DEKADENT PIMEDUSES - Rometh Torm

Loetud sai Rometh Tormi romaan "Dekadent pimeduses." Ausalt öeldes ma isegi ei oska liigitada, kas tegu on romaani või jutustusega, aga see selleks. On, mis ta on, aga raamat vajaks korralikku toimetamist. Keeletoimetus on kirjade järgi tehtud, aga tekst on ikka väga kaootiline ja segadust tekitav. Üks lõik räägib ühest situatsioonist, teine teisest, kolmas kolmandast. Hullem, kui Silja Vaheri esimesed raamatud. Lisaks jääb mulje nagu autor tahaks kirjutada midagi sarnast nagu Sass Henno kirjutanud on, näiteks romaani "Mina olin siin," aga selle üllitusega ei jõua ta antud romaanile ligilähedalegi. Muide, ta isegi mainib antud romaani selles raamatus. Aga võibolla on Rometh Tormil ka juba lugejaskonda. Mina lihtsalt olen nii suure lugevusega, et oskan terasid sõkaldest eraldada ja ... No ma loodan, et see raamat leiab lugejaid, sest ise kirjanikuna loodan seda alati, loomulikult ka oma raamatute puhul. Kusjuures asjast võib asja saada, kui autor neid järgmisi osi (mainib triloogiat) kirjutab ja leiab endale korraliku sisutoimetaja. Praegu on nagu on. Olemas juba on ju ja midagi enam muuta ei saa. Kaaned ei meeldi, ebaloomulikud ja AI tehtud Kohutavad! Üldiselt stsenaarium vestab narkomaanide ja kriminaalide elust, sisaldab liiga palju klišeed ja kohati kubiseb plagiaatidest, mida me minevikust teame ja ammu kuulnud oleme. Näiteks see Männiku teema, kassi süstimine jnene...Kaks pahelist noort armuvad, üks on joodikust kriminaal ja teine narkomaan. Nad soeavad veel lapse ka. Uhh! Nojah, kui tahta, saaks sellest vihjest hea raamatu. Aga see on pelgalt minu arvamus ja võimalik, et järgmisest antud autori raamatust saab nn kassahitt, mida peavoolumeedia pidevalt reklaamina hakkab. Võibolla ... Kuid jah, minu arvustus tuli selline. Igal juhul jätan autori nime meelde ja jälgin põnevusega, mis toimuma hakkab. Kopeerin ka raamatut tutvustava teksti siia. Alkohol ja narkootikumid, vargused ning peksmised, SMS-laenud ja valetamine … Tõsieluliste fragmentidega hoogne ning kaasahaarav lugu, jutustab nii üllatustest varastele, kui ka naiivsetest tütarlastest, kes pangakaardi võõrastele usaldavad jne … Vahelduseks pakub temaatika aga naistevastane vägivald, mis on alati olemas olnud. Ei kohtusüsteem ega ka avalik arvamus ei suuda selles osas midagi olulist ära teha või muuta. Teema on nii delikaatne ja tekitab ühiskonnas vastakaid arvamusi, kuni jõuame vaieldes ikka välja olukorrani, et naised ise on nii otseselt kui ka kaudselt süüdi – seega paratamatult vähemväärtuslikud … Siit ka olukord, et iga süsteemi saab manipuleerida, kuni jäädakse vahele, aga see viimane ei olegi oluline. Oluline on tunne, et midagi sai teha ja ette võtta ehk siis muuta ... Pikemas perspektiivis aga selle tundega kaua elada ei suudeta … Nii mõnigi mees saab oma karistuse, kuid mitte õigusriigile kohaselt – lugege ja otsusta. 25. juuli 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 880. päev

Täna on minu jaoks selline seisev päev olnud. Õhtul enam ei kannatanud kodus passimist ja läksime rajale, tegime 6,8 km, sest rohkem Germo lihtsalt ei tahtnud. Ja koju ta ka jääda ei taha. Natuke olen mures selles suhtes, tahaks pikemaid vahemaid läbida. Aga mul on endal ka režiim hetkel sassis, peale bluusimist olen öösel kell 3 alles magama saanud ja enne magasin lausa 1,5 tundi. Ei saanud maale, sest ootan ühte väga olulist emaili ja ei saanud kusagile, sest ootan ühte olulist telefonikõne ja maal ei ole alati levi. Oi, kuidas mulle ei meeldi need ootamised, ja katteta lubadused, mis aheldavad kodu külge kinni. Ja nüüd on nädalavahetus ees, jälle niiöelda seisev aeg. Eks näis kas suvilasse jõuame, lubab suurt sadu ja külm on. Homme jooksvalt vaatan. Lihtsalt üks tähtaeg surub omamkorda peale, sestap on tavalisest natuke rohkem hetkel mul pinget peal. Nii mõnus oli ennast liigutada. Sellised lood siis. Eks ma hoian endiselt oma saladused avalikkusest eemal, iga asi omal ajal, kui ... Igal juhul midagi on sündimas, midagi, mida ma tõeliselt ootan ja sünnib niikuinii, lihtsalt vahel tuleb kauem oodata. Nii on. Muide, Pärnus on nüüd sääsed täitsa olemas, üks piniseb mul ka kõrva ääres siin. Aga ega ma rohkem ei lobisegi, täna saan ilmselt raamatu ka loetud, kahel eelneval õhtul lugesin vaid paarkümmend lehekülge, sest see raamat nagunii ei ole mu lemmikute killast, ei haara ega haaku, on suht kaootiline ja toimetamata sisuga. Aga raamatust endast blogin ilmselt juba homme. Olge terved ja tegele ikka sellega, mis teile meeltmööda on ja positiivsust juurde toob. 24. juuli 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Pärnu Bluusipäevad 2026. (23. juuli)

Selleks nädalaks on Pärnu Bluusipäevad läbi, aga juba 6. augustil kell 20.00 jätkuvad need Alex Majas, Pärnus, kus lavale astuvad Tina Bednoff ja Jameson Slim (FIN). Täna (ehk 23. juulil) esinesid: Ants Säde ja Mihkel Jürgens /Vabakool/ ning nendega koos Üllar Kallau, siis Edgars Rubenis /Läti, Cesis/, Sabaga Täht ja Ivar Moro /Tartu/ ning Vanadzina trio + /Läti, Riia/. Vahepeal hakkas vihma sadama, aga see ei seganud kedagi ega midagi pmst. Meie Germoga kolisime pooleks tunniks laua tagant koos toolidega trepile, varju alla aga kõik kulges kenasti, varsti sadu taandus, kolisime lauda tagasi ja kõik jätkus plaanipäraselt. Kuigi oli väga külm, rahvas nautis ja tõelist bluusifänni ei sega ka halb ilm. Meie nautisime ka. Aitäh, Üllar! No ja täna viirutasid suure ja võimsa punkti tüdrukud Mara Kalnina ja Volha Zakharova (Vanadzina trio +). Pöörased ja nunnud ning loomulikult andekad. Te olete vahvad! Aga nüüd head ööd! Kell on juba 1.45. Möödunud öö jäi poolikuks, katsun nüüd mina ja oma öötunnid täis magada. 24. juuli 2026. Vana-Rääma

Pärnu Bluusipäevad 2026 (22. juuli)

Te ju ikka teate, mis tunne on üle kahe aasta oma lemmikbluusariga kohtuda? Kui ei tea, siis peatsis olev foto kõneleb. Jah, ma ei ole seda salanud, et Läti Bluusibänd "Lavrix BB" on üks mu lemmikuid ja fotol olengi selle bändi laulja Vladimir Lavrinovichiga. Ma ei teagi kui kaua aastaid me juba tunneme, aga tunneme ja mul on ka paar nende plaati kodus, aegadest ammustest. Üllar Kallaud tuleb tänada, et ta taas pärnakatel bluusi nautida võimaldab. Eelmisel suvel jäid bluusipäevad vahele ja kohe oli suvi täiesti puudulik. Nagunii oli, või jäi üldse vahele. Aga see, mida Üllar Pärnu heaks teeb, noh ... sõnu ei jagu. Aga tulge homme õhtul kell 20.00 taas Jahtklubisse ja saate ise osa. Meie igatahes nautisime sajaga ja naudime homme ka. Täna esinesid "Kapten Jack," kus laulab endine Pärnu poiss Lauri Uus, kes nüüd küll aastaid juba Võrus resideerub. Koos temaga astus üles ka Erik Reinold, kes pärnakatele on juba tuttav teistest bändides, ka "Multifungist." Kõigepealt tuli lavale "RäämaBlue," kus laulab pärnakas (elab aastaid Tootsis) Alari "Papa" Janson ja kitarri mängib korraldaja Üllar Kallau ise. "Lavrix BB" astus lavale kolmandana. Nemad tegutsevad Lätis, Riias (Tukumsis) ja on juba alalised Pärnu Bluusipäevade esinejad. Siin neid väga armastatkse, kaasa arvatud mina ise. Ja õhtu lõpetas "Multifunk,"kus esmakordselt astus üles ka Ariel Marksalu, keda mina isiklikult tunnen juba sellest ajast, kui ta põlvepikkune oli, sestap ongi Germo pildil koos Areiliga üliõnnelik, ikkagi üks lemmiktüdruk lapsepõlvest :) Imeline õhtu oli, öö on juba käes, kell on üle kahe ja mina alles blogin, fotod ka veel laadida ja alles siis saan päevaga ühele poole. Kohtumiseni juba täna! Kirja panin 23. juuli 2026. Vana-Rääma