Jaansoni rada 874. päev

Ei, me ei ole keppe nurka visanud, pigem võtame neid sealt aegajalt rajale kaasa, kuigi maal liikudes me liigume ikka ilma keppideta. Olgugi, et maal liigume me tihtilugu veel rohkem, ei lisa ma seda Jaansoni raja postituse alla. Nii on lihtsalt kujunenud. Ehk siis maal liikumine on selline eriline boonus. Täna kepikõndisime 8,5 km. Liikusime kesklinnas, vanalinnas ja siin oma piirkonnas ka. Vahepeal vahetasin plätud tossude vastu, sest plätudega ei saa lihtsalt. Ja vahepeal liitusid meiega veel 2 looma ja 1 inimene. Seltsis on segasem. Täna on ka selline stabiilsem ilm olnud, kuigi taevas ähvardas mitmel korral, et nüüd ... no ju ta öösel loputab ja saputab taas. Tehku jah seda öösel, jätku päevad vihmavabaks. Mõned päevad veedame me taas linnas ja siis lähme jälle. Ilmselt reedel tuhiseme siit minema. Olen pidevalt üles hõiganud, et millal lähme ja oleme. Kui sina - soovija - pole saanud tulla, siis viimane aeg on seda võimalust kasutada sest kohe-kohe lõppeb ämma pojal puhkus ja ta sõidab Soome tagasi, siis olen ämmaga rohkem hõivatud ja teiega maale tulla ei saa. Sups ilmselt sinna ja sups tagasi. Loodame, et ikka suvi tuleb ja saab merre ka. Nädalavahetuse veedame Häädemeeste vallas, linnakodust te meid ei leia. Ja me ei istu vaid Lemmes, meil on juba plaanid paigas. Aga mis seal ikka, head liikumist ka teile. Meie ka ikka liigume, kuigi mul kestab elukestev võitlus kehakaaluga ja tundub, et jääbki kestma. Peaasi, et enesetunne ja tervis korras on, muu on teisejärguline. Olge mõnusad! 7. juuli 2026. Vana-Rääma

AJAVÄLJAD - Heiki Vilep

Nii hea oli üle hulga aja lugeda luulet ja veel riimiluulet, mis kahjuks iga päevaga muutub üha defitsiitsemaks. Väga kahjuks. Noored kipuvad rõhku panema üksnes proosaluulele või siis vabavärsile, aga meil on väga palju erinevaid luuležanre ja minu jaoks on Luuletaja (just suure algustähega) see, kes viljeleb erinevaid luuležanre. Vabandust mu otsekohesuse eest, aga see on pelgalt minu arvamus, mida ei muuda miski. Väga igav on lugeda luuleraamatut, mis koosneb vaid proosaluulest ja kus pole vaevutud seda luuležanri isegi panna salmideks ehk tulpadesse, vaid jäetakse üks pikk jutujoru. Siit üks suur ja raske kivi toimetaja kapsaaeda. Laseme luulel ikka luuleks jääda, ärme riku seda ära! Aga see eelnev tekst oli teemaväline, ei puuduta seda raamatut, kuid ma lihtsalt pidin selle endast välja kirjutama. Heiki Vilep kasutab "Ajaväljades" valdavalt ristriimi, sekka vemmalvärssi. Muide, sisukorra lehekülgedel annab pealkirjadest väga põnevad vabavärsid välja lugeda. Ma ei tea kas see on Heikil taotluslik, aga vähemalt mina lugesin ka selle osa raamatust luuleks. Kui üldse norida (mida ma tegelikult ei taha, sest nautisin selle luuleraamatu luegmist) siis luuletuses "Irooniline" on sõna "üle" ülearu. Kui see teises salmis ära võtta või jätta, ei muutu midagi halvemaks, pigem paremaks, sest rütm läheb paika ja kaob see sama sõna, mis antud (kon)tekstis vaid lohiseb või lohistab. Aga muidu ... aitäh selle luuleelamuse eest, hea Heiki! Raamat on pühendusega ja läheb teiste sama saatusega raamatute riiulisse. Nüüd kopeerin ka raamatukaupluse lehelt tutvustava teksti siia: Aeg, see salapärane ja kõikehõlmav mõiste, on inimkonna üks vanimaid uurimisobjekte. Filosoofid, teadlased ja luuletajad on aja olemust ja tähendust uurinud läbi sajandite. Kas aeg on lihtsalt üks jada sündmusi või midagi palju sügavamat? Inimesed tajuvad aega subjektiivselt. Meie igapäevaelu on seotud kellaaja, kalendri ja rutiinidega. Kuid inimlik aeg ei ole ainult numbrid – see on seotud mälu, emotsioonide ja kogemustega. Kuidas me tunnetame aja möödumist? Miks tundub aeg mõnikord venivat ja mõnikord lendavat? Lapsepõlves tundus suvi lõputu, täiskasvanuna aga lendab aeg käest. Me muudame maailma oma tegudega, aga me oleme ka muutuste all kannatajad. Me oleme aja loojad, aga ka aja ohvrid. Me oleme aja tunnistajad, aga samas ka aja saladused. Võtkem aega mõtisklemaks ajast koos ühe ajatust avastada püüdva luuletajaga! 7. juuli 2026. Vana-Rääma

5 - 6. juuli Lemmes

Umbestäpselt 12 km jäi täna seljataha. Jah, sõitsime viimase bussiga Lemmest Pärnusse tagasi. Terve päev oli vihmavaba ja nüüd välgutab ja sajab vihma, maal ei sadanud. Täna ärksime kell 7.21, sõime hommikuputru, jõime kohvi, siis läksin kallile kooliõele vastu ja võtsime suuna metsa - seenemetsa! Jaa, tõsi ta on, et kukekad pistavad juba nina mulla seest välja ja need pisikesed on veel eriti nunnud. No ja metsaalused on metsmaasikaid tulvil. Neid käisime ka veel õhtul korjamas. Mustikad juba ka valmivad, aga veel on vähe, suhu korjasime, magusad olid. Ja metsvaarikad alles moodustavad õisikutest valgeid marju, nende valmimisega läheb veel aega. Nagu ka põldmarjade valmimisega. Aga koos maasikatega korjasin ma ka paar pihutäit muulukaid, mida pole ammu aastaid saanud. Mõnus. Saatsime millalgi Aili tema pesitsemispaika tagasi, tegime kerge lõunauinaku, kusjuures mina magasin mingi 45 minutit ja Germo poolteist tundi suisa. Siis vaatasin, et merre ikkagi minna ei kannata ja võtsime suuna maasikale. Kui õhtul kella kuueks olid kõik toimetused tehtud, tegin otsuse, et sõidame linna tagasi. Ja viimane buss väljus Lemme peatusest kell 20.17. Eile tutvusin ka naabrinaise Laura tütretüte Helenaga, kes muidu elab Soomes, aga ta oli koos tütre ja elukaaslasega ka suvilas suvitamas. Ahjaa, eile õhtul vaatasime mängufilmi "Naerata ometi." Selline mõnus nostalgialaks. Minul ei pea üldse telekat olema, aga Germo ilma selleta ei saa. Kuid õnneks lepib ta ka videote vaatamisega. Muide, Laigeste (guugle annab Majaka küla nime) on ka suht asustatud koht, alles täna avastasime tänu Ailile selle kauni kaldakülakese. Eks avastamist ole küll ja veel. Annaks kõigevägevam suve, oleme niikui niuhti maal tagasi. Praegu on seal jube torm ja raju, kõrvus lausa kohiseb, meri on liivase osa enda alla matnud ja kive on ka vähe näha. Naabrid käisid vahepeal mõneks tunniks sellest meremöllust Lätis puhkamas. Raju tuul on meil seal kaldapealselt tõesti, samas metsa minnes selline leitsaku moodi tunne. Ja merre ei kisu just sellepärast, et kohutav raju on, siis ei tahaks veest enam väljagi tulla. Aga siin me oleme ja varsti jälle seal, ülevarsti vee peal! :) 6. juuli 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">