reede, 28. august 2026

Jaansoni rada 889. päev

Tehtud! Juba eile kibelesin randa, sest Pärnus on endiselt rannailmad. Õnneks täna viisin oma soovi täide. Ja vesi on Vana-Pärnu rannas tõesti soe nagu supp. Tundus soojem kui juulis oli. Ja kepikõndisime üle 8 km. Milleks otse minna, kui ringiga saab? :) Suundusime Ülejõe linnaosas Uus-Sauga tänavale, sealt sinka-vonka Laeva tänavale, Vana-Saugasse, üle jalakäijate silla Vana-Pärnusse ja mööda Põllu tänavat randa. Mõni karavan seisis seal ja mõned sõiduautod ka aga õnneks ei olnud palju rahvast. Germo tahtis niiväga rannalehmi näha, aga nad olid ilmselt kusagil peidus, me ei näinudki täna. Ju peesitasid kusagil viludas, sest soe oli tõesti. Mina käisin ka üleni vees, Germo vaid jalgupidi. Õhusooja on ka parajalt, meil ei olnud saunalinasid kaasas, lihtsalt kuivasime päikese käes. Selline mõnus päev siis. Eks minge ja nautige ka, kuniks suvi kestab, aga ma loodan, et kestab ja peale suve algab veel vananaistesuvi, mis kestab oktoobri lõpuni. Peale seda las see sügis siis loivab kohale. Olge terved! 28. august 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

KUU TEINE POOL - Urmas Vadi

Kevadel soetasin Apollo kinkekaardi eest Urmas Vadi romaani "Kuu teine pool" ja hoidsin selle lugemist meelega niiöelda magustoiduks. Magustoit ta on, tõega. Sain loetud. Mahukas on ka, ligi 400 lk. Mõnus lugemine oli. Ehe pilt nõuka ajal kasvanud generatsioonist, kus isegi rääkimine tabu oli. Tean, olen ise sündinud ja kasvanud nõuka ajal. Autor Urmas Vadi ka, sestap ta teab, millest räägib või siis ei räägi. Vaikib. Raamat on läbi põimitud irooniaga, sest tagasi vaadates tundubki kõik irooniline, eriti läbi romaani autori silmade. Ta on need ehedad prototüübid nii elusalt esile toonud, et lausa kõhe hakkab. Ja tekib tunne, nagu oleks neid peategelasi (neid on mitu) ise tundnud või vähemalt kohanud. No oli sisukas, vaimukas ja põnev lugemine. Samas peategalased oleks nagu kõik bipolaarsed olnud. Tänapäeval on se ATH kuum teema, tolle aja inimesed oleks ilmselt kõik selle dioagnoosi saanud, kui oleks "osatud" diagnoosida. Just sõnale "osatud" panen rõhu, sest mulle tundub kentsakas, et iga teine on juba diagnoositud AHT -ks. Vadit olen ma ennegi lugenud ja loen edaspidi ka ning soovitan seda raamatut kõigil lugeda, sest tegu on tõesti väga he aja haarava raamatuga. Nüüd kopeerin ka raamatukaupluse lehelt veidi siia infot juurde, et saate ka aimu. Aasta Raamat 2024 võitja: Parim eesti autori ilukirjanduslik raamat. Aasta Raamat 2024: Rahva Lemmik. Kuula ka audioraamatuna Rahva Raamatu äpis! Urmas Vadi „Kuu teine pool“ juhib lugeja läbi ühe perekonna ja selle liikmete tavaliste ja mitte nii tavaliste lugude eelmise sajandi lõpuaastail ning uue sajandi alguses. Mõned asjad meie elus on kindlad, teised jällegi pole. On midagi, mis ei muutu kunagi, isegi kui me otsime teistmoodi teid, teeme jänesehaake, et elu ja ennast ja teisi ära petta. Ja sel hetkel, kui oleme jõudnud juba mõelda, et kogu see elamise asi tuleb päris hästi välja, vajume taas nendesse kulunud mustritesse justkui vankriratas roopasse. Ja pole kedagi, kes meid välja tõmbaks! Ning siis on asju, mis muutuvad hoolimata sellest, et me üldse ei taha. Inimesed, kes arvasid, et on teineteise jaoks loodud, kasvavad lahku, armastus saab otsa, kuigi seda oli ju kunagi nii palju! Käed hakkavad värisema, sõrmus tiliseb vastu teetassi, teksad kuluvad katki just sel hetkel, kui nad on hakanud kõige paremini jalas istuma! Loe „Kuu teine pool“ raamatut tutvustavat intervjuud Urmas Vadiga Rahva Raamatu blogis! Arst ja vaimse tervise koolitaja Ove Liis Mahhov soovitab: „Kuu teine pool“ on üks haaravamaid, elulähedasemaid ilukirjanduslikke eestikeelseid teoseid, mis viimastel aastatel kirjutatud. Loed ja mõtled, tunned ära ennast ja inimesi oma elust, naerad laginal. Peale läbilugemist vaatad mõnda aega elu teise pilguga, puurid inimesi – põnev, mis neil küll peas toimub? Autor näitab erakordset inimestetundmist, natuke psühhiaatriline ka. Lugemissaadik Liisi Voolaid soovitab: „Urmas Vadi on kirjutanud nii kauni ja naljaka ja tõsise romaani. Lahedate ent täiesti tavaliste juhtumitega loo perest, kes elab oma elu nõukaajast taasiseseisvunud Eesti Vabariigini koos hetkel trendikate 90ndate ja kogu kupatuseni, mis järgnes.“ Urmas Vadi (1977) on mitmeid kirjandusauhindu pälvinud autor, kes kirjutab nii draamat kui ka proosat. Temalt on muu hulgas ilmunud näidendid „Peeter Volkonski viimane suudlus“, „Millest tekivad triibud“, „Kus sa oled, Juhan Liiv?“, „Furby tagasitulek“ ja proosaraamatud „Neverland“, „Ballettmeister“, „Tagasi Eestisse“, „Hing maanteeserval“, „Elu mõttetusest". „Kuu teine pool“ on Urmas Vadi viies romaan. 28. august 2026. Vana-Rääma

