 |
| Kaie (Jakobson) Trel, mina ja .... |
Vahel juhatab elu sind kokku inimestega, kellega on sul viimasel ajal kontakt jäänud kiduraks, lihtsalt kiire elutempo (ja muidugi ka oma laiskuse) juures ei kohtu enam nii tihti. Täna kohtasin oma lapsepõlve (ja noorusaja,/ kuigi kõlab naljakalt/) sõbrannet Kaiet, kellega sai lapsepõlves ühte liivakasti jagatud ja koos kaunis Orajõe külakeses mängitud.
Kunagi lapsena panin endale ise hüüdnime PETU, millest räägib (ja minu lapsepõlve aegadest) ka mu veel sellel aastal sündiv lasteraamat PETU. Ka Kaie õde Karin (lehvitan talle seal pilvepiiril...) sai endale minu järgi hüüdnimest PETU. Seda raamatut kirjutades meenusid kaunid Orajõe ja Kabli ajad, kus möödus mu lapsepõlv ja kuhu minnes on alati tunne nagu oleks jõudnud koju...
Vahepeal me ei kohtunud taas aastaid ja siis juhtusime ühte teise külakesse elama ja need ajad on nii selgelt meeles, nagu oleks olnud alles eile...Kaiet kohata on alati väga meeldiv, sest ta lihtsalt on nii kallis mulle ;)
Seega oli täna topeltpäikeseline päev.
Aitäh, et te mul olemas olete! ;)
19. august. 2015.a.
Mai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar