Nagu näha suurenes mu tasside kollektsioon taas. Üks neist jääb kollektsioonist välja, aga ta on lihtsalt ilus, armas pisike portselanist tassike. Minu laste isapoolne tädi Riina rikastas mind tassidega. Hakkan nüüd järjest nende pilte üles laadima ja googeldama kus kohast miski pärit on, sest need on erinevatest riikidest pärit. Tuhat tänu, Riina! :)
Kaks esimest tassi on pärit Saksamaalt, Kieleri ehk Kieli jõululaadalt, mis toimub igal aastal Kieli kesklinnas. Esmakordselt toimus see 1972 aastal. Igal aastal tehakse traditsiooniliselt uus tass ja uue logo ning värviga.Kõikidel tassidel on Raekoja torn peal aga tassi teise poole logod muutuvad. Minul on nüüd olemas 1996 ja 1998 aasta Kieli jõululaada tassid. Vikipeedia annab välja väga imelise ülevaate tasside kollektsioonist, et ma kohe pean selle siia kopeerima:
Loetelu Christmas Kruus [Edit]
| Aasta | Caption | Kirjeldamine | Pilt |
|---|---|---|---|
| 1991 | Kiel jõululaat | Rathaus (näidatakse alati mõned "kioskites") |  |
| 1992 | Kiel Jõululaat 1992 | Raekoda |  |
| 1993 | Kiel Jõululaat 1993 | Raekoda |  |
| 1994 | Kiel Jõululaat 1994 | Raekoda |  |
| 1995 | Kiel Jõululaat 1995 | Rathaus, HDW - pukk kraanad, muuseumi sadam |  |
| 1996 | Kiel Jõululaat 1996
St Nicolai kirik
| Nikolai kirik, Harbour Museum, City Hall |  |
| 1997 | Kiel Jõululaat 1997
Niguliste kirik
Rathausstraße | Niguliste kirik, Raekoja |  |
| 1998 | Kiel Jõululaat 1998
Ülikooli kirik
Westring | Ülikooli kirik, Raekoja |  |
| 1999 | Kiel Jõululaat 1999
2000
Kieler Kloster Kloostri kalmistu | Kiel klooster, Raekoja |  |
| 2000 | Kiel Jõululaat 2000
50 aastat
Vicelinkirche | Vicelin kirik, Raekoja |  |
| 2001 | Kiel Jõululaat 2001
St. Heinrich
Kiriku | St Henry Kirik, Raekoja |  |
| 2002 | Kiel Jõululaat 2002
Paul
Kiriku | Paul kirik, Raekoja |  |
| 2003 | Kiel Jõululaat 2003
100 aastat
Ansgar kirik | Ansgar kirik, Raekoja |  |
| 2004 | Kiel Jõululaat 2004
Jakobikirche
| Jakobikirche, Rathaus |  |
| 2005 | Kiel Jõululaat 2005
Altes Rathaus
umbes 1845 | Rathaus, Historical Town Hall (hävinud 1943) |  |
| 2006 | Kiel Jõululaat 2006
Vana Ülikool
lossi aias | Raekoda, Vana Ülikool (purustatud 1944) |  |
| 2007 | 35. Kiel Jõululaat 2007
100 aastat
Peter kirik | Raekoda, St Peter kirik |  |
| 2008 | 36. Kiel Jõululaat 2008
Petlemma kirik
| Raekoja Petlemma kirik |  |
| 2009 | 37. Kiel Jõululaat 2009
Petlemma
Kiriku | Raekoja Petlemma kirik, Purjekas |  |
| 2010 | 38. Kiel Jõululaat 2010
Paul-Gerhardt
Kiriku | Raekoda, Paul-Gerhardt-Kirche, Purjekas |  |
| 2011 | Kiel Jõululaat 2011
100 aastat
Zum Guten Hirten | Raekoja kirik "Good Shepherd" Purjekas |  |
| 2012 | 40. Kiel Jõululaat 2012
100 aastat
Lutherkirche | Raekoja Luther kirik, Purjekas |  |
| 2013 | 41. Kiel Jõululaat 2013
St Gabriel
| Raekoda, Püha Gabriel, Purjekas |  |
| 2014 | 42. Kiel Jõululaat 2014
Püha Andrease kirik
| City Hall, St Andrew kirik (Kiel-Wellingdorf) Purjekas |  |
| 2015 | 43. Kiel Jõululaat 2015
Uni Kiel - 350 aastat ülaosas!
