Lõpel, armsa Ema 80. juubelil (hilinemisega) käidud.

Minu armas Ema (80) ja minu vanem poeg Germo (22)

 Siis, kui Pärnu on ülerahvastatud ja autosid ning muidugi ka rahvast aina lisandub, sõitsime meie pojaga hoopis maale, Lõpele, tagant järgi Ema 80. juubelile. Siit pildilt vaadates tundub ema lüheldane, aga tegelt on mu poeg 1.98 cm pikk. Mõned tunnid vesteldes kadusid linnulennult. Lõpel käies tuleb alati nostalgia peale, kuna elasin ja töötasin seal kunagi. Nimelt oli minu esimene töökoht Lõpe lastepäevakodus "Miki", millest on siiani helged mäletsused. Lõpel asus toona kolhoosikeskus ja ülisuur regiooni lasteaed, kuhu käisid lapsed Ahastest, Koongast, Oidremaalt jne...Ikka 30 last oli rühmades.
  Kahjuks on tänaseks paljud Lõpe majad inimtühjad ja suured paneelmajad vaatavad kurbade silmadega vastu. Olid ju kunagi ajad, mil sinna oli isegi raske korterit saada. Ilusad ja avarad kolmetoalised korterid on lausa kahe rõduga. Kadusid kolhoosid ja sovhoosid, kadus ka aktiivsem elu. Inimestel ei olnud tööd, mindi linna parimatele jahimaadele jne...
  Kuid kõle ja tuuline Lõpe ei ole enam. Puud ja põõsad on ikka nii suureks kasvanud ja lisanud külale palju loodusilu. Kahjuks ma ei saanud käia selle kuumusega Ema aiamaal piilumas, aga kena lillepeenar maja ees paitas küll silma. Ja lilleilu on ka alati Emal kodus olemas, nagu pildiltki näha.
  Armsa Ema juubelil ära käidud, seega võin suvega rahule jääda :)
  Ja loomulikult tegelin ka mõned pildid ajast, kui olein koolilaps. Aga sellest juba järgmises blogi(mise)s :)

minu vanem poeg Germo ja mina Lõpel Ema juures

 Ja üks väike jäädvustus ka, kui Germo jõudis linnapiirini. Minu jaoks on sellel Pärnu piiril eriline tähendus, ärge küsige miks, ma ei reeda ;)

Germo linnapiiril



7. august. 2015.a.
Mai