Loetud sai Kalju Saaberi romaan "Härgamisi," mis saavutas märtsis 1979. aastal vabariiklikul romaanivõistlusel 3. auhinna. Mõistagi siis ENSV-s. Jah, mida lehekülg edasi, seda tuttavam tundus lugedes selle raamatut süžee mulle kuni ühelt maalt taipasin, et olen selle lapsena läbi lugenud. No mulle pakkusid lapsena täiskasvanute raamatud rohkem huvi, sest meeldivamad lasteraamatud olid loetud ning meil oli kodus suur raamatukogu. Seda traditsiooni olen ka mina oma kodus jätkanud. Mul on suur raamatukogu. Juba ainuüksi pühenduseta romaanivõistluse raamatuid on 43 aga mul on neid ka pühendustega raamatute hulgas. Paras kollektsioon juba. Aga selline omamoodi lugemine, mõnes mõttes viis tagasi lapsepõlve, sest okupatsiooniaastatel oli see elu selline nagu antud raamatus. Ka klassi-, massi- ja rassivahe olid teised. Kõik oli teine. Aga jätkuvat ei kaeba ega kurda ma oma lapsepõlve üle, aeg lihtsalt oli selline. Nüüd on seda niiöelda tarbimiskultuuri liiga palju, toidud on säilitusaineid täis jne ... Mul oli õnn kasvada maal, kus lauadas kasvas alati 2 siga, seega oli puhas sealiha omast tünnist võtta ning aiasaadused tulid aiamaalt, põllumaalt ning puhas ja solkimata piim otse suurfarmist. Vaat kuhu ühe raamatu lugemine viib. Tegelikult nautisin. Selline teistmoodi raamat ja antud juhul õigustab ka oma saavutust. Aitäh! Nüüd ka raamatut tutvustav tekst siia. Romaan käsitleb eesti talurahva saatust Saksa okupatsiooni lõpul ja sõjajärgseil aastail kuni kolhooside loomiseni Eestimaal.
Sündmusi ühendavaks lüliks on «ei jõuka ega vaese» talupoja Esko Sõmera elukäik, mis sümboliseerib suure hulga eesti talurahva ellusuhtumist ja vaateid sel pöördelisel ajal. Küllalt palju käsitletud ainesele on autor osanud läheneda uudsest vaatenurgast.
Teos sai vabariiklikul romaanivõistlusel III auhinna. 20. oktoober 2025. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar