pühapäev, 6. detsember 2015

8(9) tassi kollektsioonis juures!



   Nagu näha suurenes mu tasside kollektsioon taas. Üks neist jääb kollektsioonist välja, aga ta on lihtsalt ilus, armas pisike portselanist tassike. Minu laste isapoolne tädi Riina rikastas mind tassidega. Hakkan nüüd järjest nende pilte üles laadima ja googeldama kus kohast miski pärit on, sest need on erinevatest riikidest pärit. Tuhat tänu, Riina! :)

   Kaks esimest tassi on pärit Saksamaalt, Kieleri ehk Kieli jõululaadalt, mis toimub igal aastal Kieli kesklinnas. Esmakordselt toimus see 1972 aastal. Igal aastal tehakse traditsiooniliselt uus tass ja uue logo ning värviga.Kõikidel tassidel on Raekoja torn peal aga tassi teise poole logod muutuvad.  Minul on nüüd olemas 1996 ja 1998 aasta Kieli jõululaada tassid. Vikipeedia annab välja väga imelise ülevaate tasside kollektsioonist, et ma kohe pean selle siia kopeerima:

Loetelu Christmas Kruus [Edit]

AastaCaptionKirjeldaminePilt
1991Kiel jõululaatRathaus (näidatakse alati mõned "kioskites")Kiel Christmas Kruus 1991.jpg
1992Kiel Jõululaat 1992RaekodaKiel Christmas Kruus 1992.jpg
1993Kiel Jõululaat 1993RaekodaKiel Christmas Kruus 1993.jpg
1994Kiel Jõululaat 1994RaekodaKiel Christmas Kruus 1994.jpg
1995Kiel Jõululaat 1995Rathaus, HDW - pukk kraanad, muuseumi sadamKiel Christmas Kruus 1995.jpg
1996Kiel Jõululaat 1996
St Nicolai kirik
Nikolai kirik, Harbour Museum, City HallKiel Christmas Kruus 1996.jpg
1997Kiel Jõululaat 1997
Niguliste kirik 
Rathausstraße
Niguliste kirik, RaekojaKiel Christmas Kruus 1997.jpg
1998Kiel Jõululaat 1998
Ülikooli kirik 
Westring
Ülikooli kirik, RaekojaKiel Christmas Kruus 1998.jpg
1999Kiel Jõululaat 1999
2000
Kieler Kloster 
Kloostri kalmistu
Kiel klooster, RaekojaKiel Christmas Kruus 1999.jpg
2000Kiel Jõululaat 2000
50 aastat 
Vicelinkirche
Vicelin kirik, RaekojaKiel Christmas Kruus 2000.jpg
2001Kiel Jõululaat 2001
St. Heinrich 
Kiriku
St Henry Kirik, RaekojaKiel Christmas Kruus 2001.jpg
2002Kiel Jõululaat 2002
Paul 
Kiriku
Paul kirik, RaekojaKiel Christmas Kruus 2002.jpg
2003Kiel Jõululaat 2003
100 aastat 
Ansgar kirik
Ansgar kirik, RaekojaKiel Christmas Kruus 2003.jpg
2004Kiel Jõululaat 2004
Jakobikirche
Jakobikirche, RathausKiel Christmas Kruus 2004.jpg
2005Kiel Jõululaat 2005
Altes Rathaus 
umbes 1845
Rathaus, Historical Town Hall (hävinud 1943)Kiel Christmas Kruus 2005.jpg
2006Kiel Jõululaat 2006
Vana Ülikool 
lossi aias
Raekoda, Vana Ülikool (purustatud 1944)Kiel Christmas Kruus 2006.jpg
200735. Kiel Jõululaat 2007
100 aastat 
Peter kirik
Raekoda, St Peter kirikKiel Christmas Kruus 2007.jpg
200836. Kiel Jõululaat 2008
Petlemma kirik
Raekoja Petlemma kirikKiel Christmas Kruus 2008.jpg
200937. Kiel Jõululaat 2009
Petlemma 
Kiriku
Raekoja Petlemma kirik, PurjekasKiel Christmas Kruus 2009.jpg
201038. Kiel Jõululaat 2010
Paul-Gerhardt 
Kiriku
Raekoda, Paul-Gerhardt-Kirche, PurjekasKiel Christmas Kruus 2010.jpg
2011Kiel Jõululaat 2011
100 aastat 
Zum Guten Hirten
Raekoja kirik "Good Shepherd" PurjekasKiel Christmas Kruus 2011.jpg
201240. Kiel Jõululaat 2012
100 aastat 
Lutherkirche
Raekoja Luther kirik, PurjekasKiel Christmas Kruus 2012.jpg
201341. Kiel Jõululaat 2013
St Gabriel
Raekoda, Püha Gabriel, PurjekasKiel Christmas Kruus 2013.jpg
201442. Kiel Jõululaat 2014
Püha Andrease kirik
City Hall, St Andrew kirik (Kiel-Wellingdorf) PurjekasKiel Christmas Kruus 2014.jpg
201543. Kiel Jõululaat 2015
Uni Kiel - 350 aastat ülaosas!
Rathaus, pitsati Christian-Albrechti Ülikooli PurjekasKiel Christmas Kruus 2015.jpg

