Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
esmaspäev, 10. august 2026
SÜDAMETAMMIDE TAGA - Kristiina Ehin
No küll oli lustakas lugemine! Jah, loetud sai Kristiina Ehini proosaraamat "Südametammide taga." Ma ütleks pigem et tegu on autobiograafilise jutustusega, aga see selleks, no oli mõnus lugemine küll. Kristiina lõbus loomus kumab siit läbi. Kuigi ta mainib korduvalt, et nad Silveriga ei ole pedandid, kumab siit see pedantsus siiski läbi. Just Kristiina puhul. Aga ausalt öeldes ei ole mina ka inimene, kes kogu aeg lapi ja harjaga ringi käib. Ma lihtsalt ei ole depressiivne, sest depressiivsed inimesed pidavat igapäevaselt koristama ja mõni kardab lausa baktereid. Kerge Segasummasuvila on palju kodusem ja mõnusam. Ju siis on minus ka seda bullerby last veidi. Mõnusalt on kirjanik Ehin kirjutanud elavaks lahkunud Tartu Vaimud. Just suure tähega - Tartu Vaimud, sest nende elu on kujundanud suurel määral Tartu vaimu ja vastupidi. Minu arvamust mööda sobivad Tartu Vaimu nimetust kandma kultuuritegelased, kes on üliharitud ja on meie kultuuri rikastanud, näiteks muusikud, kunstikud, kirjanikud, ajaloolased jt ... Kindlasti mitte stripparid ega baarmanid. Kristiina on need tegelased tänapäeva kaasa toonud ja seikleb nendega mööda Tartu ajaoolisi paiku, eriti mööda Jakobi mäge, kus tema ja Silveri kodu asub. Ka Kassitoomelt ja Toomemäelt leiame tihti ennast. Oi kui mõnus. Oleks nagu ise taas Tartus seiklemas ja sealsed kooliajad meenuvad. Ja üleüldse on kirjanik Ehinil väga rikkalik käekiri, vaimukas, hariv ja haarav. Iga sõna on läbi mõeldud enne kui välja öeldud. Ta loob läbi jutustuse nii ehedad karakterid, et mulle jäi tunne nagu ma tunneks Kristiinat ja Silverit lapsest saati, kogu elu. Lisaks on tema pihtimused nii ausad, otsekohesed ja targad, et panevad autorit teises valguses nägema. Et temas peitub veel rohkem sügavust ja tarkust, kui ta oma loomes välja toob. Ega üleni ennast lugejale ei ava ikka küll. Nii ongi õige. Lugege ise seda raamatut, ma tõsiselt soovitan. Jah, te saate naerda, mõtiskleda ja veidike piiluda kunstihingega inimeste maailma, koju ja hingekoju. Aitäh, armas Kristiina selle raamatu ja pühenduse eest! Kui enne ei näe, siis järgmisel suvel olen taas Treimanis kohal! Ja nüüd kopeerin raamatu tagakaanelt erinevata inimeste emotsioone selle raamatu kohta. Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui lihtne tundub olla mees.
„Et looming puudutaks hinge, pead julgema ja oskama olla aus. Kristiina on siin romaanis väga-väga aus.“
Jaan Tätte.
„See romaan on eluloolise ja kultuuriloolise sujuv sulam. Ballaad Tartule. Hõrk ja sõnatundlk. Argine ja püha.“
Sirje Kiin, kirjandusteadlane.
„Autori ülevõlli elupeol löövad teiste seas tantsu kirjanikud Contra, Lydia Koidula, Ludwig Sander ja Justin Petrone, aga sealt ei puudu ka Maardu Märt, peakangelase Silver Sepa rikas rivaal. See maagils-psühholoogilse realismi valdkonda kuuluv romaan pani mind juubeldama ja vahetevahel ka pidurdamatult naerma.“
Sirel Heinloo, kirjandusteadlane.
"Lugedes haarasid mind ülevus, elevus ja sisemine lahke naer. See raamat on haaravas ilukirjanduslikus vormis armastamise ja elusolemise õpik, mis võiks meid kõiki inspireerida."
Mare Pork, psühholoogiaprofessor. 10. august 2026.
laupäev, 8. august 2026
XVI Erivajadustega inimeste laulu- ja tantsupidu "Üksteist peab hoidma"
Täna, 8. augustil 2026. toimus Viljandis XVI Erivajadustega inimeste laulu- ja tantsupidu "Üksteist peab hoidma." Kui ma õigesti mäletan, toimus Viljandis see juba 10 korda. Oli üks imeline ja südantsoojendav päev. Suured ja soojad tänud kõikidele korraldajatele, sest selle suure ja tänuväärse töö taga ei saa olla südametuid inimesi. Te kõik väärite suurt tunnustust ja veel suuremat tänu, mida sõnadesse panna ei oskagi. Ise erivajadustega poja emana tean, mida tähendab sellise poja kasvatamine, kes vajab sind pmst 24h päevas ja rohkemgi veel. Tean ka, et erivajadustega inimestega suudavad tööd teha üksnes suure ja sooja südamega inimesed. Ja teid on palju. Ja meid on palju, vanemaid, kes oma lapse heaolu ja elu nimel on valmis kõigeks. Aitäh, aitäh, aitäh! Ja pirakad tänud ka teile, kallid Ave ja Aet! Ilma teieta me ei oleks ka seekord sellest võrratust päevast osa saanud. Tore oli ka teid kõiki näha, kallid Piret, Laura, Marju, Kertu, Küllike jt... Kunagi oli mul Viljandis palju rohkem tuttavaid, kuid nüüd saab vaid ühe käe näppudel teid üle loendada. Ja üliarmas oli tõdeda, et meie armastatud president Alar Karis ja presidendiproua Sirje Karis austasid seda traditsiooni terve kontserdi ajal lauluväljakul sündmusest osa saamisega. Ei seganud seda imelist päeva pidev vihmasadu ega miski muu. Võrratu Hanna-Liina Võsa lavale tulek muutis päeva veel päikeselisemaks ja kõik sujuski kenasti. Hoidkem siis üksteist ja ikka teisi ning kolmadaid ka ning ärge häbenege abivajajale käe ulatamist. Mina pole seda kunagi häbenenud, kuid olen sattunud olukordadesse, kus tunnen, et olen ainuke või see viimane õlekõrs....Elu on imeilus ja meie seas on kullast südamega inimesed, kes oskavad väärtustada ka neid, kellele saatus pole just alati naeratanud. Ma tänan südamest! 8. august 2026. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">

Tellimine:
Postitused (Atom)


































































