Jaansoni rada 638. päev

Täna tegime sellise pisikese, 5,5 km pikkuse ringi. Mõnus ilm on ju, aga no riietuda ei oska, palav hakkas. Enne näitas ka 10 soojakraadi, no 9.8. Ma käin ikka alles villase mütsiga ja paksus jopes, õhukesega veel ei suuda, kardan külma. Ämma käisin ka täna kallistamas, eile lihtsalt ei jõudnud, käisid külalised ja no ma ju hakkasin veel suurt koristust ka tegema, alles täna lõpetasin. Ma ei ole igapäevane koristaja, kui vaim peale tuleb, hakkan pihta ja ... siis ma kodust välja lihtsalt ei jõua. No lilled istutasin ka ära, uuendasin, juudihabemetel oli nädalaga juba juurepuhmas all. Urmas tõi eile õnneks mulle suure koti mulda, nüüd jagub, kuigi ma sellel aastal amplililli kodu ette ei pane, sest kavatsen suvel rohkem maal aega veeta, need kuivaks siin ära. Tegelt tahaks juba maale, sest aedlinnas jalutades kadestassin kuidas inimesed juba värvaesist riisusid. Ilm on ju ka selleks sobiv. Aga ju jõuab, mul on vaja siin veel Germoga mööda arste joosta, kõigepealt ajan need asjad korda ja siis. pensioni pikendades tuleb ilmselt ka bussi sõidukaart uuendada, nagu ma kuulsin, pean uurima. Aga liikuge teie ka ja nautige kevadet! 9. märts 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Emadepäev kallite inimestega koos

Täna on juba viies Emadepäev, kui mu kallist Ema enam meiega ei ole, ei mängi ta enam minu juures pianiinot tundide kaupa, ega ...Jagasin fb-s täna just 5 aasta tagust videot, kui ta meile oma viimase kontserdi andis. Hea, et ma filmisin, on mida meenutada. Oma Ema lahkumisest pole iialgi võimalik üle saada, aga on võimalik edasi elada ja mõtetes ning mälestustes jääb ta meiega igaveseks. Südamesse jääb alatiseks, sest Ema on maailma kallim inimene. Mul on vedanud ka Ämmadega, minu kallis Ämm, kes täna meile rabarberikoogi küpsetas ning Germole lisaks rabarberikisselli vahukoorega tegi, aga maailma parim Ämm, heatahtlikum, positiivsem ja mõistlikum. Mul on tõesti Ämma(de)ga vedanud. Minu kallis Ämm saab sügisel juba 84 aastaseks ja ma ei saa iial ühtegi halba sõna tema kohta öelda, sest minu arust temas polegi negatiivset külge, olgugi, et ta lapsepõlv möödus tal karmis Siberis, kus ta käis ka koolis ning elas suisa 10 aastat. Minu kallis Ämm on ka mu parim sõbranna, kellega saan rääkida kõigest ning mu lastele on ta ka vanaema eest, Germo nimetab teda sõbranne-neiu-ämm-vanaema-Helmiks. Täna joonistas ta Helmile pildi, kus ühel pool on tema ja päike ning teiselpool Ämm-Helmi ja lill. Ämmale joonistas ka tulipunased varbaküüned, sellised, milliseks pediküür Eda minu küüned reedel tegi. Germo tohutult armastab Helmit, ehk siis oma kasuvanaema, minu Ämma. Ja tundub, et asi on vastastikkune. Taas pakiti kotikesse talle tomatit, banaani ja mustsõstramoosi. Nagu alati. Ja ma tunnen, et mu kalli Urmase Ema, mu kallis Ämm Helmi on ka mulle Ema eest, kelle olemasolu igatseme me kogu elu. Mul on tõesti vedanud Ämma(de)ga. 12. mai. 2024. Vana-Rääma