higilõhnalist riiet teist korda selga. Minu kiiks, aga nii on. Ma ei suuda. Liikuge teie ka ja te tunnete kui ilus paik on maailm elamiseks! Olge terved! 3. juuni 2026. Vana-Rääma