neljapäev, 27. august 2026

Jaansoni rada 888.päev

Täna on nii mõnusalt soe suveilm, et õues ennast liigutades hakkas väga palav. Isegi praegu, kui kell näitab 18.12 on sooja 20 kraadi. Lõunast liikusime ämma juurde, siis viludas näitas 22 aga vahepeal oli raudselt soojem. Mõnus, selline suvi mulle meeldib ja ma olen alati uhke, et ma olen suvel sündinud, et suvi on minu aastaaeg. Plaan oli ka randa minna, kuid see muutus. Küll liikusime kesklinna, sest käisin oma Bingo raha välja võtmas ning paarist kohast silkasime ka läbi. Mõnus õhtu on. Inimesed Pärnus naudivad suve. Meiegi! Tänased toimetused on tehtud, õhtul lõpetan ühe mõnusa romaani lugemise, mille niiöelda magustoiduks jätsin. Olengi juba mures, sest öökapi pealne on peagi tühi, vaid mõni raamat veel. Ma ei tee enam peaaegu üldse lugemispause ja ilma raamatuta ma magama jääda ei oska. Ma usun, et mul on palju mõttekaaslasi ja olen kindlamast kindlam, et need, kes pidevalt loevad, on palju õnnelikumad ja rahumeelsemad inimesed, kui need, kes uhkusega tõdevad, et nad ei loe raamatuid. Õudne! Teate teie, kes te üldse ei loe, te olete igavad inimesed ja te ei tea kui paljust heast te ilma jääte, sest iga raamat harib, lausa iga raamat. Leia see nupuke sealt üles ja tunnista endale. Mina armastan raamatuid, igatahes! Ja ma armastan ka neid inimesi, kes loevad ja kellega saab raamatutest rääkida. Ja ma armastan ka teid, kes te mu jaoks olemas olete, isegi ka siis, kui me vahel mõne aasta isegi ei näe. Sõprus ei kao, see vaid tugevneb. Need, kes teid siunavad ja kaovad, need ei ole teie sõbrad kunagi olnudki, nad lihtsalt on tahtnud (ja kahjuks ka saanud) teie elu elada. Liikusime 5,2 km. Olge terved ja õnnelikud! 27. august 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">

kolmapäev, 26. august 2026

Jaansoni rada 887. päev

Ja tänane rada tuli tagasihoidlikult 5 km pikkune ja võibolla veidi ka peale. Ning õhtu tõi endaga 16. lotovõidu sellel aastal. Väike sünnipäevakingitus endale :) Kui ei mängi siis pole ju lootust ka võita. Olgugi, et Bingo võidusummad on sellest ajast kuidagi väga väiksesks jäänud, kui ETV2 seda saadet tegema hakkas. Kuid varsti vist muutub, kusagilt poole kõrvaga kuulsin. Aga olen tänulik sellegi eest ning alati lisan kõikvõimalikud võidusummad niiöelda varasalve kasvama. Täna liikusime pmst Rääma ja Ülejõe linnaosas. Väike tiir sai tehtud ka Magaziini ja sealt naasin juba ühe nunnu kassiga, mille Maarja mulle pooljuubeliks kinkis. Aitäh! Täna ta veel päikest nii palju ei saanud, et silmad põleks. Päikesepatareil laetuna hakkavad ta silmad põlema. Nimeks on Simba, Germo pani. Üks armas päev on seljataga, millest päris mitu tundi veetsin ka oma kalli ämmaga. Olge hoitud ja terved! Kaunist suve jätku! 26. august 2026. Vana-Rääma

teisipäev, 25. august 2026

Jaansoni rada 886. päev

2 ühes, täna jõudsime lõpuks nii seenemetsa, kui ka rajale. Uhh, hea tunne on! Üle 7 km tuli liikumist. Mõnus ilm oli ka ja nüüd on käes riisikate aeg, podisevad köögis potis, panen soolveega purki. Korjasime tammeriisikad, haavariisikaid, kaseriisikaid, kamperriisikaid, pihkaseid liimikuid, kukeseeni, pilvikuid, kasepuravikke, lambatatikuid ja miskit oli veel. Ühesõnaga käes on seeneaeg, oh sina helde aeg! :) Nii vähe ongi õnneks ja rõõmuks vaja. Tegin meelega vaba päeva, et metsa minna. Sellised lood siis. Homme ja ülehomme on siis ämmapäevad ja reedel vaatan, mis saama hakkab. Minge metsa! Liikuge ja olge terved! 25. august 2026. Vana-Rääma