neljapäev, 7. mai 2026

Jaansoni rada 841. päev

Oh, uskumatu, nüüd õhtul hakkas rajal palav! Kepikõndisime 6,7 km. Täna siis Rääma ja Ülejõe linnaosades. Ma naeran, et mu kodust on 1 km linnapiirini, ehk siis tegelikult Voorimehe tänava lõppu, kus majad lõppevad ja algab mõnus kergliiklustee paralleelselt sõiduteega. Liikusime sealt lennujaama suunas, 3 km enne lennujaama keerasime Sauga aleviku suunas jne ... Ma ärkasin hommikul liiga vara. No oligi tegelikult plaanis palju varem ärgata aga uni läks juba kella 5-st, ju oli teatud ärevus sees ja peale kella kuut ronisin voodist välja, polnud enam uuesti mõtet magama jääda, sest kell oli seitsmeks tirisema pandud. Samas hommikukohvi jõime alles kusagil peale 9 ja Ave juures, koos Ave ja Kalviga. Sellised hommikused seiklused. Aga ega ma kõigest ei blogi, eraasjad jäävad siiski eraasjadeks. Blogin nendest, mida arvan sobivat ja ülejäänu jääb taba taha. Igal juhul homme lõunast on meil ka üks toiming, füüsisline, lausa raja eest, aga sellest juba homme või siis mitte. Ilmad lähevad ka tasapisi ilusamaks ja see kõik kutsub ennast järjest rohkem liigutama. Liigutamine aga lisab positiivsust ja ma päriselt tunnen, et elu on ilus, positiivne ja meeleline. Ma ei kurda millegi üle. Näen päikest ka pilvede taga. Vaata sina ka, kas näed!? Olge terved! 7. mai 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

kolmapäev, 6. mai 2026

NEITSI MAARJA NELI PÄEVA

Kunagi lapsena, ehk seal kaheksakümnendate keskpaigas sai läbi loetud see sama raamat, Leelo Tungla "Neitsi Maarja neli päeva." Mäletan, et ma lugesin seda suisa mitu korda, sest meeldis väga. Aga siis oli tegu vanema versiooniga, ka raamatu kaaned olid teistsugused. Antud versioon on trükitud 2008. aastal. Lihtsalt Uuskasutuskeskuses oli see vaid 2 euroga saadaval, ma pidin soetama ja uuesti läbi lugema. Aga raamat on nii ajastutruu, nagu räägiks nüüdisajast, kuigi selles on ka palju vihjeid nõuka aja kohta ning peategelases tundsin ma veidike Leelo Tungla "Seltsimees lapse" tegelaskuju, ehk siis autor paneb ikka ennast raamatu prototüübi rolli, isegi siis, kui väidab mittepanevat ja ei tee seda meelega. Loomust ei muuda. Väike Leelo tegutseb jälle! :) Väga armas lugemine oli ja ma loen ka meelsasti lasteraamatuid ning noorsooraamatuid, just noorsooramat see ongi, noortekirjandus. Praegugi võiksite oma murdeeas lastele või lastelastele seda lugeda soovitada. Rohkem ma ei reedagi, sest kopeerin siia raamatut tutvustava teksti ja see kõneleb juba ise. Aitäh, armas Leelo, et kirjutad! Maarja on sõnakas ja nutikas neiu, kel just läbi saanud esimene keskkooliklass. See aasta ei ole olnud kerge, maalt linnakooli asudes tuleb seljatada hulk takistusi ja muresid. Ettevõtlikkus ja kohati sarkastiline huumorimeel aitavad Maarjal siiski hästi toime tulla ning nüüd on olemas nii sõbrannad kui ka austajad, kes omavahel neiu tähelepanu pärast võistlema kipuvad. Käes on suvi ja Maarja asutab end sõbrannadega bussireisile Riiga, aga ootamatult leiab end hoopis seiklusrohkelt rännakult läbi suvise Eesti. "Neitsi Maarja neli päeva" on hoogne ja värvikas kajastus 1980. aastate algupoole noorte ja täiskasvanute maailmast, kus ei räägita olustiku taagast, vaid suhetest ja muljetest, saatjaks soe suveilm ja rohkelt huumorit. 6. mai 2026. Vana-Rääma

teisipäev, 5. mai 2026

Jaansoni rada 840. päev

Täna liikusime 8,5 km. Vana-Pärnu on selline mõnusalt rahulik paigake, kus kepikõndida. Aeg-ajalt satume ka sinna. Algul plaanisime Vana-Pärnu randa minna, aga tuule tõttu loobusin, sest täna on kolmas päev, kus pole olnud valuvaigisteid võtta, seega väldin tuult. Jalutasime Luite tänavat pidi, sest see oli lapsepõlves üks mu lemmiktänav seal. Lisaks oleme mitmed korrad kohtunud seal piirkonnas (Luite, Jakobi jne ...) ühe eakas memmega ja teda ka Jakob tänavale koju saatnud. Täna kahjuks ei kohanud, aga tal on aastaid ka juba üle 90 ja kahjuks olen nime unustandu, mäletan vaid, et ta rääkis, et tütar on kusagil koolidirektor jne... Ühesõnaga umbes sellisel kellaajal ta õhtuti muidu jalutab, aga ehk ei juhtunud lihtsalt kokku. Mõnel teisel korral vast. Loodame. Ta eelmisel aastal (või üleeelmisel) isegi näitas kus ta aknad on, et koputaksime aknale ja kustuksime, aga kui ma õigesti tema kodumaja mäletan seal Jakobi tänaval, siis seda hetkel renoveeritakse. Ja mööda Jakobi tänavat me jõe äärde kulgesimegi ning sealt mööda kitsukest rada jalakäijate sillale, sealt Vana-Saugasse ja edasi koju. Täna jõudis ka võrratu Kristel Mägedi karuke meile koju, käisime smartpostis järgi. Eesti kunst on nii ilus, seda lausa peab toetama! Toeta sinagi! Nii siis see päevake õhtusse veereski. Ahjaa, eile käisime kalli Kalvi juubelil, aga no juttu jätkus kogu päevaks nii palju, et unustasime isegi pilditegemise ära, vaata kus! Aga aitäh, kallis sõber Kalvi sulle Hispaania kommide eest! Nii maitsvad on. Või peaksin neid ikka Kataloonia kommideks kutsuma, sest otse Kataloonia pealinnast Barcelonast sa koos nendega Eestisse puhkama tulidki. Uute kohtumisteni! Ahjaa, super summi võiduraha võtsin ka täna välja ja panin tallele.
class="separator" style="clear: both;">

pühapäev, 3. mai 2026

VANA ARMASTUSKIRI - Tiina Tamman

Loetud sai Tiina Tammani romaan "Vana armastuskiri," mis, -mõistagi- kõneleb armastusest. See on esimene raamat, mille ma tema ilmunud raamatust läbi lugenud olen ja Vikipeedia kõneleb, et ta 10-st ilmunud raamatust on 6 romaanid. Ma usun, et loen kindlasti veel tema raamatuid, sest antud raamat avaldas muljet. "Vana armastuskiri" viib meid enamvähem sajandi tagusesse aega, niiöelda Pätsi (Pätsu?) aega. Kas on tegu väljamõeldisega või on teatud situatsioonid aset leidnud, seda ma ei ütle. Loe ise. Aga raamat kõneleb sellest kuidas üks noor naisterahvas avaldab Konstantin Pätsile armastust ning soovib temaga abielluda. Kuidas asi laheneb ja mis toimuma hakkab, sellest lugege juba ise. Igal juhul põnev lugemine ja eriti neile, kellele pakub ajalugu huvi, kas lähiajalugu või veel pikem periood. Ma praegu mõtlen, et kui läheb sajand edasi, kas siis ka meie riigijuhtidest ja nende salaseiklustest hakatakse raamatuid kirjutama ning olen arvamusel et hakatakse. Ma olen ka veendunud, et raamat ei kao kusagile, et ühelt maalt tuleb rahval mõistus tagasi ja nad hakkavad lugema. Igal juhul head lugemist. Kopeerin ka tutvustava teksti. Ah, see kiri, see kiri! Olen kindel, et see on adresseeritud Konstantin Pätsile, sest selles on viide riigivanemale, ja ometi olen täielikus segaduses, kuidas niisugune kiri Giffeyde paberite hulka sattus. Oletasin kirja silmates, et see on Giffey kiri Pätsile. Siis plahvataski mu peas uskumatuna tunduv lootus, sellepärast tahtsingi kirja endale. Oletasin, et Giffeyl oli mingi põhjus Pätsile kirjutamiseks ja et üks väike avastus viib järgmiseni ... Aga tegelikkus on karm: kiri ei ole Giffeylt, autoriks on keegi tundmatu. Allkirjaks on märgitud vaid üks täht – L. Kindlasti naisterahvas, see on kirja sisust selge. See on armastuskiri. Käsitsi kirjutatud, vene keeles, Tallinnas, ilusa käekirjaga, kuupäevaks 6. veebruar 1931, algab sõnadega „Kallis Konstantin“. Tiina Tamman (sünd 1948) käis koolis Türil, õppis inglise keelt Tartus ja ülikooli lõpetamise järel läks elama Inglismaale. Mitu aastat töötas ta ühes Londoni veiniäris, siis kakskümmend aastat BBC-s, kus tema ülesandeks oli Eesti Raadio uudiste kuulamine. Seejärel kaitses ta Glasgow’ Ülikooli juures doktorikraadi. Väitekiri ilmus ka eestikeelse raamatuna „August Torma – sõdur, saadik, salakuulaja“ (2011). Järgnesid veel kaks biograafiat: ingliskeelne „Portrait of a Secret Agent“ (2014) ja eestikeelne „Paul Oras – punane admiral“ (2016). Tamman on kirjutanud ka romaane: „Ärkamine“ (1999), „Tihe udu Tallinnas“ (2000), „Õie teekond“ (2001) ja „Pärandus“ (2018). 3. mai 2026. Vana-Rääma

laupäev, 2. mai 2026

Jaansoni rada 839. päev

No kui termomeeter näitab 16 soojakraadi, kutsub ilm juba ise rajale. Nii me täna 9,5 km kepikõndisimegi. Rannahooaeg on ka avatud, elevant on meres ja laudteed ka paigas. Isegi tualettruum Hedon SPA juures on avatud kella 9.00-1.00. Algul mõtlesime et lähme muulile ka, aga seal oli ikka natuke külm tuul, seega lükkus. Pole ju veel sellel aastal käinudki. Küll jõuab. Päike on ka juba kauem ärkvel, seega iga päevaga ikka suve poole. Homsest vast pidi sadama hakkama, aga ehk on see ajutine. Igal juhul mõnus teekond on läbitud, varsti tuleb raamatu lugemise aeg ja ongi taas uus päev tulekul. Tulgu see ka teil rõõmus, positiivne ja olge hoitud! 2. mai 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">