Haigus ei hüüa tulles!

   Minu 10 päeva toit! Maksin kokku koos perearsti vidiiditasuga 41 eurot. Olen 10 päeva vähemalt keskõrvapõletikuga rivist väljas....

Jah, eelmise reede hommikul ärkasin ägeda kaelaradikuliidiga. Pidin pead keerama ja tõstma kätega, isegi see ei tahtnud õnnestuda. Pugisin aga valuvaigisteid ja määrisin kaela. Pühapäevaks oli olemine juba normaalne. Naljakas, et tablettide mõju alla kirjutasin palju romaani peatükke, elasin lausa paralleelmaailmas.

  Ööl vastu teisipäeva jäin haigeks, jäin kohe nii haigeks, et ei saanud isegi magada. Tänaseks olen haige olnud juba ikka päris mitu päeva, kuid palavikku ei näita endiselt. Teisipäeva hommikul ei olnud häält, kurk oli valus, köhisin, nohutasin, vappekülm (ma armastan ütelda, et surm käis üle) käis aeg ajalt minust üle ja olemine oli kirjeldamatult hull. Lootsin, et möödub paari päevaga, aga asi läke üha hullemaks. Ja palavikust ei kraadigi. Eile hommikul tundsin kõrvade sügelemist ja valu, helistasin perearsti õele, ta arvas, et võin olla kõrvapõletikus ja sain tänaseks aja.

  Kui ma teile ausalt ütlen, siis ma polnud üle 4 aasta perearstile saanud, sest visiiditasu juba ise maksab 20 eurot, kui sul haigekassat ei ole. Kahjuks selle tööga haigekassat ei ole ja see on üks põhjustest miks selle aastaga lõppeb ka minu töö sotsiaaltöövaldkonnas. Palk on niigi niru, seda makstakse vaid 3 korda aastas ja kuupalk tulb 106 eurot. No, andke andeks, ja ma pean jaksama selle raha eest veel tasuliselt arsti juures käia. Kes maksab mulle kinni tänase arve? Rohud 21 eurot ja visiiditasu 20 eurot. Mitte keegi ei maksa.

  Olen korduvalt selgitanud asja, et ma ei tööta hooldajana, ma töötan isikliku abistajana, linnavalitsuse alluvuses, mitte riigi alluvuses. Riigi alluvuses töötavad hooldajad ja saavad ka haigekassa, kuid isiklik abistaja ei saa. Abistab teisi ja ise võib kasvõi maha surra, sest arstil käia ei jaksa. Minul ei olnud enam pääsu, asi oli nii hull, et olin sunnitud minema, imen või kuu lõpus näppu, aga terveks tuleb saada.

 Perearst ei ole milleski süüdi, olen oma pereartsiga doktor, Anne Teeäärega 100% rahul nii arsti kui inimesena. Ta isegi vaatas arvutist järgi ja ütles mulle rohtude hinnad. Paremat perearsti ei oska ma tahtagi, sest ka mu laste perearst on tema, kes omal ajal oli laste neuroloog ja tänu temale hakkas ka Germo asi lahenema, kui valisin tema oma lapse neuroloogiks, saatis ta meid kohe Tartusse uuringutele ja Germo haigus saadi kontrolli alla.

  Miks ma sellest kõigest räägin? Sest meie riigi seadused on otseses mõtte persses ja ma ei häbene seda välja ütelda. Töötusse ma arvele ennast võtta ei saa, kuna raamatute müügist tiksub mu arvele aeg ajalt raha ja nad võtavad selle kinni. Kunagi kui sain ühe artikli eest üle 2 euro honorari, taheti mul töötuhüvitis ära võtta.. Idioodid, ma ütleks! Hakka või tõesti siit riigist jalga laskma, sest mujal maailmas mõeldakse rohkem erivajadustega inimestele ja riik maksab isegi üürid kinni. Mina pole ju süüdi, et mu poeg saatuse tahtel haigestus ja grupile jäi. Me keegi pole süüdi. Me keegi ei téa mis homnepäev meile tuua võib. Aga meie riigiisadel on pohhui, neil pole rahamuresid, elavad nagu miškad ja kiidavad Eesti elu, kuid ei näe oma silmadest kaugemale.

  Olen tihti pidanud selgiatama oma töö iseloomu, ka seda et ma ei saa tööga haigekassat, keegi ei jõua ära imestada, aga riik ei võta selles suhtes ka midagi ette. Või on see hoopis linnavalitsuse teha? Kuna saan kolm korda aastas palka siis näitavad et palk oli eelmise kuu eest. Kas peaksin siis 3 kuud aastas tööl vaid käima? Õigem ta ju oleks., kui seda vaadata...

  Ühesõnaga, ma saan hakkama. Olen harjunud piskuga läbi ajama ja oleme lastega hinges. Lihtsalt sina inimene, kes sa juba korra linnavalitsuse sotsiaalosakond helistasid ja muretsesid, et kuidas ma lastega hakkama saan. Saan hakkama, oleme hinges. Aga kui võib paluda siis ära enam seda tee, see on meie elu. See, et ma siin sellest pajatan, on ka mu oma huvides, sest pealt hingelt ära rääkima. Nälga me ei sure, midagi ikka kusagilt tiksub, seega ärge muretsege!

  Tänan tähelepanu eest!

04.12.2015.a.
Mai