teisipäev, 11. aprill 2017

Jaansoni rada 4.päev

Eve ja Germo

  Täna oli rajal tagasihoidlik päev, vähemalt meie poolt.
Magasin möödunud öösel vähe, vaid üle 4 tunni ning kui saime koos Eve ja Germoga hommikukohvi joodud, lappasin oma raamatud kokku (osadesse olid veel pühendused kirjutamata), panin nn spordirõivad selga ja nii me kolmekesi kesklinna startisimegi. (eile ma siiski postimajja ei jõudnud, seega oodake raamatuid elles homme või ülehomme).

  Juba hommikul oli ilm pilves ning peale postimajast lahkumist hakkas laussadu. Siis juhtuski nii, et jalutasime Port Artur 2 Rahva Raamatu kohvikusse Piano, vihma eest peitu. Haigeks nagu jääda soovi ei ole. Kui vihma hallid sõrmed enam kohviku akent ei kriipinud, väljusime majast Jaansoni rajale. Väheke sai seda siiski läbitud. Ja nagu loodud koju jõudes tuli päike välja.

 Näis mida õhtu endaga kaasa toob. Kui jääb soojaks ja päikeseliseks, lähme ehk uuesti rajale, sest midagi jäi nagu vajaka. Ahjaa, Humanas käisime ka ja ma soetasin endale 70 sendi eest põlvekaitsed. Ja kui aus ola siis tahtsin endale sealt ka rulluiske soetada, aga suuremaid numbreid ei olnud kahjuks. Mõte liigub selles suunas, et kui olen kepikõndides hulgim kilosid rajale jätnud, kavatsen rulluisutama ka hakata. See on paras katsumus ja väljakutse, sest ma pole mitte kunagi rulluisutanud. See, et ma täna neid endale ei ostnud, näitab, et ma pole veel valmis. Iga asi tuleb inimese juurde õigel ajal. Onju?

 Nüüd tulen väike lõunauinak, sest organism lausa karjub selle järel. Ei tohi ennast piinata ja piitsutada, kui pole õige aeg. Seega loodan, et need inimesed kes minuga telefonitsi ühenudst ei saa, ei pahanda. Mul on teised magamisajad ja üleüldse on režiim konarlik. Aga see olen ju mina.

 Armas Eve tõi mulle magneesiumitablette ka, võtan ühe päevas. Kulub ära. Aitäh!

Muidu tunnen ennast hästi, kuigi täna sees veidi puhitseb ja öösel oleks nagu magu tunda andnud. Aga ei midagi hullu. Organism alles õpib uue olekorraga elama.

Kohustuslik pildigalerii:
rada kesklinna postimajja
vaade Piano aknast vihmasele linnale...
kokteilsalat maitses hää. Germo Pianos...
vihmamärjal rajal...
...
...
mu lemmiklind vares tõusis lendu...
pilk kontserdimajale....
vaade kodusillalt....
...
ja siit hakkab pärnakas varsti kruiisima, töö käib...
põlvekaitsed...

Ikka edasi!

11. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar