"Igal oma saatus"- Anneli Lamp

Luuleraamat "Igal oma saatus"

Poetess Anneli Lamp

Ilmunud on poetess Anneli Lamp´i uus luuleraamat "Igal oma saatus", millele oli minul au kirjutada eessõna. Raamatut endal mul veel ei ole, aga saan selle omanikuks 9. septembril, kui sõidan Toilasse esinema. Kes tahab sellest osa saada kellega ma seal esinen ja mida teen, see tulgu kohale :) Minu järelsõna sellele ilusale ja üliromantilisele luuleraamatule on siin:

Autori käsikirja lugedes, hakkavad enamus tema luuletustest laulma. Folgirütmis laulma. Anneli kirjutab erinevaid luuležanre, mis tänapäeval kipub haruldaseks muutuma. Enamus tema luuletustest on klassikalised riimi- ja rütmiluuletused. Noorema generatsiooni esindajatele võib see "libahuntlik" temaatika pisut võõrastav olla, aga seda enam tasuks seda raamatut lugeda. Lembelüüriline loodusluule, mis põimub vanavanemate tarkusenootidega, kipub hääbuma, kuid sellest raamatust seda kohe kindlasti leiab. Anneli luule on metafooririkas ja autor kasutab julgelt ka fragseologisme, mis on ka kaasaegses luules harva esinev nähtus. Tema luulest ei puudu ka marieunderlikud, poeetilised epiteedid. /kibuvitsaokstel õitseb leevikesi/ päike läheb veriselt looja/. Autori looming on sensitiivse alatooniga. Tema flirtimine loodusega on pehmelt üteldes erootiline, ürgnaiselik. Kohati ülimusikaalne noot, mis Anneli loomingust läbi käib, võib lugejale küll kauge ja võõras tunduda, kujundid ja kompositsioonid tervikuna viivad lavalaudade kardinate taha, aga poeetilisus kompenseerib selle kauguse. Anneli Lamp oskab ka üllatada oma sõnamängulisusega. Raamatus leidub ka metafüüsilise luuleleide. Patriotistlikud valuhüüded viivad kohati lugeja silma veekalkvele, kuid eestlaslikud kujundid /kuresaapad/ kamakäkk/ samas manavad suu muigele. Nendest on palju vahetut ja siirast äratundmisrõõmu. Mulle väga meeldib ka selle raamatu dünaamilisus, see vaid rikastab lugejat. Soovitan siiralt endale see raamat öökapile muretseda! Poetess ja kirjanik Margit Peterson

järelsõna minult

3. august 2015.a.
Mai