Selle blogipostituse alapealkirjaks tahaksin panna "Kahe vihma vahel," aga kahjuks ei sobi(tu), sest me ei mahtunud vahele, saime ikka vihmamärjaks. Tegelikult ei häiri üldse enam, sest lõpuks on suvine troopilisem õhk kohale jõudnud ja ma võin päev läbi kasvõi vihma käes vedeleda. Portselanist ma pole, suhkrust ka mitte ning haigeks ka ei jää. Mu organsim üldiselt tõrjub kõiksugu viirusi. Enne, kui me Tallinnas haiglast koroona saime, polnud mul 6 aastat nohugi olnud, koroonat põdesime väga kergelt, kuigi oleme vaktsineerimata ja peale seda jäin ka vaid korra haigeks. Treenitus ja tervislik toimtumine hoiab ka vaimu ja füüsise vormis ning nii oled ka mentaalselt paigas. Nii on, tean, millest räägin. Lisaks ei ole ma ka depressiiven, ei võta teiste haiguseid enda kanda, pigem ulatan abivajajale käe. Ja kui vaim on terve, ei pääse ka külmetushaigused sind nii aplalt murdma. Niisiis! 5,3 km saime ikka ennast liigutada. Täna on selline natuke kodusem päev, sest viimastel päevadel oleme kogu aeg ringi liikunud. No täna käisime ka Ave juures, lotorii võidud oli vaja talle viia. Rohkem ma ei maini. Mängige loteriid, siis saate teada, mid ama silmas pidasin. Nüüd on veel veidi asjatamist ja ehk saan täna raamatulugemisele ka pihta, sest eile õhtul suutsin vaid 10 lehekülge lugeda, kui taipasin, et keskenduda ei suuda, miski kohale ei jõua. Aga öö tuli imeline, magasin ennast välja ja ärakasin alles kell 11.02 Urmase kõne peale. Täna on kohe teine tunne, sest väljapuhanuna ongi inimene teine, veel positiivsem ja hakkajam. Aga tegelge teie ka sellega, mis hingele pai teeb, siis tunnete kui ilus on elu. Ilusat elu! 24. juuni 2026. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar