Jaansoni rada 3. päev

 Olen oma blogimistega ajajännis. Kuidagi mõnusalt hullumeelne nädalavahetus on olnud. Siiani olen alles mõtetega laupäeva õhtul aset leidnud kirjandusõhtus, sest 7. hooaja lõpak kulges nii positiivselt ja kirevalt, et lausa kahju hakkas, kui tagant järgi mõelda. Aga sellest kirjutan juba järgmise blogi.

 Pühapäeval startisime taas Germoga rajale. Mul oli sihuke võimas energia sees ja kui ka Germo väsimust ei kurtnud, otsustasime teha nn kahe silla jooksu, ehk siis läbisime kogu Jaansoni raja, 9,3 km. Jah, tõsi küll, 10 km käisime päevas ära küll, kuna peale rada kulgesime külapeale pessu ja šašlõkitama. Tõsi küll, šašlõkk mõjus kuidagi kummaliselt mu organismile, sest üsna ruttu tuli tualett ära hõivata. Järelikult organism ei vaja enam seda.

 Enesetunne on ülihea, kuid täna on nii öelda vaba päev. Homme ehk taas.
Igatahes kuu aega tagasi kaalusin ma 8 kg rohkem, seega on juba tulemus näha. Nagu ka riiete järgi, sest isegi kirjandusõhtule panin jalga püksid mida polnudki kandnud. Ostsin need eelmisel aastal Humanast ja mitte mingi valemiga need mulle jalga ei mahtunud, aga täna mahub juba ka rusikas vahele.

 5.km lõi väike kramp hüppeliigisesse kuid see möödus silmapikselt. Esimese peatuse tegime alles peale uue silla läbimist. Plaan oli lipata kusagile poodi, kuna veepudelit ei olnud kaasas. Kuid siis, oh üllatust, arvake kellega me kokku jooksime? Pole parata kui eelneva päeva kirjandusõhtu tuleb rajale kaasa. Te arvasite õigesti, (või siis valesti) kohtusime rajal värske Poetry Slämi Pärnus eelvooru võitja, poeet Raul Majase ja värske luuleraamatu omaniku Riina Eigiga. Loomulikult tegime pilti ka sellise erakordselt meeldiva kohtumise puhul. Riina lahkel loal pruukisime tema veepudelist sõõmu ja tuhisesime edasi. Väike väsimus tabas mind 8. kilomeetril, siis tõmbasin hoo maha ja põhimõtteliselt jalutasime sillani. Väike vahepeatus ja kodus me olimegi ja siis tulid Kaidi ja Eve külla. Väike kohvi ning taas minek.

  Ahjaa, kui me peale uue silla läbimist esimese pausi tegime, otsisin paaniliselt õlakotti taga, kuid mida polnud, seda polnud. Ju siis jätsin õlakotijagu raskust endast rajale? No, ja homme on plaan taas minna. Ette ma ennustama ei hakka kui pikka rada läbima läheme, aga läheme. Sõber lubas ju mulle varsti roosad retuusid osta ja ma ei saa teda alt vedada, kui ma neisse ära ei mahu :)

 Nii kerge on astuda ja istuda, aga raske on seda tunnet sõnadesse panna. Pikk teekond on veel minna, aga ma lähen, lähen uljal sammul ja tunnen ise kui väsin. Siis astume bussile ja sõidame koju. Nii lihtne see ongi. Kui juba praegu on energiat ülearu palju, siis ma ei kujuta ette mis siis saab kui eesmärk saavutatud, ilmselt lähen jõusaali?

 Olge rahulikud, ma ei pinguta üle ja saan hakkama. Ka arvestan alati Germoga.
Olen kord selline kirglik inimene ja teen kõike kirega, küll heegeldan kirega, küll loen kirega, küll joonistan kirega, küll kirjutan kirega, küll suitsetan...Viimase asja üle ma uhke ei ole. Sellest pahest tahaks ka vabaneda. Aga pole veel valmis, kuigi esimese suitsu tegin alles peale uue silla läbimist.

 Armastan!

Fotogalerii ka tõestuseks (eelkõige endale!)

jõgi mäsleb, udu maas, vihma tibutab. minek

jõuame lemmikkohani, aga ei puhka

4 km läbitud...

uue silla juures

uuele sillale minek

sillal..

vaade sillalt...

juba sillat üle...

kalamehed töös...

no, ei ole võimalik? aga on ;) Riina ja Raul

Germo, Riina, Raul

6 km läbitud...

väike vaade...

Germo Väike-Jõe tänaval, kunagise kodu akna all...

8 km läbitud...

kena vaade...

kodu(kesklinna)sild paistab...

9 km läbitud. 300 meetrit koduni, üle silla...

kalamees kodusilla ääres  

ja finišis. Germol silmad kinni jäänud. raske endlit teha pika pojaga :)

8 km kergem, aga käia on veel pikk teekond...

sööme tavatoitu, ei mingit dieeditamist. dieedi jaoks peab olema miljonär...spagerid šampinjonide, hakkliha, sibula ja päikesekuivatatud tomatitega, kõrval kõrvitsasalat (Eve varasalvest)

rajal 9. aprillil

10. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma