Oh, seda õelust!

 

meie ühislugu on 24 tunniga tõusnud YuoTube edetabeli tippu, jeee! :)

   Oli kevade lõpp, täpsemalt mai kuu, kui artist ja strippar Marco Tasane pöördus mu sooviga poole teha talle  laulusõnad, kuna tal endal ei olnud inspiratsiooni. Alati mul ei sünni kohe sõnu. Kuigi pigem teen enne sõnad valmis ja need lähevad hiljem viisistamisele. Viisi peale sõnade tegemine pole minu teema. No, lihtsalt ei sobi. Kui mul hakkavad laulusõnad tulema, tulevad need alati viisiga. Seega tean täpselt mis sobib lauluks ja mis mitte. Eeldavasti ei ole mulle ka elevant kõrva peale astunud.
  Peale Marcoga kirjavahetust tuligi ootamatult inspiratsioon, aga sõnade kirjutamiseks "kehastusin" artistiks endaks, et need sünniks ustavamad. Ei ole ju tegelikult kerge kirjutada naisterahval sõnu mis meesartistile sobivad ja tema jaoks tööle hakkavad. Ju siis oli õige tähtede seis, et asi kulges edukalt. Sest muidu oleks mu 22. laul ju sündimata jäänud.
  Hämmastav on see, et inimesed on kas kompleksides kinni, või lihtsalt arad ja silmakirjalikud. See muidugi ei kehti kõikide kohta. Kusjuures mina ise väga harva lisan kedagi facebookis sõbraks. Kui lisan, siis vaid tuttavaid. Aga tänud ühele sõbrale kes ütles, et nüüd näed kes on su tõelised sõbrad, kui oled teinud Eesti tuntumale stripparile laulusõnad. Õiged sõbrad aksepteerivad sind igas olukorras. Miks on näiteks etem inimene kes kirjutab koorilaule ja saab nendega kuulsaks? Ma kirjutan ka täiesti äärest äärde, nii luulet, proosat, artikleid, laulusõnu, arvamusi jne...Ma arvan, et, kui kõik inimesed tuleks teiste soovidega kaasa, poleks nii palju õelust ja silmakirjalikkust.
  Marco puhul tuleks just kiitust üles näidata, kuna ta tundub olevat inimene kes midagi ette võttes selle ka lõpuni viib. Ei loobi niisama sõnu tuulde, nagu paljud seda teevad. Kahjuks puudub ka eestlasel huumorisoolikas või on see ikka päris umbes. Kas hall ühiskond on siis nii ilus ja köitev, et erinevused tõesti ei rikasta inimesi? Ma võin vabalt kirjutada ka punkluulet, seega kunagi sai ette võetud Pärnu punkluule raamatu  (Sõnaga Näkku) tegemine ja see sai Pärnu Aasta teol lausa 2. koha. Tegelikult inimesed vajavad muutusi, aga nad ei kipu seda tunnistama.
  Mina isiklikult olen endale igasuguse negatiivse tagasisideme suhtes paksu naha selga kasvatanud ja ei pilli isegi õelate netikommentaatorite halvustuste peale, kuna seda teevad reeglina inimesed kes muud midagi teha ei oskagi. Nad istuvad päevade kaupa arvutis ja pritsivad sappi, et kellelegi midagi halba ütelda. Need inimesed lihtsalt toituvadki negatiivsusest. Nad ei näe palki enese silmis. Ja arvan, et  nende hulgas olla mõni inimene kes sinuga sotsiaalvõrgustikus mesimagusat juttu ajab, kuid anonüümse kommentaatorina on tegija. Uskuge mind, ma näen läbi ja pealegi mu vaist mind reeglina alt ei vea ;) Võiks mõne nimega avalikustada, aga ma kahjuks nii õel inimene ka ei ole. Aga seintel on ka reeglina kõrvad :)
  Siin ta on, meie ühise loo 1. koht YouTubes! See on suur asi, et nii palju vaadatakse ja kuulatakse, ega kõik ei peagi kõigile meeldima, igale ikka oma. Mõnele meeldib isa, teisele poeg jne...Minule meeldib eelkõige inimene kes tegeleb sellega millega tegelda tahab ja teeb seda edukalt.
Tuult tiibadesse, Marco! ;)

11.august. 2015.a.
Mai