Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
laupäev, 14. november 2026
14. novembril maakodus
Nonii, lõpuks ometi saime maakodu keldri puhtaks! Tõsi see on, et need 3 ja pool kuud oleme me maal muudkui sodi välja viinud ja täna saime lõpuks nii kaugele, et kelder on puhas. Oi neid koormaid kivisütt, mida välja veetud sai. Keldris on 3 väikest ruumi ja 1 suur. Sealt on veel vaja torusid ja vana keskkütte katel välja viia, aga see töö jääb kevadeks. Ruumid on puhtad, see on kõige olulisem, sest nüüd pääseb kevadel ka aknamõõtja keldriaknale ligi ja siis ka elektrik ja torumees. Kuni tänaseni oli see suht raskendatud. Kevadel pannakse siis keldrikorrusele ka üks ja ainus uus aken, kööki uued aknad, wc-sse ja elutuppa tuleb siis mitu uut akent ja ka terrassiuks. Aga sealt on selle tarvis vaja veidike seinast eemaldada. Kuna keldri trepi alumine aste oli mäda, tegime sinna telliskividest uue astme, kõik toimib. Keldri aknale panime talveks peno ette ja lahke naabrimees andis ka montaaživahtu ehk makrofleksi, nüüd on keldriaken kindlalt paigas. Aitäh! Peno panime ka keldriluugile ette ja raskuseks vana keldriukse sellele peale. Nüüd ei tohiks ka veetorud ära külmuda. Muide, keldris oli täna üldse kõige soojem. Olime tööpäeva lõpuks ikka päris higised. Nüüd enam elamises muud prahti ei ole, kuid vaid alumise korruse vana laudis, mille kunagi üles võtan ja alles siis saab teada kas on vaja ka uuele põrandale uusi prusse alla või on vanad veel tugevad, milles ma kahtlen. Ülemisele korrusele jääb sama põrand, alumise oma oli just "tänu" sellele keldripasale, mis seal aastakümneid kõdunes, mäda ... Vaja on muidugi veel kuivkäimla seinad uuesti valada, aga selle teen ma nagunii ümber, tuleb veega wc nii ülemisele kui ka alumisele korrusele. Märtsi algul ilmselt lasen alumise ja keldrikorruse akende mõõdud võtta, siis saab ehk mai kuuks uued ette ja siis sealt algavad järgmised sammud, eks ikka võimete kohaselt. Ehk õnnestub peale seda ka välisuks ära vahetada jne... Elektrik, torumees, pottsepp, ja no katusele tuleb ka minna, sest korstnapitsil on osad kivid lahti ja sinna pleki vahele on naginii seda /no ei tule nimi meelde/ vedelikku panna, mis ei lase vihmaveel vahele pääseda. Aga eks see katusele minek on ka nagu on, vana maja ja vana eterniit ... Kuid ma ei heitu, üks asi korraga. Ja siis läheb meeletus koguses kipsi ja penopaneele vaja, sest kavatsen kõik seinad ja ka põrandad ära soojustada. Nii tohutult palju on teha, aga kui ka sina tunned, et tahad jõu ja nõuga toeks olla, võtan kõik pakkumised vastu. Ja eks ma nii ehitan et kogun jälle järgmise sammu tarvis raha ja teen, nii kasvõi 10 aastat. Ükskord saab valmis ja see on meie päriskodu. Ahjaa, kuur on veel laeni kipsiprahti täis. Kui keegi oskab nõu anda kuhu selle viia saaks, on kõik pakkumised teretulnud. Praegu on jah olukord karm, sinna enam midagi juurde ei mahugi. Aga aitab tänaseks, olen 4 tundi maganud ja 7 tundi rasket füüsilist tööd teinud, hüppeliigesed on juba kanged, loivan siin kuidagi. Varsti tuleb raamatuga voodisse minna ja ennast välja puhata, sest - nagu kka - hommik on õhtust targem! 14. november 2026. Vana-Rääma
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)








Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar