reede, 4. detsember 2015

Merca (Merle Jääger) "Jututulbad"



    RAAMAT

    JUTUTULBAD/ STORYPILLARS

    Autor: MERCA
     0 Google +0  0 Share0

    Jutukogus on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani. Salapärased paharetid kõnnivad linnatänavail ja röövivad inimestelt nägusid. Külanõid joodab pahaaimavatele külalistele ja iseendale sisse nõiajooki, mis toob kaasa ootamatuid tagajärgi. Igatsuselinnud neelavad inimesi, näkid varastavad suplejailt kehaosi ja toimub palju muud. Merca on Vanemuise näitleja, kirjanik, eesti esimene naispunkar. Avaldanud luulekogusid ja raamatu „Mees“.
    Raamat on eesti ja inglise keeles.

       Möödunud öösel jõudsin läbi lugeda Merle Jäägeri aka Merca tuttuue juturaamatu "Jututulbad." Merca on ikka Merca, oma eheduses. See 262 leheküljeline raamat on tõlgitud ka inglise keelde, pool raamatust on eestikeelne ja pool ingliskeelne. Minu lemmikud selles raamatus on kahtlemata jutukesed "Manadus" ja "Las vahepeal mõtleb keegi muu."

       "Manadus" on just see eriline teos, kus üks teglaskuju kõneleb seto keeles. Ma kohutavalt armastan seda murret. Kokku on raamatus 6 lühijuttu või novelli. Esimene jutuke "Jututulbad" ei ole just mulle, kuidagi raske oli lugeda, aga ega kõik ei peagi kõigile meeldima. Mind üldse hämmastab kuidas inimene suudab sihukesi utoopilisi ulmekaid välja mõelda, peab ikka anne olema! ;)

      Jutukeses "Manadus" kasutab Merca ohtralt vanavanemate poolt pärandatud väljendid ja kõnekäände, paneb elused esemed nii elusalt elama, et jäädki uskuma. See on ka kõige humoorikam jutt nende hulgas. Toon ühe katkendi siia:

      Muruniiduk vehkis tõrjuvalt sangadega: "Ei, teadsa, mai saa endale õlli lubada, rooste võin minna, noh. Terevat küll võtan vahel. See ei tee mu organismile häda, ainult puhastab, teadsa, aga liiga palju ka ei saa, siis lähen segaseks ja võin igasugu asju teha!"
      Muruniiduk itsitas:"Ükskord niitsin täis peaga muti elutoas rüiuvaiba juteni maha, teadsa! Oleks te kuuld, kuidas mutt pärast uligas, teadsa. Mul paras pohm, kõrvad niigi ellad, aga tema uilgab nigu sõge. Äärepealt oleks klemmid kokku jooksutanud oma kisaga, teadsa."
       "Kas ma lähen võtan siis poest viina või?" küsis Päike irooniliselt.



    HELDUR JA NAISED pilt


      RAAMAT

      HELDUR JA NAISED

       0 Google +0  0 Share0

      Meie igapäevaelu on üpris hall. Hommikul tööle, õhtul koju ja siis magama. Hommikul jälle... Jah, on küll puhkepäevad, aga siis on kodu korrastamine, pesu pesemine jne. Veel hiilivad salakavalalt ligi töötus, alkoholism, pangalaenud. Ühesõnaga on mured.
      Ja siis avaneb võimalus minna vaatama etendust. Kas seda mängib siis kohalik või küllasõitnud teatritrupp. Hetkemured kaovad, naeratus tuleb näole, tuju läheb paremaks. Just selliseid emotsioone pakuvad minu lühinäidendid. Neis näidendites lahendatakse humoristlikus võtmes armumuresid.
      Armastada ja armastatud olla on alati õnn. Kuid selle õnne eest tuleb võidelda. Just seda teevad minu näidendites kolm naist. Võitlus armastuse eest vahendeid valimata. Nad satuvad naljakatesse situatsioonidesse, mille lahendab lõpuks absurdselt armastatu Heldur.
      Need näidendid ei ole mõeldud ainult mängimiseks. Neid võib lihtsalt lugeda nagu mõnd teist kirjandusteost. Ja kindlasti saab neist meeldiva elamuse.
      Margus Oopkaup, autor


      12. detsembril kell 17.00 tutvustab Merca oma uut raamatut ka Pärnus. Üritus on tasuta, toimub Gruusi restoranis Kolhethi. Mercat küsitlevad Eva Luts ja Meelis Sarv. Samal ajal esitleb ka oma uut raamatut näotleja Margus Oopkaup. Sündmuse kohta on täpsem infi Facebooki lehel ja seda saate vaadata SIIT.
         Mõlemad raamatud andis välja kirjastus "Fantaasia"

      Vikipeedia kõneleb Marca kohta järgmist:

      Merle Jääger


      Merle Jääger esinemasHeadReadil luulelahingu lõppvõistluselTallinna kirjanike maja musta laega saalis
      Foto: Ave Maria Mõistlik, 30. mai 2015