Kas pole põnev? Igal juhul iga puuduva aasta tass on teretulnud, mu armsad sõbrad! Sellest saab veel eriline kollektsioon. Mulle väga sellised traditsioonid meeldivad, on hingelähedased.


   Need tassid on pärit siis vastavalt, esimene neist taas Saksamaalt, Kölnist. Suuruselt on Köln Saksamaa neljas linn ja üks vanemaid linnu, mis asub Reini jõe kaldal. Minu tass on pärist 1998 aastast ja seal on eraldi veel kiri: 750 Jahne, Kölner Dom, C-M-B.

   Teine tass on pärit Norrast, Grotlist. Google ei anna eriti midagi põmnevat selle kohta kahjuks välja. Aga vähemalt riik on teada.


   Viies ja kuues  tass on pärist vastavalt, esimene Norrast, teine ka Norrast, Hurtigrurenist, mis on Norra postilaevaliin. Vikipeedia kõneleb:

Hurtigruteni rajajaks oli eralaevafirma Vesteraalens Dampskibsselskap (VDS) ja esimene reis toimus 1893 Trondheimist Hammerfesti. Esimene korrapärane aastaringne postiühendus Põhja- ja Lõuna-Norra vahel sai teoks tänu kogenud kaptenile Richard Withile, kes oli koos lootsi Andreas Holtega alates 1882. aastast täpset logi pidanud sõitude kohta piki Norra rannikut. Ta julges esimesena sõita Hammerfestini ka öösel ja pimedatel talvekuudel, millega saavutati piisav liikumiskiirus, mis võimaldas taotleda riigi toetust postilaevaliiklusele.

   Seitsmes tass on pärit Stena Linelt. See on üks maailma suurimaid parvlaeva firmasid maailmas. Nad teenindavad Taanit, Saksamaad, Iirimaad, Lätit, Hollandit, Norrat, Poolat, Rootsit ja Suurbritanniat. 
Vikipeedia kõneleb: 

Stena Line asutati 1962. Sten A. Olsson aastal Göteborgis, Rootsis, mis ikka toimib ettevõtte peakontoris, kui ta omandas Skagenlinjen vahel Göteborgi ja Fredrikshavn, Taanis.
Aastal 1972, Stena Line oli üks esimesi laevafirmad Euroopas kasutusele arvutipõhine broneerimissüsteem reisi äri piirkonnas. Aastal 1978, kaubaveo ärivaldkonna ka alustas tööd arvuti-põhine broneerimissüsteemi.
Esimene kaubaveoks ainus tee algas vahel Göteborg, Rootsi ja Kiel, Saksamaa. Laev oli MS Stena Transporter.
1980ndatel Stena omandatud kolm muud laevafirmad. Aastal 1981, Sessan Line, Stena suurim konkurent Rootsi ja Taani liinidel, osteti ja lisada Stena Line. [1] See hõlmas Sessan kaks suurt newbuilds, Kronprinsessan Victoria jaPrinsessan Birgitta, mis sai suurima laevadele Stena selleks kuupäevaks . Aastal 1983, Stena omandatud Varbergi-Grenå Linjenin, ja kaks aastat hiljem ka õigus, et ettevõtte endine nimi, Lõvi Ferry. Lõvi Ferry jätkas eraldi turustamise firma, kuni 1997, mil ta lisati Stena Line. [2] Aastal 1989, Stena omandanud järjekordne laevafirma, Stoomvaart Maatschappij Zeeland (SMZ) (mis hetkel kaubeldakse nime all Crown Line) . SMZ on Hoek van Holland - Harwichi liinil siis sai osa Stena Line. [3]
Stena Line kahekordistas 1990. aastal, omandades Sealink Briti Ferries alates Sea Containers Ltd. See sai esimest Sealink Stena Line, siis Stena Sealink Line ja lõpuks Stena Line (UK), mis tegutseb nüüd kõik Stena vahelist parvlaevaliiklust Suurbritannia ja Iirimaa.
Stena Jutlandica Göteborgis
Aastal 1996, Stena Line tutvustas oma 20.000 tonni HSS (Kiire Sea Service) laevad, mis tegutses Belfast et Stranraeri,Holyheadi et Dun Laoghaire ja Hoek van Holland to Harwichi. Lisaks kolmele 1500 reisija HSS laevad, Stena Line tellitud kaks väiksemat 900-reisijateveo HSS laevade tegutseda Göteborgi - Frederikshavn liinil. Tänu pankroti laevatehases, vaid esimene neist laevadest oli kunagi valmis.
Aastal 1998, Stena tegevust alates Dover ja Newhaven liideti P & O European Ferries moodustada P & O Stena Line, millest 40% kuulus Stena ja 60% P & O. Aastal 2002 P & O omandanud kõik Stena ettevõtte aktsiaid, saades seega ainuomanik P & O Stena Line, mis varsti uueks nimeks P & O Ferries.
Aastal 2000, Stena Line ostetud veel üks Skandinaavia parvlaev operaator: Scandlines AB.
2006. aasta novembris, Stena tellinud paar "super praamid", mille kogumahutavus on 62000 alates Aker Yards, Saksamaatarnimiseks aastal 2010, koos võimalusega veel kahe laevad on sama kujundusega. [4] uute parvlaevade saab seas suurim maailmas, [5] mida saab juhtida Stena Põhjamere liinil Hoek van Holland to Harwichi. Olemasolevad laevad alates Põhjamere tuli kolis Kiel-Göteborgi liinil, samas kui laevade Kiel oleks kanda Gdynia, et Karlskrona liinil. Uute parvlaevade alustati 2010. aastal, Stena Hollandica sisenemist teenust 16. mail 2010 ja Stena Britannicakavas kasutusele võtta 2010. aasta sügisel [6]
Ettevõte pakub ka kolis oma Belfast Terminal Albert Quay uue VT4 mais 2008. See on vähendanud pikkus piiriületuse Stranraeri kümme minutit.
2009. aasta juulis, Stena Line teatas, et ta oli tagasiostetud oma endise laeva Stena Parisien, alates SeaFrance'i. Laev on praegu tuntud kui Stena Navigator. Ta oli põhjalik remondil. Siit järeldub, laev, võeti vastu Stranraeri Belfasti marsruudi kõrval HSS Stena Voyager ja Stena Kaledoonia.




Kaheksas tass on see muiduilus tass, see kollektsiooni ei lähe, aga üheksas on pärit taas Norrast, Sjusjøenist. Vikipeedia kõneleb:

Sjusjøen on Norra suusatamise alal mets ja mägi maastik, (750-1000 meetri kõrgusel merepinnast), umbes 20 km ida pool kesklinnas Lillehammer, kell 61 ° 9'18 "N10 ° 41'54" E Ala asub valla Ringsaker, Hedmark. Mägi platoo Lõuna Sjusjøen on Hedmarksvidda.
Nordseter ja Sjusjøen olid algselt mäe talu kogukonnad, mis - oma kergesti metsa ja mägede maastik - on kujunenud suusatamine sihtkohtadesse. Piirkond pakub laia valikut suusatamine alternatiive, sealhulgas u. 350 km. ettevalmistatud murdmaa suusarajad. See on suurim murdmaasuusatamine maastik maailmas. Lood joosta kogu tee Lillehammer ja Øyer ja suhelda Olympic muusikapala Birkebeineren suusastaadioni. Rajad läbida metsa ja mägede maastik, ja on selgelt tähistatud.

Suured tänud sulle Riina nende tasside eest! Sain läbi nende natuke rohkem ajalugu tundma ja oli väga põnnev! :)

06.12.2015.a.
Mai

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar