armas lapsepõlvesõbranne ja kooliõde Anneli (Näär) Talts |
Kes meist ei tahaks kasvõi hetkeks põigata lapsepõlve, noorusaega, kui päikene oli palavam ja kollasem, muru rohelisem ja taevas sinisem?
Ma ei mäletagi päristäpselt kas 7 või 8 aastat möödus minu lapsepõlvest Pärnumaal, Oidremaa külas, aga mäletan tolleaegseid sõpru ja mängukaaslasi. Tundub nagu oleks see kõik olnud eile.
Kallis Anneli on pärit paljulapselisest perest ja oli toona (Oidremaal elades) pere vanem tütar, hoolas, südamilk ja tragi tütar, kes südamega hoolitses oma nooremate õdede ja vendade eest. Kuni ühel päeval saatus tahtis teisiti...Ja meie kontakt katkes lausa aastakümneteks.
Siin kohal pean taas tänama facebooki, tänu millele leidsime taas teienteist üles ja kohtusime ka reaalselt. Täna käis kallis mängukaaslane mul külas ja juttu jätkus kauemaks, kui kauaks. Ja nagu pildilt näha, leidis mu uus romaan RIST TEEL taas endale uue kodu. Hästi hea tunne on, kui su teoseid loeb keegi kellega oled lapsena jaganud häid ja halvemaid aegu ja seda kõike ellujäämise nimel (mõnes mõttes). Anneli teab mida silmas pean.
Ja, noh...tõesti, tõesti, nagu ei olekski möödunud umbes 30 aastat...Aeg lendab halastamatult, aga meie jääme :) Aitäh, armas Anneli, et sa olemas oled! Uute kohtumisteni!
10. august. 2015.a.
Mai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar