Lõkkeõhtu Vana-Pärnus

   Ei saa lasta vabal ja imelisel suvepäeval ju niisama raisku minna. Eriti veel, kui kuum suveilm ei väsita ja mõnus tuuleiil su pead paitab. Tuuleiil paitas ka lõkketuld ja võlus sellest välja põnevaid tegelasi.
  Ühesõnaga sõitsin täna külla oma armsale sõbrannele Katrinile Vana-Pärnusse, sest imelised augustiõhtud lausa meelitavad lõkketule valgele istuma.

foto: Urmas Luik (mina ja mu vanem poeg Germo)

foto: Urmas Luik (mina ja mu vanem poeg Germo)

  Ülejõe linnaosa ja Vana-Pärnut ühendab kena jalakäijatesild, üle mille ma kunagi esmaspäeviti viisin oma vanemat poega Pärnu Toimetulekukooli. Seega oli üle aastate seda ületada päris mõnus nostalgia. Sai ju kunagi tehtud seal ka fotosessioon (fotograaf Urmas Luik) "Äripäeva" tarvis, kuhu armas Hille Kõrgessaar meist artikli kirjutas. Toona õppiski mu vanem poeg (kes saatuse tahtel on erivajadustega, kopsupõletiku tagajärjel) seal lähedal asuvas koolis. Aritiklit Germo haigusloost "Naistelehele" saate lugeda SIIT. Selle kirjutas 2009 aastal meist ka armas Hille Kõrgessaar.
 

Kati on üks armas ja särtsakas hing. Täna just meenutasime, et kaua aastaid me suhelnud oleme ja ilmselt vist leidis meie tutvus alguse 2007. aastal. Kindlasti teadsime linnapildist teineteist enne, aga siis hakkasime suhtlema.
  Jään igatsema tänast õhtut, sest see on nii positiivne ja ilus. Ainult hilisõhtu tuli kiirelt kätte ja aeg oli suunduda tagasi kivilinna magalarajooni, et ennast homseks (juba tänaseks, sest kell on 1.37) tööpäevaks välja puhata. Ja hea, et meil veel öised bussid sõidavad, eriti veel väga lahkete bussijuhtidega (siin jään kidakeelseks;) ) Aga mul jäid sellest toredast päevast vähemalt fotod. Ja siia veel üks jäädvustus lõkketulest, millest ma terve seeria pilte tegin. Tuli annab ja tuli võtab. Annab head energiat ja võtab halva energia.
Sulnist augustiööd, sõbrad! :)

26-27. august. 2015.a.
Vana- Pärnu...Mai