neljapäev, 27. aprill 2017

Jaansoni rada 13. päev

ma ausõna ei ole peale 6 km väsinud. pigem pulbitsen energiast ;)

 Täna õhtul saab 3 nädalat rajal käima hakkamisest. Järgmise nädala lõpul aga juba kuu aega ja siis teen ka statistikat.

 Läbisime täna 6 km. Mul läks järjekordselt juba varahommikul uni, ärkasin kell 8.05. Jälle ootasin millal Germo ärkab. Kui mina aina kaotan kaalu siis tundub nagu Germo kõht kasvab üha suuremaks. Ta on vähem ülekaaluline, ei kepikõnni, seega langeb ta kaal vaevaliselt, kui üldse. Katsun nädalavahetusel ka Germo kaalule saada.

 Ma olen kindlmast kindlam, et mida ülekaalulisem on inimene, seda rutem ja rohkem seda alla tuleb. Esiteks annab kepikõnd topeltkoormuse kui niisama jalutamine või jalgrattaga sõit. Teiseks on mul ikka kohutavalt palju ülekaalu (mille avalikustan kunagi hiljem) seega pean olema eriti ettevaatlik, et endale liiga ei tee.

 Kui ma ausalt tunnistan siis enne rajale minekut oli mu tervis ikka päris käest ära. Kuna mul ravikindlustust ei ole, ei saa ma ka arstidel käia. Pitsitused rinnus ja lõualuu värisemised ja krambid (lõualuus)kordusid juba iga nädal, oli aeg midagi ette võtta. Olen õnnelik, et seda teekonda alustasin ja ma ei ole väsinud sellest. Rada ongi üks põhjuseid mis mul hommikuti une viib, kuigi enne armastasin vähemalt kella 11-ni magada. Tõsi küll, mõned hommikud tagasi ärkasin ka 11.15, aga siis olin öösel üleval olnud ja raamatut lugenud ning uuesti uinunud.

 Täna alustasime kodutänavast. Eks ikka selleks et vältida tuult mis kogu aeg rajale minnes puhub just paremalt poolt ja just paremalt poolt on kael radikuliidist veel õrn, lausa muna on üleval. Ja eile jõudsin ma selgusele, et miks algul kogu aeg just parema jala hüppeliiges ära väsis, alustan rada kesklinna silla juurest ja see on pisut paremale kaldu. Seega raskus surub ka paremale ning tuuled on paremalt. Aga tänaseks ei tee isegi hüppeliiges enam haiget. Küll oli ikka algus raske, aga vastu pidasin.

 Täna tundsin kiire tempoga liikumise juures kerget väsimust alles peale 5. km-t. Alles siis tegime ka esimese istumispausi.

 Uus "trend" on rajale saabunud- nooreme emad jooksevad titekärudega. Jah, täna kohasin lausa kolme.

Uskuge, ma tahaks mägesid juba paigast liigutada.

teekonna alguses..
koolilapsed spordivad rajal, 2. km-l
3 km läbitud, ots ringi ja tagasi..
selfi neljandal kilomeetril. katsu teha, kui Germo on ligi 2 m pikk
esimene istumine 5. km-l
umbes 1 km veel koju...
taamal minu lemmikmaja, mis kahjuks laguneb...
1 km veel koju...
ja masinatehas kaob ajaloo prügikasti...
Germo kesklinna silla juures ehk finišis

Kõik rajale!

27. aprill. 2017.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar