Täna võtsime ka kõnnikepid kamorkust välja ja tuhisesime lausa 9 km. Mõnus! Tulge või minge teie ka ikka rajale ennast liigutama! Täna oli tegelikult Pärnus Jaansoni rada sportijaist tulvil aga kümme kord rohkem oli jõejääl kalamehi. Nagu väikesed mustad täpikesed seal. Aga soe ilm on ja tuulevaikne. Germo tahtnuks veel pikema raja teha, aga ma sulasin, tohutult palav hakkas, koju jõudes olin üleni higine. Muide, autode rivi oli endise Viisnurgani välja, kogu teeäär oli neid täis. Ja rajaäärsed parklad ka. Meie käisime muidugi ka Papiniidu sillal, aga tulime ikka mööda oma linnaosa kallastpidi tagasi. Aga nii mõnus on olla, nagu oleks millegi suurega hakkama saanud. Tundsin isegi väsimust, mida ma siin sügisel veel üldse ei tundnud, aga ma olen kaalust juurde võtnud ja pole enam saanud väga pikki vahemaid läbida, see kõik annab tunda. Läksingi iluuinakule, aga vaid 5 minutiks seda jaguski, nii vähe on vahel uneks aega vaja. Germo tahtis täna veel ka välijõuksi minna, kuid mina loobusin, seal see rauast osa, millest kinni hoida, on ikka veel väga külm. Küll jõuab ka neid välijõusaale külastada, neid siin Pärnus on tänaseks juba hulgim. Meie muidugi oleme rohkem kepikõndijad, aga mõnikord on vaheldus ka hea. Nädala sees on tegelikult mu aeg ka piiratud töö tõttu, sestap me anname endast nädalavahetuseti kõik, ma lihtsalt pean saama ennast liigutada. Muide, täna olid raja ääres, seal endise Viisnurga lähistel, kodutütred telgiga, aga ma ei teagi miks. Lisaks müüakse endise masinatehase kohal või juures parklas tulpe, eks ikka homseks naistepäevaks. Aga mis seal ikka, olen ühe arvutuse võlgu tüdrukutele, millest mingi osa on juba kirjas, aga pean uuesti süvenema, et lõpuni kirjutada. Aeg tiksub halastamtult kiiresti, aegkiired asjad tuleb ära lõpetada, sestap kaon siit nüüd uueesti eemale. Olge terved ja liikuge! 7. märts 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