      Merle Jääger setu kuningriigi päeval, 2011
      Merle Jääger (sündinud 19. oktoobril 1965 Tallinnas) on eesti näitleja ja luuletaja. Ta on kasutanud pseudonüümi Merca. Tuntuks on saanud eriti tema punkluuletused.
      Aastal 1983 lõpetas ta Tallinna Kaugõppekeskkooli ja 1988 TRK lavakunstikateedri.
      Aastast 1988 on ta (pausidega) olnud Vanemuise näitleja.
      Aastail 1999–2000 teenis ta Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena.
      Aastast 2000 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu.
      Alates 2006. aastast on ta mänginud igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses.
      Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest.
      Ta on osalenud mitme ansambli töös.
      On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Luulekogus Pogo on kahasse kirjutatud kaks luuletust.
      Ta oli Wellesto liige.
      Ta on Tartu Linnavolikogu liige.[1]
      2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris ta Eesti Iseseisvuspartei nimekirjas ja sai 178 häält. [2]

      Looming[muuda | muuda lähteteksti]

      Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]

      • 1989 "Merca by air mail"
      • 1989 "Mercamerka"
      • 1998 "Vana libu hommik"
      • 2005 "Hele häärber"
      • 2007 "Narrivile"

      Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

      Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]


      Ja Marguse kohta pajatab Vikipeedia järgmist:

      Margus Oopkaup

      Margus Oopkaup (sündinud 11. märtsil 1959 Kuressaares) on eesti näitleja.
      Ta lõpetas aastal 1977 Kingissepa 1. Keskkooli, õppis aastatel 19771978 Tallinna Merekoolis, lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumilavakunstikateedri (10. lennu). Lisaks õppis ta aastatel 19851989 Tartu Ülikoolis psühholoogiat[1].
      Margus Oopkaup töötas aastatel 1982–2000 Endla Teatri näitlejana.

      Rollid teatrites[muuda | muuda lähteteksti]


      Viited[muuda | muuda lähteteksti]

      1. Siirdu üles Eesti teatri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Eesti Teatriliit. Tallinn 2000

      Raamatusse on koondatud 11 lühinäidendit, mille Oopkaup on kirjutanud oma juhendatavale Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku päevakeskuse näiteringile. Nüüdseks on 11 näidendist lavastatud üheksa, kümnendaga käib praegu töö. Kõikides lugudes on tegelased samad: Heldur ja kolm temasse armunud naist Tiina, Miina ja Riina, kes vahendeid valimata võitlevad mehe tähelepanu eest.

      Oopkaup on päevakeskuse näiteringi juhendanud 2006. aastast. Niisama kaua on koos käinud naised, kes igas lavaloos Helduri pruute mängivad. Helduri osatäitjaid on aastate jooksul olnud neli, kuid paraku pole ükski neist rolli pidama jäänud.

      “Nädal–paar enne esietendust on kõik Heldurid lavahirmu tõttu jalga lasknud, seepärast olen viimastel aastatel seda rolli ise mänginud,” rääkis Oopkaup. “Naised on aga hästi tublid olnud ja kõvasti arenenud. Lavahirmu pole, nad on näitlemisest väga huvitatud ja teavad täpselt oma osa, sest see on igas näidendis sama.”

      Mõte näiteringile lõbus lugu kirjutada tekkis juhendajal, meenutades enda lavakunstikoolis õppimise aega, kui kursusekaaslastest neidudele anti ülesanne teha etüüd ühisköögist.

      “Mulle tuli see ühisköök meelde, hakkasin fantaseerima, mis tegelastega seal juhtuda võib,” kõneles Oopkaup. “Alustasin munakeetmise loost, mis lõppes muna praadimisega, ja pähe tuli, et peategelane võiks olla Heldur.”

      Näidendid on sündinud ühe soojaga: õhtul tuleb autorile mõte pähe ja mõne tunni pärast on lugu valmis.

      Oopkaubi näitering on Helduri-lugusid esitanud igal aastal üle-eestilistel puuetega inimeste kultuurifestivalidel, Pärnu haigla personalile ja mujalgi, kuhu kutsutud.

      Kuigi näidendid on kirjutatud konkreetselt psüühilise erivajadusega inimestele, sobivad need mängimiseks kõigile harrastusteatritele ja mitu rahvateatrit on neid Oopkaubilt juba lavastamiseks palunud.

      “Kõik Helduri-lood on naljakad, sest armastus on ilus ja tõsine asi, aga kui tekib konkurents ja kaklus, muutuvad asjad absurdseks,” kommenteeris Oopkaup. “Sketšid on lavastusena vaid 10–15 minutit pikad ja sobivad seepärast pidudele või üritustele väikeseks vahepalaks, aga muidugi ka omaette lugemiseks.”

      Raamatut “Heldur ja naised” esitletakse koos Merle Jäägeri jutukoguga “Jututulbad” homme kell 17 Pärnus Gruusia restoranis Kolhethi.


      04.12.2015.a.
      Mai

      Kommentaare ei ole:

      Postita kommentaar