Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
Kuvatud on postitused sildiga Aliis Jõe. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Aliis Jõe. Kuva kõik postitused
laupäev, 19. oktoober 2024
UNUSTAMATU ÖÖBIKU VILLA - Aliis Jõe
pühapäev, 26. aprill 2020
... KES POLE KUNAGI SÖÖNUD HOMAARI - Aliis Jõe
Issand jumal küll, no tõesti! Uhh! Kui su kätte juhtub ülipõnev raamat, lükkad sa nii mõnegi asjatoimetuse edasi, et lugeda, lugeda ja veelkord lugeda ...
Sain just loetud Aliis Jõe romaani " ... Kes pole kunagi söönud homaari," mis on triloogia 2. raamat. Alles hiljuti blogisin esimesest raamatust "Viimane laev."
Ausalt öeldes tahtsin täna õhtul rajale jõuda, aga ei jõudnud, kuid pole hullu, sain mõnusa naudingu raamatulugemisest. Ja pealegi pügasin kahe mehe paed täna ära, pesin (ok, masin pesi) 3 masina täit pesu ja kraamisin ka kuurid puhtaks, tegin süüa jne... Ja siis unustasin ennast homaari sööma :)
Kooliõde Aili, kes oli selle raamatu juba läbi lugenud, ütles, et raamat lõppeb väga põnevalt, et ta ei jaksa triloogia 3. raamatu sündi ära oodata. Olen nüüd samas olukorras. Aga linnukesed sidistasid, et kolmas osa on juba töös ja terve igaviku ilmselt oodata ei tule. Aga ma tahaks kohhheeee!
Aliis (Elo) nii ei tohi inimesi hullutada! :)
Esimesest osast tuntud Aliis jõuab tagasi Eestisse ning tal seisab ees kohtumine oma emaga, keda ta pole 20 aastat näinud. Lisaks viibib Aliisi poeg raskes seisuses haiglas.
Nagu sellest kõigest veel vähe oleks, saab naisest kasuema kahele väänikust lapsele.
Lapsepõlvealev, kuhu Aliis elama suundub, on kõike muud, kui ilus-kena kohake elamiseks. Ta satub otsatult ohtlikesse olukordadesse, riskides oma eluga.
No ma ei taha rohkem pajatada, lugege ise!
Üks parimaid raamatuid mida ma üldse lugenud olen! Uhh!
P.S , Varraku kodulehel on aprilli lõpuni ale ja sealt saada selle raamatu osta poolmuidu, vaid 5 euro eest! Soovitan kuumalt!
Aitäh, Elo, selle vapustava elamuse eest!
Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT
… KES POLE KUNAGI SÖÖNUD HOMAARI
Keskealine Aliis on Prantsusmaalt koju tagasi tulnud ja oma elu uutesse rööbastesse juhtinud. Kuid ühel hetkel tuleb tal naasta lapsepõlvekoju – väikeasulasse, mida ta pole üle kahekümne aasta külastanud. Otsekui virvatulukesed meelitavad mälestused ta ohtlikule alale, kus peitub nii varjatud tundeid, aegunud kuritegusid kui ka võimalus leida tõeline armastus. Kõike seda muidugi siis, kui tal õnnestub toime tulla ootamatult kaela langenud elukoormaga.
Müstikahõnguline, romantiline ja humoorikas „… kes pole kunagi söönud homaari“ on mõtteline järg Aliis Jõe 2017. aastal ilmunud teosele „Viimane laev“. Aliis Jõe on telerežissöör Elo Seliranna pseudonüüm.
26. aprill. 2020.a.
Vana-Rääma
esmaspäev, 20. aprill 2020
VIIMANE LAEV - Aliis Jõe
Tõsiselt hea raamat! Vapustav!
Öösel sain loetud Aliis Jõe romaani "Viimane laev." Tegin paar päeva lugemispausi, kuigi kange tahtmine oli kogu aeg lugeda. Aga paar hommikut tagasi tõusin punase silmaga (veresooned lõhkenud) ja pidin ennast korrale kutsuma. No tõesti, tõesti, vapustavalt hea romaan!
Üksikema Aliis otsustab õe ameti Eestis maha panna ja suunduda Rootsi koristajaks, sest tema poeg Matu õpib ülikoolis arstiks ning kogu elu üksinda last kasvatanud ema tahab poega toetada. Aliis, inimene, kes pole üldse enda peale mõelnud, jagab oma elu töö ja kodu vahet, avastab et ta garderoobis on vaid aastakümneid kantud riided. Nii ta pakib oma riidenutsu kokku, paneb selga vana viledaks kulunud mantli ja asub teele. Naine, kes pole iial ei laevaga sõitunud ega lennanud.
Laeval juhtub midagi. Aliis suudab päästa Prantsusmaale suunduva miljonäri elu ja jõuab Rootsi asemel Prantsusmaale. Kes on see põdur, kuid rikas vanamees, kes naise endaga veab. Jah veab, sest ela Aliisile eriti sõnaõigust ei anta. Mis saab edasi? No lugege, soovitan väga! Tohutult hea raamat!
Romaanil on ilmunud ka järg, mille kindlasti endale soetan, sest esimene osa lõppeb väga põnevalt ja kutsub edasi lugema. Lisaks pidavat veel kolmas osa ka ilmuma, ehk siis on tegu triloogiaga.
"Viimane laev" on küll tõsine raamat kuid kirja pandud huumorivõtmes ja paelub väga. Küll on autoril hea käekiri! Oehh!
Ei tahagi rohkem reeta, lugege ise!
Nüüd väike tutvustus Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT
VIIMANE LAEV
Üksikemana poja ülikooliküpseks kasvatanud Aliis otsustab vahetada hooldushaigla õe ameti koristajakoha vastu Rootsis, et nii oma lapse arstiõpinguid toetada. Aastaid kitsastes oludes virelenud Aliis on ammu kaotanud usu, et elu talle põnevust ja armastust võiks pakkuda. Kuid laevasõit sihtkohta osutub ootamatult seiklusrikkaks. Kui luksusliku restorani klient kalaluu alla neelab ja teda lämbumisoht ähvardab, suudab üksnes Aliisi kiire ja otsustav sekkumine vana mehe surmasuust päästa. Pööraselt rikas ja mõistatuslik vanahärra kutsub Aliisi oma erihooldajaks ning Rootsi haigla asemel satub naine tööle Prantsusmaa villasse. Üle pikkade aastate on tal aega vaadata tagasi lapsepõlve, mil ta kasvas üles väikeses alevikus, ning otsida lepitust oma vanematega, kas või mõtetes. Samal ajal püüab Aliisi poeg Mathias toime tulla iseseisva eluga Tartus ja üha enam vaevavad teda küsimused oma isa ja vanavanemate kohta, kellest ema talle pea midagi rääkinud pole.
„Viimane laev” on eluterve huumoriga kirjutatud südamlik lugu naisest, kes avastab üllatuslikult, et küps iga võib olla mitmes mõttes märksa värvikirevam kui noorus. Raamatule on oodata järge.
„Viimane laev” on eluterve huumoriga kirjutatud südamlik lugu naisest, kes avastab üllatuslikult, et küps iga võib olla mitmes mõttes märksa värvikirevam kui noorus. Raamatule on oodata järge.
20. aprill. 2020.a.
Vana-Rääma
Tellimine:
Postitused (Atom)