Jaansoni rada 870. päev

Selle blogipostituse alapealkirjaks tahaksin panna "Kahe vihma vahel," aga kahjuks ei sobi(tu), sest me ei mahtunud vahele, saime ikka vihmamärjaks. Tegelikult ei häiri üldse enam, sest lõpuks on suvine troopilisem õhk kohale jõudnud ja ma võin päev läbi kasvõi vihma käes vedeleda. Portselanist ma pole, suhkrust ka mitte ning haigeks ka ei jää. Mu organsim üldiselt tõrjub kõiksugu viirusi. Enne, kui me Tallinnas haiglast koroona saime, polnud mul 6 aastat nohugi olnud, koroonat põdesime väga kergelt, kuigi oleme vaktsineerimata ja peale seda jäin ka vaid korra haigeks. Treenitus ja tervislik toimtumine hoiab ka vaimu ja füüsise vormis ning nii oled ka mentaalselt paigas. Nii on, tean, millest räägin. Lisaks ei ole ma ka depressiiven, ei võta teiste haiguseid enda kanda, pigem ulatan abivajajale käe. Ja kui vaim on terve, ei pääse ka külmetushaigused sind nii aplalt murdma. Niisiis! 5,3 km saime ikka ennast liigutada. Täna on selline natuke kodusem päev, sest viimastel päevadel oleme kogu aeg ringi liikunud. No täna käisime ka Ave juures, lotorii võidud oli vaja talle viia. Rohkem ma ei maini. Mängige loteriid, siis saate teada, mid ama silmas pidasin. Nüüd on veel veidi asjatamist ja ehk saan täna raamatulugemisele ka pihta, sest eile õhtul suutsin vaid 10 lehekülge lugeda, kui taipasin, et keskenduda ei suuda, miski kohale ei jõua. Aga öö tuli imeline, magasin ennast välja ja ärakasin alles kell 11.02 Urmase kõne peale. Täna on kohe teine tunne, sest väljapuhanuna ongi inimene teine, veel positiivsem ja hakkajam. Aga tegelge teie ka sellega, mis hingele pai teeb, siis tunnete kui ilus on elu. Ilusat elu! 24. juuni 2026. Vana-Rääma

Väike jaanik oma aias

Harli tegi supermaitsvad marinaadid lihale eile. Kokk on kokk, tema juba oskab. Ühe tegi klassikalise ja teise inglise sinepi marinaadis. Lisaks küpsetasime veel ka kana ja hakkvorstikesi. Täna istusimegi vaikselt aias ja nautisime õhtut. Noorus maja aiast tuli muusika koju kätte, seal peetakse täna jaanipidu. Aga meie ei läinud, istusime oma armsa perega. Minul olid suht priid käed sellel korral.No kurgisalati tegin ikka valmis, suure kausitäie. Urmas ja Harli küpsetasid ning meie Jüri ja Germoga istusime ja nautisime ja vahepeal võrkkiikusime ka. Ämmale viisin ka muudkui head ja paremat. Ta mu kallis kullatükike. Selline armas õhtu armsa perekonna seltsis. Geio oligi veel vaid puudu. Ilusat jaaniaega ja võidupüha! Hoidke oma lähedasi ja peret! Mina tunnen ennast hoituna ja armastatuna ja oma pere tarvis annan ka endast parima. Armastan! 23. juuni 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

22. juuni 2026 Jaagupi- Krundiküa ja Treimani jaanituledel

Jah, eile me müttasime mööda Häädemeeste valda. Kõigepealt viisime asjad mu Lemme suvilasse ära ning siis suundusime Jaagupi-Krundiküla jaanitulele. Külaplatsile pääseb Nurmeotsa talu teeotsast, sealt vasakule ja otse edasi mere äärde. Nurmeotsal olime me kunagi enne korra käinud, seal müüakse häid kalatooteid ka. Jõudsime suhteliselt esimeste seas, istusime hästi lõkke ligidale, et ikka kõigest osa saada. Ja külavanema raha eest sai soovija endale lasta näomaalingu teha. Sellel ajal kui ansambel "Tänatehtu" oma esinemisega algust tegi, hakati just Avele maalingut tegema. Nii ma siis üritasin mõlemale poole kiigata, aga suurema rõhu panin "Tänatehtule" ja tean, et Ave annab andekas, sest enne jaanikule minekut ma ütlesin, et enne ma Jaagupi-Krundiküla jaanikult ei lahku, kui bänd on mu vana lemmikloo "Hüljatud tüdruk" ära laulnud. Ja kujutate ette, nad oleks justkui mu mõtteid lugenud, esitased mu lemmikloo lausa esimesena! Suured tänud! Ega raske oli ennast paigale sundida kui jalg alla tatsuma hakkab ja suu ka vaiki olla ei oska. Mõnus algus jaanipidudele! Aitäh! Ja siis tutvusime ühe mulgitüdruku Janikaga, kes juhtumisi Kabli rannas olles sellest jaanitulest kuulis. Oli armas tutvus. Eks me panimegi tantsimisele suurema rõhu, aga rahvas oli suhteliselt passiivne, väga vähe tantsijaid oli esimese seti ajal. Peale seda algas õllekasti hoidmise võistlus, mille mu koolivend Hanno Lõpp napilt teisena lõpetas. Mehed jagasid kasti pooleks. Elasime väga kaasa. Samuti elasime kaasa naiste longerikasti hoidmise võistlusele, mille võitis Kairi, kuigi puhtamalt hoidis kasti Janika (ilusasti õla kõrgusel). Aga nii otsusati. Vahva oli. Kella kümne ajal sõitsime juba Treimani poole. Sinna jõudes juba eemalt autode järgi vaadates nägime et rahvast ikka on. Oligi. Väike rahvatants, siis kohaliku muusiku - Silver Sepa etteaste, kus ta kallis abikaasa Kristiina Ehin esinemise linti võttis ning edasi kulges tants bändi "Nostalgiline" saatel, kus eriliselt kõlava häälega laulis Talvi nimeline naisterahvas, kui me õigesti kuulsime. Müügis oli ka õnneloos, kus iga pilet võitus. Ave osales. Tantsisime "Notalgiliste" pilli järgi südaööni, siis võtsime taas suuna Jaagupi-Krundiküla jaanitulele, kus parasjagu "Tänatehtu" oma esinemisega lõpusirgel oli. Saime paari lisaloo ajal veel plaksuga käsi üles tõstes hüpata. Aitäh, poisid! Aitäh kõigile ja korraldajatele eriti, sest eilsest saati on soe tunne hinges ja juba peagi olen ma Häädemeeste valla radadel taasliikvel. Ahjaa, Silver Sepp ja Kristiina Ehin kutsuvad huvilisi oma plaadiesitluskontserdile Treimanisse, mis toimub juba 15. juulil. Aitäh! Aitäh! Aitäh! Armastan! Kirja panin 23. juunil 2026. Vana-Rääma