reede, 21. august 2015

maailmalõpu nurgakohvikusse...



.........

sina askeldasid västraga kaldal 
kui ma tulin kui ma asetasin
oma ihusoojad käed ümber su
külma ja karge kalamehekaela
nagu sooja lambavillase salli
et sind üles kütta et sind üles
äratada eilsest mille taak varjuna
su hinge rusus

aga sina olid ära olid eilsesse
justkui naelutatud sina näppisid
kalatarbeid nagu uppuja kes
viimasest õlekõrrest haarata püüab
sina ei tundnud mu paisooje käsi
sa olid omas maailmas olid omas
universumis nagu autist kes teistega
arvestada ei oska nagu hernehirmutis
veerekese pääl hõlmad taevale valla

aga mina ei jätnud sind
ei jätnud sind sinna üksinda
vaid tulin koos sinuga
maailmalõpu nurgakohvikusse...


21.08. 2015.a.
Mai

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar