Jaansoni rada 890. päev

6,2 km kepikõndisime täna. Rahvas kogunes juba mitu tundi enne Muinastulede ööd randa, aga meie tulime enne ära, ei jäänud. Pigem eelistan väikest seltskonda väikse ja armsa kodulõkke ääres. Nii õigel ajal jõudsime koju, sest vahetult peale seda jõudis ka kallis Jaanika. Oli üks imearmas õhtu teiega, mu kallikesed: Germo, Urmas ja Jaanika. Ja täna keetsin ka Germole õunamoosi, valgetest klaaridest. Ausalt öeldes ei olnud üle kuu aja Pärnu randa saanud, aga kõik on omal kohal ja suvi kestab veel, ehkki siit minnes tundus nagu oleks rannas torm ja raju. Kaugel sellest, väga rahulik oli ja ma pakkisin ennast liiga sisse, koju jõudes oli tsärk üleni higine. Ja nüüd on mul üks Ingel kollektsioonis juures, kallis Jaanika Sloveeniast tõi. Ma pole ise neid ostnudki, mulle kogu aeg kingitakse Ingleid ja kollektsioon suureneb. Nii armas, sest ma olen neid eluaeg endale igatsenud ka. Unistada tulebki suurelt, nii lähevad unistused täide. Ja kimp mu lemmiklilli - kollaseid roose -, ehib nüüd ka mu kodu. Olen õnnelik. Olge teie ka õnnelikud, terved ja ikka positiivsed! 29. august 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 889. päev

Tehtud! Juba eile kibelesin randa, sest Pärnus on endiselt rannailmad. Õnneks täna viisin oma soovi täide. Ja vesi on Vana-Pärnu rannas tõesti soe nagu supp. Tundus soojem kui juulis oli. Ja kepikõndisime üle 8 km. Milleks otse minna, kui ringiga saab? :) Suundusime Ülejõe linnaosas Uus-Sauga tänavale, sealt sinka-vonka Laeva tänavale, Vana-Saugasse, üle jalakäijate silla Vana-Pärnusse ja mööda Põllu tänavat randa. Mõni karavan seisis seal ja mõned sõiduautod ka aga õnneks ei olnud palju rahvast. Germo tahtis niiväga rannalehmi näha, aga nad olid ilmselt kusagil peidus, me ei näinudki täna. Ju peesitasid kusagil viludas, sest soe oli tõesti. Mina käisin ka üleni vees, Germo vaid jalgupidi. Õhusooja on ka parajalt, meil ei olnud saunalinasid kaasas, lihtsalt kuivasime päikese käes. Selline mõnus päev siis. Eks minge ja nautige ka, kuniks suvi kestab, aga ma loodan, et kestab ja peale suve algab veel vananaistesuvi, mis kestab oktoobri lõpuni. Peale seda las see sügis siis loivab kohale. Olge terved! 28. august 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

KUU TEINE POOL - Urmas Vadi

Kevadel soetasin Apollo kinkekaardi eest Urmas Vadi romaani "Kuu teine pool" ja hoidsin selle lugemist meelega niiöelda magustoiduks. Magustoit ta on, tõega. Sain loetud. Mahukas on ka, ligi 400 lk. Mõnus lugemine oli. Ehe pilt nõuka ajal kasvanud generatsioonist, kus isegi rääkimine tabu oli. Tean, olen ise sündinud ja kasvanud nõuka ajal. Autor Urmas Vadi ka, sestap ta teab, millest räägib või siis ei räägi. Vaikib. Raamat on läbi põimitud irooniaga, sest tagasi vaadates tundubki kõik irooniline, eriti läbi romaani autori silmade. Ta on need ehedad prototüübid nii elusalt esile toonud, et lausa kõhe hakkab. Ja tekib tunne, nagu oleks neid peategelasi (neid on mitu) ise tundnud või vähemalt kohanud. No oli sisukas, vaimukas ja põnev lugemine. Samas peategalased oleks nagu kõik bipolaarsed olnud. Tänapäeval on se ATH kuum teema, tolle aja inimesed oleks ilmselt kõik selle dioagnoosi saanud, kui oleks "osatud" diagnoosida. Just sõnale "osatud" panen rõhu, sest mulle tundub kentsakas, et iga teine on juba diagnoositud AHT -ks. Vadit olen ma ennegi lugenud ja loen edaspidi ka ning soovitan seda raamatut kõigil lugeda, sest tegu on tõesti väga he aja haarava raamatuga. Nüüd kopeerin ka raamatukaupluse lehelt veidi siia infot juurde, et saate ka aimu. Aasta Raamat 2024 võitja: Parim eesti autori ilukirjanduslik raamat. Aasta Raamat 2024: Rahva Lemmik. Kuula ka audioraamatuna Rahva Raamatu äpis! Urmas Vadi „Kuu teine pool“ juhib lugeja läbi ühe perekonna ja selle liikmete tavaliste ja mitte nii tavaliste lugude eelmise sajandi lõpuaastail ning uue sajandi alguses. Mõned asjad meie elus on kindlad, teised jällegi pole. On midagi, mis ei muutu kunagi, isegi kui me otsime teistmoodi teid, teeme jänesehaake, et elu ja ennast ja teisi ära petta. Ja sel hetkel, kui oleme jõudnud juba mõelda, et kogu see elamise asi tuleb päris hästi välja, vajume taas nendesse kulunud mustritesse justkui vankriratas roopasse. Ja pole kedagi, kes meid välja tõmbaks! Ning siis on asju, mis muutuvad hoolimata sellest, et me üldse ei taha. Inimesed, kes arvasid, et on teineteise jaoks loodud, kasvavad lahku, armastus saab otsa, kuigi seda oli ju kunagi nii palju! Käed hakkavad värisema, sõrmus tiliseb vastu teetassi, teksad kuluvad katki just sel hetkel, kui nad on hakanud kõige paremini jalas istuma! Loe „Kuu teine pool“ raamatut tutvustavat intervjuud Urmas Vadiga Rahva Raamatu blogis! Arst ja vaimse tervise koolitaja Ove Liis Mahhov soovitab: „Kuu teine pool“ on üks haaravamaid, elulähedasemaid ilukirjanduslikke eestikeelseid teoseid, mis viimastel aastatel kirjutatud. Loed ja mõtled, tunned ära ennast ja inimesi oma elust, naerad laginal. Peale läbilugemist vaatad mõnda aega elu teise pilguga, puurid inimesi – põnev, mis neil küll peas toimub? Autor näitab erakordset inimestetundmist, natuke psühhiaatriline ka. Lugemissaadik Liisi Voolaid soovitab: „Urmas Vadi on kirjutanud nii kauni ja naljaka ja tõsise romaani. Lahedate ent täiesti tavaliste juhtumitega loo perest, kes elab oma elu nõukaajast taasiseseisvunud Eesti Vabariigini koos hetkel trendikate 90ndate ja kogu kupatuseni, mis järgnes.“ Urmas Vadi (1977) on mitmeid kirjandusauhindu pälvinud autor, kes kirjutab nii draamat kui ka proosat. Temalt on muu hulgas ilmunud näidendid „Peeter Volkonski viimane suudlus“, „Millest tekivad triibud“, „Kus sa oled, Juhan Liiv?“, „Furby tagasitulek“ ja proosaraamatud „Neverland“, „Ballettmeister“, „Tagasi Eestisse“, „Hing maanteeserval“, „Elu mõttetusest". „Kuu teine pool“ on Urmas Vadi viies romaan. 28. august 2026. Vana-Rääma