Luuleprõmm 2026

Panen žüriipildi peatsisse, sest ei oska paremiku vahel valida, kelle oma panna. Aga lisan blogisse kõik need pildid, mille ise täna pildistasin või lasin pildistada enda telefoniga. Kui lisan mõne hiljem juurde, kirjutan korrektselt ka autori. Žüriitööd tegid: Leonora Palju, Krista Visas, Heda Piiriste, Margit Peterson ja Meelis Sarv. Korraldas Jaak Känd. Täna toimus järjekordne Noorte Luuleprõmm Pärnu Keskraamatukogu suures saalis. Luulevõistlusel osales 62 õpilast Pärnu ja Pärnumaa koolidest. Olid esindatud: Pärnu Ühisgünaasium, Koidula gümnaasium, Sütevaka Humanitaargümnaasium, Vändra gümnaasium, Vanalinna põhikool, Rääma põhikool, Tori põhikool, Sindi gümnaasium, Mai kool, Lääneranna Lihula gümnaasium, Ülejõe põhikool, Jõõpre kool, Kuninga Tänava kool, Waldorfi kool, Raeküla põhikool ja Vabakool. Nooremas vanuserühmas ( 7-11 aastased) osales 29 õpilast. Need olid: Kretelisa Oviir (Vanalinna põhikool), Marta Nõmm (Sindi gümnaasium), Maribel Trink (Vanalinna põhikool), Kristel Tiitus (Sindi gümnaasium), Mari Nõmtak (Mai kool), Marabella Yanara Meos (Vanalinna põhikool), Heleene Leemets (Lääneranna, Lihula), Brennet Ojamets (Sindi gümnaasium), Mona Maruste (Vanalinna põhikool), Emma Viires (Ülejõe põhikool), Mariette Sõna (Sindi gümnaasium), Kirstiin Kirch (Vanalinna põhikool), Darja Kirss (Mai kool), Kertu Litau (Lääneranna, Lihula), Getter Viidebaum (Sindi gümnaasium), Alicia Isabella Sidron (Sindi gümnaasium), Eimi Grit Ailjama (Vanalinna põhikool), Desiree Marus (Vanalinna põhikool), Mariia Huziienko (Sindi gümnaasium), Rebeka Jürimäe (Vanalinna põhikool), Tuule Pajusalu (Vanalinna põhikool), Lisandra Saar (Sindi gümnaasium), Liisbeth Rand (Lääneranna, Lihula), Mariete Krimses (Sindi gümnaasium), Kirtel Lindt (Kuninga Tänava kool), Melori Saul (Rääma põhikool), Marielle Paimre (Mai kool), Katriin Sildre (Lääneranna, Lihula), Kirtel Pukk (Vanalinna põhikool). Ma jõudsin kirja panna vaid 1-3 koha saanud ja need, kellele andsin enda eripreemia. 3. Koha sai Mona Maruste, 2. koha sai Marielle Paimre ja 1. koha sai Heleene Leemets. Minu eripreemiad läksid: Maribel Tringile ja Getter Viidebaumile. 12-15 aastaste seas osalesid järgmised õpilased: Siim Ojala (Jõõpre kool), Kirke Tenel Ojala (Jõõpre kool), Markus Luhtoja (Jõõpre kool), Mari Uudam (Sütevaka Humanitaargümnaasium), Isabel Täht (Tori põhikool), Kati Eliise Kanistik (Waldorf kool), Paul Robin Algo (Raeküla põhikool), Elizabeth Saksing (Vanalinna põhikool), Loretta Olli (Sütevaka Humanitaargümnaasium), Natalie Pae (Kungiga tänava kool), Grethe-Maria Rästa (Tori põhikool), Regina Roomet (Kuniga tänava kool), Mia Malin Näär (Vanalinna põhikool), Ellen Sedrik (Sütevaka Humanitaargümnaasium), Iida Hokkonen (Vanalinna põhikool), Milana Hoholieva (Tori põhikool), Mattias Proos (Kuninga tänava kool), Airi Peterson (Jõõpre kool), Sesiree Mereväli (Vabakool). Minu eripreemia said: Isabel Täht ja Kirke Tenel Ojala. 3. koha sai Regina Roomeyt, 2. koha sai Iida Hokkonen ja 1. koha Isabel Täht. Ja nüüd siis viimane vanusegrupp ehk 16-19 aastased luuletajad. Osalesid: Mia Mirell Pillman (Ühisgümnaasium), Loviise Kätriin Garbel (Koidula gümnaasium), Johanna Prengel (Sütevaka Humanitaargümnaasium), Lisandra Rits (Ühisgümnaasium), Patrick Lepik (Vändra gümnaasium), Mia Johanna Rohula (Sütevaka Humanitaargümnaasium), Mirjam Reiväli (Vanalinna põhikool), Caro Burmeister (Mai kool), Eleanora Tamman (Tori põhikool), Rebeka Kask (Ühisgümnaasium) ja Liisbet Sepp (Sütevaka Humanitaargümnaasium). Minu eripreemiad said: Loviise Kätriin Gabrel ja Rebeka Kask. 3. koha sai Lisandra Rits, 2. koha sai Mia Johanna Rohula ja 1. koha võitis Patrick Lepik, kes läheb ka edasi, Pärnut esindama. Niisiis! Aitäh kõigile! Nii armas on teada ja näha, et üha rohkem Pärnumaa õpilasi osaleb luulevõistlusel ja tase läheb aina üles. Nii armas päev oli ja te kõik olete koolis 5 välja teeninud! Aitäh! 5. veebruar 2026. Vana-Rääma

ROOMAJA - Peep Ehasalu

Loetud sai Peep Ehasalu romaan "Roomaja." Romaan, nagu ikka on proosatekstidest mu lemmik kirjandusžanr. Sobib minuga lihtsalt paremini kokku. Peep Ehasalu raamatuid ma enne lugenud ei olnud, see on siis esimene. Ausalt öeldes selle raamatu põhjal öeldes ma olen pettunud, sest üks mu Tartu tuttav kiitis ja ülistas seda raamatut taevani. Tänaseks ma tean, et mu tuttav ja selle raamatu autor on peresõbrad ja olen veel rohkem pettunud. Mina ei kiida kunagi raamatu lugemise järel inimest sellepärast, et ta tuttav on. Mina arvustan raamatut, ütlen otse välja oma emotsioonid ja arvamuse. Me kõik olemegi erinevad, aga mina paraku armastan ausust ja otseütlemist, mitte lipitsemist ega seljataga keerutamist. Seega ütlen otse välja, et see raamat mind ei kõneta, olgugi, et eesmärk on üllas. No kohe mitte üldse ei kõneta, ei haara, venib ja sada korda tahtsin lugemist pooleli jätta, aga austusest kolleegi vastu (kirjanikud ja on kolleelgid) lugesin lõpuni. Maailma kõige tobedam eesmärk asja püsima jäämiseks. Alandav ja üleüldse süžee nii tohutult venib, liiga igavaks muutus lugemine. Jääb vaid mulje nagu käsikirja oleks soovitud pikemaks venitada. Kogu austusest autori vastu, et ta kirjutab, ütlen otse, see läheb minu nende raamatute hulka, mis on mittesoovitatavate riiulis. Ehk loen mõnikord mõne järgmise Peep Ehasalu raamatu läbi, aga kohe seda teha ei suuda. Siiski kõike kaunist sovides. Kopeerin siis ka tutvustuse. „Roomaja. Romaan armastusest” on lõbus ja samas nukker lugu, kus rahvuslik identiteet, rändrahnud ja kuulus siil kohtuvad kõige absurdsema ja liigutavama protestiaktsiooniga, mis Eesti ilukirjanduses nähtud. Kui ühte väikelinna muusikakooli ähvardab rahapuudusel sulgemine, ei sobi see kuidagi häbelikule viiuliõpetajale Matile. Ta võtab endale ülesande protestiks roomata põiki läbi Eesti, Haapsalust Mustveesse, et sel uudsel moel tähelepanu tõmmata ja kooli päästmiseks tarvilik raha koguda. Meest saadab teekonnal kolleeg, vanaldane klaveriõpetaja Hilja. Samal ajal paneb Eesti professionaalseim reklaamigurude töörühm kokku uut Eesti brändi... Muhedatest metafooridest küllastunud „Roomaja” haarab Eesti lähiminevikuga tuttava lugeja hetkega endasse. Raske on käest panna romaani, kus omavahel põimuvad liinid viivad uskumatu ja nutika lahenduseni. 5. veebruar 2026. Vana-Rääma

NELJAS VARBLANE - Varbla kooli almanahh

Ja loetud saigi viimane - neljas varblane! Minu arvestamise järgi sünnib viies varblane juba tuleval aastal, siis peaks Varbla koolil (mis tänaseks kuulub Lihula Gümnaasiumi alla) tulema 170. juubel. Nii palju olen targemaks saanud :) Aga asun kohe asja juurde. Esimesena jääb kohe silma 4. klassi tüdruku Brita Põldaru jutuke "Liina ja Siim lähevad kooli," mis on ilmselt inspiratsiooni saanud Punamütsikesest. Ja siis järgmised tekstid puudutavadki juba distantsõpet, sest kestis ju koroona aeg ning lapsed jagavad oma kogemusi, tundmusi ja arvamusi. Hea spikker tulevastele põlvedele. Lihtsalt võrratu maal Kirke Kaasikojalt, kes õppis siis 7. klassis. "Kiikuja talves" võiks maali nimeks olla. Ja selle maali kõrval on kohe väga hea arvamus Mareena Metsmaalt (8.klass), mis kannab pealkirja "Koolikiusamine ja -vägivald kui igapäevaprobleem." Ja ka Kirke Kaasikoja (8.klass) "Koolikiusamise vältimine" on hästi kirja pandud. Huvitav ja ka hea käega joonistus Otto Ulrich Horst Hartmannilt (9.klass). Robin Sireli "Kui ma oleksin kooli direktor" on ka omamoodi nägemus või unistus. "Eile nägin ma Eestimaad" luuletuste hulgast tõstaksin esile Bamela Suti (8.klass) oma. Patrik Lage (8.klass) "Eestlane enne ja nüüd" teksti lõpupuänt on omamoodi eriline aga tõene. Kregor Ojala "Eile nägin ma Eestimaad" on ilusvalus tõde, ajastu hõnguline luuletus. Selle kõrval on Kirke Kaasikoja (8.klass) võrratu joonistus rahvatantsuseelikust ja tennisejaltsitest. Ja kohe järgmisel leheküljel on mõnus udu sees maal Anett Ojalt (5. klass). Olen ennegi maininud, et Kirke Kaasikoja on tugev humanitaarainetes ja siin on hästi armas "Lugu konnadest, kes võtsid ette pika teekonna." Ja siis mõnus pisike ja paljuütlev luuletus "Karu" Adeele Adlerilt (2. klass). Ning veel tabavam lühiluuletus "Kanavaras" Piret Padult (2. klass). "Kolm kassi" Rivo Sireli sulest on ka mõnus ja õpetlik. Mirjam Arusalu puulehtedest tehtud pildike (jänes) on imekena. Kateriin Schäri (9.klass) luuletus "Talveööd" on juba nagu päris väljakujunenud luuletaja kirjutatud. Aplaus! Ja siis ülinunnu Lisette Nüüdi (3. klass) luuletus "Jõuluhommik." Ülivinge luuletuse "Jõuluvana tööpäev" on kirjutanud 5. klassi poiss Kaupo Kallasmäe. Ka stema jutuke "Seiklus," mille ta on kirjutanud 4. klassi õpilasena, on väga hea ja südamlik. Ly-Ann Liiva (9.klass) jutuke "Kolm hunti" on ka südalik ja armas. Mõnusalt piltik ja täpse kokkuvõtte väikesest Kihnu saarest on kirjutanud Anett Oja (5.klass) ja see kannab pealkirja "Reis Kihnu saarele." Aplausi teen veel ka Gregor Meriorule (9.klass) "Noored ja tervislik eluviis" eest. Aitäh armas Varbla kooli pere, et andsite mulle lugemist neljaks õhtuks! Olen nüüd 4 varblast kinni püüdnud ja lasen nad lendu tagasi! :) See, et kool neid almanahhe välja annab, on igati tänuväärne tegevus, mõnus mälestus ning ehk annab see mõnele lapsele ka tuule tiibadesse. Vähemalt mina, kes lapsena salja unistas kirjanikuks saamisest, olin väga põnevil, kui midagi minu sulest avaldati, see inspireeris ja motiveeris edasi kirjutama. Siiani tegelikult. Ja nii mu 41. raamatut sündinud ongi! Aitääääääh, võrratu Varbla! 3. veebruar 2026. Vana-Rääma

KOLMAS VARBLANE - Varbla kooli almanahh

Ja loetud sai "Kolmas varblane." Mida almanahh edasi, seda (otsin õiget kirjeldust) professionaalsemaks tekstid lähevad. Ausalt. Usun, et siia sõeluti neid ka natuke "karmima" pilguga, sest tegu on kooli 160. aasta sünnipäevaks koostatud kogumikuga. Ja tore on ka koostajate nimekiri on almanahhis, sest nemad teevad ja ka ikkagi suurt tööd. Ja minagi nüüd sain teada, kes neid armsaid Varbla kooli lapsi juhendab. Aitäh! Kohe üsna almanahhi alguses üllatab mind meeldivalt 2. klassi õpilase Brita Põldaru luuletus "Varblane," millel on kõik riimid, silbid ja ka rütm paigas, nagu riimiluuletusele omane. Super! Aplaus! Sellist asja kohtab harva! Tihtilugu kipuvad erinevad salmid olema erineva rütmiga ning ka silbiliselt ebakorrektsed, aga siin on kõik paigas, kõikides ridades on on 7 silpi. Lisaks on tore teada, et õpilased kirjutavad ka regivärssi ja vemmalvärssi, taas aplaus! Kahjuks neid värsivorme tänapäeval kasutatakse aina vähem. Hästi õnnestunud on ka Grete Albergi (6. klass) "K tähe jutt", ka Jaanus Põldaru luuletus "Kodu," Risto Brandmani (9.klass) luuletus "Sügis, sügis külmakene..." ja Ken Albergi (7. klass) joonistus, millel nime pole. Üldse on enamus luuletusi head. Väga inspireeriv on Kateriin Schäri (5.klass) meremaal purjekatega. Tüdrukul on hea käsi ja silm maalikunstis. Eestimaine ja sotsiaalse alatooniga jutuke "Mulle meeldib Eestis elada?" on ka 7. klassi tüdrukul Helina Valguril õnnestunud. Tema otsene tunnetus ja arvamus riigis toimuva kohta. "Eesti keele klassi unustatud õpik" on väga hea. Selle kirjutas 7 klassi õpilane Katrin Veinšteins. Lool on hing sees. Samuti ka 7. klassi õpilase Janno Põldaru jutukesel "Kuupäev tahvlil." Võrratu rõngastest koosnev pildike Helena Vallimäelt on imeilus! Oi, no ühe tuttava piiga jutukese leidsin ka siit. Kirke Kaasikoja (4.klass) ma ei teadnudki, et sa nii andekas humanitaarainetes oled! Küll on armas "Nõia lugu" siin! Reimo Lopsik ja Tauno-Priidik Tambre (9.klass) on vist kahepeale selle põneva loo "Õudne tagajärg" kirjutanud, nagu nimed kõneöevad. Õpetlik lugu, aga kurva lõpuga. Aga hingega kirjutatud, seda on tunda. Marie-Eliise Suti (5. klaas) joonistatud rasvatihane on nii loomulik, nagu tõuseks kohe siit pildilt lendu. Imeline! Ja taas Kirke Kaasikoja hästi kirjutatud jutuke "Imesõrmus." Kirke võiks kirjutamisega täitsa tegelda, annet jagub. Appike, no nüüd Biibe. Olgu siis mainitud, et Biibe ja Kirke on mulle tuttavad, aga mul ei olnud enna aimugi, et nad humanitaarainetes tugevad on. Pole jutuks tulnud. Kuid nüüd vaatab siit vastu Biibe Treli joonistatud portreemaal, see on usutav ja pilk kõneleb. Kersti Veinšteinsi jutuke "Klassiruumis ringi lendav kärbes" paneb ka mõtlema. Siis on siin mõningad luuletused, kus on pikad numbrid (arvud) sees. Üldiselt luuleuses oleks kenam numbreid ja arve tähtedega kirjutada, mitte numbritega, see teeb luuletuse kuidagi tehniliseks milline tegelikult luuletuse iseloom ei ole. Arvud ja numbrid jäägu matemaatikasse! Urmet Kaisi "Kumb on targem - inimene või loodus?" lugu läheb ka korda. Ja Helena Vallimäe ning Marian Shäri (9.klass) jutuke "Metsavaim" samuti. Tänase raamatu arvustus läks pikemaks, oli ka palju häid tekste. Aitäh selle lektüüri eest! 2. veebruar 2026. Vana-Rääma

Hedvig Hansoni plaadi "Kõik muutub lauluks" esitlus Pärnus

Võrratu Hedvig Hanson käis täna Pärnus, Port Artur 2 kolmandal korrusel, Rahva Raamatu esises osas oma uut plaati "Kõik muutub lauluks" esitlemas. Aitäh selle armsa pooltunni eest! Sina olid kohal ja sa tõid kaasa ka positiivse õhkkonna, kuigi kõik ei läinud plaanipäraselt. Sellest apsakast on muidugi väga kahju. Olgu see õppetunniks kõikidele kaubanduskeskuste omanikele, et tehnikale peab ligi pääsema ka pühapäeviti, sest ka pühapäevad on kaubanduskeskustes tööpäevad. Ja ka pühapäeviti käiakse plaate ja raamatuid esitlemas! Mainin siis kohe ära ka, et järgmine esinemine on Hedvigil Pärnumaal juba 14. veebruaril, Häädemeestel. Ehk sujub seal kõik plaanipäraselt ja tuleb väga hingestatud ja kordaläinud kontsert, nagu Hedvigi kontserdid on. Aga armas pooltund oli sellegi poolest. Olen südamest tänulik. Aitäh! 1. veebruar 2026. Vana-Rääma

TEINE VARBLANE - Varbla Põhikooli almanahh

Ja teine varblane pihus! :) No siin on juba tase kõrgem. Ma lugesin lausa põnevusega osasid lühijutte. Andra Vaima näol on tegu justkui välja kujunenud krimikirjanikuga, tehes oma lühijutustusega isegi mõnele täiskasvanud krimikirjanikule silmad ette, kuigi "Hauakaevajaid" kirjutades õppis ta alles 6. klassis. Ma nii väga soovitan, et ta ei unustaks kirjutamist. Ka mina kirjutasin selles vanuses, lisaks luuletustele, jutukesi, romaane, novelle jne... aga ma ei julgendu neid avaldada. No tõsiselt, öelge talle edasi, et jätkaku oma ande kasutamist, sest siin on tõesti tegu andega. Hästi hea kunstnikukäsi on Kaidy Õismetsal, Marelle Palmistel, Kati Müüripealil, Kaja Põldarul, Hendrik Tõnissonil, Reimo Lopsikul, Allan Vallimäel ja Olav Tagakülal. No 3. klassi poiss Allan Vallimäe on ikka väga andekas! 6. klassi tüdrukud Elise Holter ja Erlyn Mugu on teinud väga vahva möngu, milliseid ise sai lapsena tihti mängitud. Esimesena meenub "Tsirkus." Ausa ja ja südamesulega kirjuatud tekstile annaks 5+ ning selle autor on Kaidy Õismets ja pealkirjaks "Kas on kerge olla 13-aastane." Hästi südamlik on ka Biibe Treli jutuke "Klassiruumis ringi lendav kärbes." Mulle tohutult meeldib ka Karl-Erik Kaldi (1.klass) kirjutatud teksti ja illustratsiooni kombo ehk siis kooslus, mis kannab pealkirja "Susver-Jusver." Nüüd sain selle tegelase kohta kogu tõe teada :) Kersti Veinšteinsi luuletus "Kodumaa" on ka usutav ja mõnusa rütmiga. Samuti Madis Veeääre "Eestimaa" luuletus. Haikude puhul on see koht, et haikudes ei nimetata kunagi aastaaegu: kevad, suvi, sügis, talv. Jaapani luuletus haiku vihjab aastaaegadele, aga mitte kunagi ei kirjutata aastaaegu luulesse. Ning silbid on vastavalt siis 5+7+5. Haiku on 3 realine luuletus. Kuna siin on kirjutatud luuletused mitmest haikust aga reeglitelt on kõige õigem Sergo Berggrünfeldti haikuuuletus, sest ta ei maini aastaaegu ja ka skeem 5+7+5 on paigas. Maarja Tobreluts on kirjutanud ka hästi südamliku jutukese "Üksik kinnas garderoobi põrendal." Tänaseks aitab. Ma tean, et Varbla kool loeb neid blogisid. Igaks juhuks mainin ära, et mu blogi ei võimalda taandridu panna, sestap on kogu tekst üksteise otsas, aga ehk saate aru. Ei oska keegi mind aidata ka, et saaks selle taandrea asja korda, sestap olen juba mõned aastad sellist "ühehingetõmbe" teksti siin viljelenud. Aga ehk on arusaadav. Kui mõnda täheapsakat näete siis mulle võib alati öelda, parandan. Autor tavaliselt ei tarvitse ise neid näha. Aga aitäh Varblaste eest ja juba õhtul võtan kolmanda Varblase kaissu :) 1. veebruar 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 797. päev

Ma võtsin sellel aastal eesmärgiks käia rajal (kepi)kõndimas kuu jooksul vähemalt 10 päeval ja lugeda läbi kuu jooksul vähemalt 5 raamatut. Hetkel on jaanuaris loetud juba 14 raamatut ja täna olime 10. päeva rajal. Liikusime veidi üle 6 km. No õudne, termomeeter näitab -11 aga minu meelest on kordi külmem. Ahjaa, sellel aastal kirjutasin valmis ka ühe raamatu ning täna võitsin selle aasta 2. lotovõidu. Selline statistika siis, rohkem enda tarvis. Aga eelmisel aastal ma võitsin lausa 21. korral. Summadest ma ei räägi. Lihtsalt jäädvustan teatud asjad oma blogisse. See on minu võimalus ja see on ka kõikide teiste võimalus. Mõni võib küsida mida see annab. Raha ananb ju :) Ja ilma rahata ei ela meist keegi, paraku. Nüüd praksuvad ahju ja pliidiall puud, tuba soojeneb. Mõnus. Ahjuküttega elamine on ikka nii mõnus, saab soojaks kütta ja vajadusel ka elektriradika panna, kui ikka väga külmaks läheb. Õhk on ka parem. Aga mis seal ikka, rada läbitud, elamine soojeneb ja ehk õnnestub õhtul ka kirjutada, mõned päevad olen oma käsikirjadest eemal olnud. Lugemist õnneks jagub. Loen siin vahelduva eduga Varbla õpilaste loomingut ja üks romaan on veel pooleli ja muidugi veel üks hiigelmagustoit ka, et siis Laur Lopmeri suur ja mahukas luuleraamat. Küll jõuab. Olge siis teie ka liikuvad ja ikka terved ning rõõmsad! Ahjaa, ma olen nii õnnelik, et minu kallis õde Sirje Kumar saab president Alar Kariselt Valgeristi V klassi teenetemärgi. Palju-palju õnne! Palju-palju õnne ka teisele ägedale pärnakale Elmar Tringile! Te mõlemad olete seda väärt! Ja muidugi palju-palju õnne ka minu armsale kolleegist tuttavale Leelo Tungalile! Sa oled üks armas inimene ja hea kirjanik. Imestan, et seda juba enne antud ei ole. 31. jaanuar 2026. Vana-Rääma.