Jaansoni rada 881. päev

Nuvat sul vanamuttide kott. Poleks seda abilist mul täna, oleksin vist juba küürselg-sälg valmis! :) Jah, jõudsime Germoga kõik raamatud Pärnu Rahva Raamatust ( korjati kõikidest Rahva Raamatu kauplustest kokku) seljakottidega ja sellesama ratastega kotiga koju taritud. Kröömikese omad siis. 3 tiiru käisime. Nüüd siis enam Rahva Raamatus mu raamatuid müügis pole. Ahjaa, kirjastuses Kröömike on ilmunud 10 raamatut. Aga on olemas Apollos ja äkki isegi Raamatukoi ja Krisostomuse raamatukauplustes. Kirjastuses Kröömike ja ja praegu / ühesõnaga varsti/ mujal veel, kuid annan teada kus. Mul on lihtsalt nii kiire päev olnud, pole aega saanud. Aga vähemalt kilomeeterid tuli vägevalt. Liikusime täna 8,7 km. Viimase tiiruga saime läbimärjaks ja masin teebki meie eest tööd praegu. Õnneks see memmede rataskott peab ka vett ja raamatud jäid täiesti kuivaks. Kiidan seda kotti tõesti taevani. Ka maal on sellest suur abi, just veekanistrite tarimisel. Abiline igaks elujuhtumiks. Ausõna. Aga nüüd on päev õhtus. Homme on juba uued seiklused ees ootamas, lisaks veel töö ja siis veel ja veel ja veel.... Rohkem ei räägi, vähem ka mitte :) Liikuge ja olge ikka positiivsed! Ahjaa, oma 14. lotovõidu sain ka sellel aastal, küll pisikese, aga abiks ikka. 27. juuli 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 880. päev

Täna on minu jaoks selline seisev päev olnud. Õhtul enam ei kannatanud kodus passimist ja läksime rajale, tegime 6,8 km, sest rohkem Germo lihtsalt ei tahtnud. Ja koju ta ka jääda ei taha. Natuke olen mures selles suhtes, tahaks pikemaid vahemaid läbida. Aga mul on endal ka režiim hetkel sassis, peale bluusimist olen öösel kell 3 alles magama saanud ja enne magasin lausa 1,5 tundi. Ei saanud maale, sest ootan ühte väga olulist emaili ja ei saanud kusagile, sest ootan ühte olulist telefonikõne ja maal ei ole alati levi. Oi, kuidas mulle ei meeldi need ootamised, ja katteta lubadused, mis aheldavad kodu külge kinni. Ja nüüd on nädalavahetus ees, jälle niiöelda seisev aeg. Eks näis kas suvilasse jõuame, lubab suurt sadu ja külm on. Homme jooksvalt vaatan. Lihtsalt üks tähtaeg surub omamkorda peale, sestap on tavalisest natuke rohkem hetkel mul pinget peal. Nii mõnus oli ennast liigutada. Sellised lood siis. Eks ma hoian endiselt oma saladused avalikkusest eemal, iga asi omal ajal, kui ... Igal juhul midagi on sündimas, midagi, mida ma tõeliselt ootan ja sünnib niikuinii, lihtsalt vahel tuleb kauem oodata. Nii on. Muide, Pärnus on nüüd sääsed täitsa olemas, üks piniseb mul ka kõrva ääres siin. Aga ega ma rohkem ei lobisegi, täna saan ilmselt raamatu ka loetud, kahel eelneval õhtul lugesin vaid paarkümmend lehekülge, sest see raamat nagunii ei ole mu lemmikute killast, ei haara ega haaku, on suht kaootiline ja toimetamata sisuga. Aga raamatust endast blogin ilmselt juba homme. Olge terved ja tegele ikka sellega, mis teile meeltmööda on ja positiivsust juurde toob. 24. juuli 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Jaansoni rada 879. päev

Tänane 5 km on juba liigutud, aga me liigume nagunii veel, sest õhtul kell 20.00 algavad Pärnu Bluusipäevad. Oi, kuidad ma olen neid igatsenud, sest eelmisel aastal jäid suvised ära. Sestap mõnel õhtul järjest meid kodus ei ole. Ilmselt öösel ühe paiku jõuame alles. Oi, mul oli täna üks armas kaaslane. Kella 13.00 ajal, kui ämma juurde Piiri tänavale läksin, haakus üks nunnukas meile sappa, punane õnne ja rikkuse kass, nagu väidetakse. Kas ma nüüd saad õnnelikuks ja rikkaks, et ta kogu aeg meid jälitab ja mind nagu oma emaks peab? :D No ausalt, haakus Piiri tänaval külge, tuli ämma juurde kaasa, isegi aias käis koos minuga sibulat ja tilli toomas, no ei jää sammugi maha. Ja paari tunni pärast tuli meiega veel Tallinna maanteele ka, minu koju ja nõudis süüa. Pool kaussi piima pani ka nahka. Ajas 5 linavästrikku taga, kes mul siin pmst esikus juba elavad. No tõesti, kõik loomad ja linnud kutsuvad ennast juba meie koju elama. Aga ma armastan neid ka, väga. Ahjaa, kassil oli aadress ja telefoninumber kaelas, helistasin omanikule ja talle tuldi kenasti järgi. Aga ta jälitab meid juba umbes 5 korda. Nühib vastu mu jalgu, ronib sülle, nõuab pai, nurrub ja uneleb. Pisike punane kassitüdruk. No küll on armas. Vägisi tahavad kassid meie perre tagasi tulla, aga me veel ei võta, jagame ennast kahe kodu vahet ja mina ei ole nõus toakassi pidama. Selline põnev seikus. Nüüd on tööpäev lõppenud, ei kirjuta ka enam täna midagi, vaim on bluusimiseks valmis ja varsti me liigume Germoga seda ka nautima. Nautige teie ka seda, mis tele positiivsust toob ja olge terved! 22. juuli 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">