| Rathaus, pitsati Christian-Albrechti Ülikooli Purjekas |  |
Kas pole põnev? Igal juhul iga puuduva aasta tass on teretulnud, mu armsad sõbrad! Sellest saab veel eriline kollektsioon. Mulle väga sellised traditsioonid meeldivad, on hingelähedased.
Need tassid on pärit siis vastavalt, esimene neist taas Saksamaalt, Kölnist. Suuruselt on Köln Saksamaa neljas linn ja üks vanemaid linnu, mis asub Reini jõe kaldal. Minu tass on pärist 1998 aastast ja seal on eraldi veel kiri: 750 Jahne, Kölner Dom, C-M-B.
Teine tass on pärit Norrast, Grotlist. Google ei anna eriti midagi põmnevat selle kohta kahjuks välja. Aga vähemalt riik on teada.
Viies ja kuues tass on pärist vastavalt, esimene Norrast, teine ka Norrast, Hurtigrurenist, mis on Norra postilaevaliin. Vikipeedia kõneleb:
Hurtigruteni rajajaks oli eralaevafirma Vesteraalens Dampskibsselskap (VDS) ja esimene reis toimus 1893 Trondheimist Hammerfesti. Esimene korrapärane aastaringne postiühendus Põhja- ja Lõuna-Norra vahel sai teoks tänu kogenud kaptenile Richard Withile, kes oli koos lootsi Andreas Holtega alates 1882. aastast täpset logi pidanud sõitude kohta piki Norra rannikut. Ta julges esimesena sõita Hammerfestini ka öösel ja pimedatel talvekuudel, millega saavutati piisav liikumiskiirus, mis võimaldas taotleda riigi toetust postilaevaliiklusele.
Seitsmes tass on pärit Stena Linelt. See on üks maailma suurimaid parvlaeva firmasid maailmas. Nad teenindavad Taanit, Saksamaad, Iirimaad, Lätit, Hollandit, Norrat, Poolat, Rootsit ja Suurbritanniat.
Vikipeedia kõneleb:
Stena Line asutati 1962. Sten A. Olsson aastal Göteborgis, Rootsis, mis ikka toimib ettevõtte peakontoris, kui ta omandas Skagenlinjen vahel Göteborgi ja Fredrikshavn, Taanis.
Aastal 1972, Stena Line oli üks esimesi laevafirmad Euroopas kasutusele arvutipõhine broneerimissüsteem reisi äri piirkonnas. Aastal 1978, kaubaveo ärivaldkonna ka alustas tööd arvuti-põhine broneerimissüsteemi.
Esimene kaubaveoks ainus tee algas vahel Göteborg, Rootsi ja Kiel, Saksamaa. Laev oli MS Stena Transporter.
1980ndatel Stena omandatud kolm muud laevafirmad. Aastal 1981, Sessan Line, Stena suurim konkurent Rootsi ja Taani liinidel, osteti ja lisada Stena Line. [1] See hõlmas Sessan kaks suurt newbuilds, Kronprinsessan Victoria jaPrinsessan Birgitta, mis sai suurima laevadele Stena selleks kuupäevaks . Aastal 1983, Stena omandatud Varbergi-Grenå Linjenin, ja kaks aastat hiljem ka õigus, et ettevõtte endine nimi, Lõvi Ferry. Lõvi Ferry jätkas eraldi turustamise firma, kuni 1997, mil ta lisati Stena Line. [2] Aastal 1989, Stena omandanud järjekordne laevafirma, Stoomvaart Maatschappij Zeeland (SMZ) (mis hetkel kaubeldakse nime all Crown Line) . SMZ on Hoek van Holland - Harwichi liinil siis sai osa Stena Line. [3]
Stena Line kahekordistas 1990. aastal, omandades Sealink Briti Ferries alates Sea Containers Ltd. See sai esimest Sealink Stena Line, siis Stena Sealink Line ja lõpuks Stena Line (UK), mis tegutseb nüüd kõik Stena vahelist parvlaevaliiklust Suurbritannia ja Iirimaa.
Aastal 1996, Stena Line tutvustas oma 20.000 tonni HSS (Kiire Sea Service) laevad, mis tegutses Belfast et Stranraeri,Holyheadi et Dun Laoghaire ja Hoek van Holland to Harwichi. Lisaks kolmele 1500 reisija HSS laevad, Stena Line tellitud kaks väiksemat 900-reisijateveo HSS laevade tegutseda Göteborgi - Frederikshavn liinil. Tänu pankroti laevatehases, vaid esimene neist laevadest oli kunagi valmis.
Aastal 1998, Stena tegevust alates Dover ja Newhaven liideti P & O European Ferries moodustada P & O Stena Line, millest 40% kuulus Stena ja 60% P & O. Aastal 2002 P & O omandanud kõik Stena ettevõtte aktsiaid, saades seega ainuomanik P & O Stena Line, mis varsti uueks nimeks P & O Ferries.
Aastal 2000, Stena Line ostetud veel üks Skandinaavia parvlaev operaator: Scandlines AB.
2006. aasta novembris, Stena tellinud paar "super praamid", mille kogumahutavus on 62000 alates Aker Yards, Saksamaatarnimiseks aastal 2010, koos võimalusega veel kahe laevad on sama kujundusega. [4] uute parvlaevade saab seas suurim maailmas, [5] mida saab juhtida Stena Põhjamere liinil Hoek van Holland to Harwichi. Olemasolevad laevad alates Põhjamere tuli kolis Kiel-Göteborgi liinil, samas kui laevade Kiel oleks kanda Gdynia, et Karlskrona liinil. Uute parvlaevade alustati 2010. aastal, Stena Hollandica sisenemist teenust 16. mail 2010 ja Stena Britannicakavas kasutusele võtta 2010. aasta sügisel [6]
Ettevõte pakub ka kolis oma Belfast Terminal Albert Quay uue VT4 mais 2008. See on vähendanud pikkus piiriületuse Stranraeri kümme minutit.
2009. aasta juulis, Stena Line teatas, et ta oli tagasiostetud oma endise laeva Stena Parisien, alates SeaFrance'i. Laev on praegu tuntud kui Stena Navigator. Ta oli põhjalik remondil. Siit järeldub, laev, võeti vastu Stranraeri Belfasti marsruudi kõrval HSS Stena Voyager ja Stena Kaledoonia.
Kaheksas tass on see muiduilus tass, see kollektsiooni ei lähe, aga üheksas on pärit taas Norrast, Sjusjøenist. Vikipeedia kõneleb:
Sjusjøen on Norra suusatamise alal mets ja mägi maastik, (750-1000 meetri kõrgusel merepinnast), umbes 20 km ida pool kesklinnas Lillehammer, kell 61 ° 9'18 "N10 ° 41'54" E Ala asub valla Ringsaker, Hedmark. Mägi platoo Lõuna Sjusjøen on Hedmarksvidda.
Nordseter ja Sjusjøen olid algselt mäe talu kogukonnad, mis - oma kergesti metsa ja mägede maastik - on kujunenud suusatamine sihtkohtadesse. Piirkond pakub laia valikut suusatamine alternatiive, sealhulgas u. 350 km. ettevalmistatud murdmaa suusarajad. See on suurim murdmaasuusatamine maastik maailmas. Lood joosta kogu tee Lillehammer ja Øyer ja suhelda Olympic muusikapala Birkebeineren suusastaadioni. Rajad läbida metsa ja mägede maastik, ja on selgelt tähistatud.
Suured tänud sulle Riina nende tasside eest! Sain läbi nende natuke rohkem ajalugu tundma ja oli väga põnnev! :)
06.12.2015.a.
Mai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar