AHASVEERUSE UNI - Ene Mihkelson

Ühe hea ja mahuka romaani sain loetud. No täna ongi selline lugemise ilm. Tõsi küll, lugesin antud raamatut kaua, sest maakodu taastamise käigus ma lihtsalt olen õhtuti nii väsinud, et üle paarikümne lehekülje lugeda ei jaksa, silm vajub kinni. Eks see varajane tõusmine ole mulle raske. Olen ööinimene. Aga antud raamat on ligi 500 lehekülge pikk. Oli sisukas, mõtlemapanev ja tõsine lugemine. Eks tollest ajastust on jäänud nii mõnigi asi lahti rääkimata ja inimesed on oma saladused vedanud hauda kaasa. Teema kõneleb valdavalt repressioonist. Aga siin jookseb paralleelselt ka peategelase uni, mis on tähenduslik või lausa selgeltnägelik. Tuttav tunne, sest olen ise ka unenäos palju ette ja taha näinud, kuid alati ei oska seda kõike kohe tõlgendada. Igal juhul kirjutan kirjanik Mihkelson usutavalt ja ausalt, pisut isegi natuke liiga pikalt, aga antud (kon)teksti see sobib. Kindlasti loen tema raamatuid veel ning nüüd kopeerin siia raamatut tutvustava teksti, et blogi lugeja saaks ka aimu millest raamat kõneleb. Head lugemist! Romaani peategelaseks on umbes 1944. aastal sündinud naine, kes püüab iseseisvuse taastanud Eestis, 1990. aastate teisel poolel leida nõukogude aja arhiividest infot oma vanemate saatuse kohta pärast Teist maailmasõda. Tema isa Meinhard ja ema Vilma läksid pärast maailmasõda repressioonide hirmus metsa, isa hukkus segastel asjaoludel ja ema tuli hiljem metsast välja, kuid ei hakanud enam tütart kasvatama. Naine kasvab esmalt sugulaste juures, siis internaatkoolis. Vanemate käekäigu avanemise looga paralleelselt kulgeb peategelase mõistatusliku unehaiguse lugu, milles unenäod vahelduvad tegelikult toimunuga. 22. august 2026. Vana-Rääma

Mööda romaani "Kaks kuud Eestimaa Siberis" radu

Täna viis mu romaan "Kaks kuud Eestimaa Siberis" mind oma radadele. Jah, ma tõesti ei olnud enne käinud Varbla rannas. Kuigi just see väike ja armas küla Lääne(rannikul)rannas inspireeris mind seda raamatut kirjutama. Lisaks ka üks imearmas sõbranna lapsepõlvest. Ei, see ei ole meie elu ainetel kirjutatud, sest tegu on siiski ilukirjandusliku teosega, mis on fiktsioon. Kõik kokkulangevused on juhuslikud. Meie teekond, mille Germoga läbi jalutasime, tuli 10 km pikkune. Ma sain teada, kus asub ammustest aegadest teadatuntud Taaratamme talu, nägin, kus asub Villu Müüripeali ehitatud tamme laudadest püramiid ja püstkoda ja tõdesin et rannikul on ikka metsa taga meri, kus kohalikke tüdrukuidki kohata võib 😃 Tänusõnad saadan Villule, kes need postuumselt kindlasti kätte saab. Lõik ajakirjandusest: /Varbla valla Taaratamme talu peremees Villu Müüripeal jättis 9. detsembril maised rajad, kuid läheb viimase soovi kohaselt tagasi oma kätega ülesehitatud talukohta. Sinna, kus ta pöördumatust haigusest teadlikuna hakkas rajama kiviaeda, et mingigi jälg maha jääks. Nüüd on kiviaeda sadu meetreid. Töö alustaja Villu Müüripeal sündis 1937. aasta 17. juunil Varblas, õppis Tartus agronoomiks ja töötas selles ametis 1958.-1988. aastani Virumaal. Siis naasis ta lapsepõlvemaile, hakkas rajama Taaratammet. Aastatel 1995-1997 oli ta Riigikogu liige, maainimeste eest asus kostma aga juba 1989. aastast Maaliidu liikmena ning sai Rahvaliidu auliikmeks./ * * * Aitäh, kallis Kaie! 21. august 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 885. päev

Kui pool päeva muudkui sadas ja sadas, arvasin ma et tulebki kodune päev. Õnneks viimaks sadu taandus ja me saime kallist Avet õnnitlema minna ja läksime veidi pikema tiiruga, et 5 km täis kõndida. Muide, õhtul on Pärnu taevas mõnusalt roosa. Oleks isegi veel kõndinud, sest täna ei anna põlv enam tunda, aga ma pean ennast peagi voodisse ajama, sest homme sõidame maakoju tööd tegema. Ärgata tuleb juba kell 5.45. Ühesõnaga olen rajal tagasi ja loodan, et juba laupäeval teeme pikemid tiire, muidugi kui ilm lubab. Tegelikult on ju soe ja suvi alles kestab. Ja tegelikult tahaks ka veel Lemmes aega veeta, kuhu pole mitu nädalat juba jõudnud. Aga nüüd viirutangi suure punkti, laen fotod ja sätin varsti ennast voodisse, sest tahaks ju ikka enne ööund raamatut ka lugeda. Olge terved! 20. august 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">