Minu järelsõna "Võidetud tüdrukule"

    Veel 12 päeva kogub noore autori romaan, mille ta koolitööks kirjutas Hooandjas toetust. Aidake palun Karina Louisa Puhti unistus täide viia ja toetage läbi Hooandja ta romaani sündi.
   Mina olen selle raamatu läbi lugenud ja kirjutasion sellele järelsõna. Lugeda saate siit:

Järelsõna „Võidetud tüdrukule“!

„Võidetud tüdruk“ on kaasaegne romaan läbi tänapäeva noorkirjaniku silmade. Ameerikalik elustiil ja uhked ning kiired autod, eestlasele mitteomane temperament, tegelaste võõramapärased nimed ning palju erinevaid, pisut ulmelisi situatsioone panid mind hetkeks arvama, et tegu on Ameerika romaaniga, Eesti keelde tõlgituna.

„Võidetud tüdruk“ on läbilõhki armastusromaan millest ei puudu ka kriminaalsed sugemed. Kui 19 aastane autor suudab valmis kirjutada nii elusa ja põneva romaani, ootaks mina temalt kunagi mõnda kriminulli.

Eriti tähelepanu väärib see kui hästi autor tunnetab ja oskab lahti kirjutada tegelaskujude psühholoogilist külge. Ta mängib läbi romaani inimeste tunnetega ja haarab sellega lugeja kaasa ning tekib situatsioon et ei tahagi raamatut käest panna. Ja see on ainult hea.

Minu jaoks on romaan põnev kui selles on sündi, seksi ja surma. Siin oli kõike mõõdukalt. Sünni tähendus kandub küll mingil määral uussünni valdkonda, kuid ka uussünd on sünd. Pean silmas ühe peategelase Nathani venna Ethani „tagasitulekut“.

Autor on väga hästi tabanud ühte tänapäeva valupunkti. Üha enam haigestub inimesi maniakaal-depressiivsesse psühhoosi ehk moodsamas keeles bipolaarsesse häiresse. Kas tuleneb see deprssioonisugemetega haigus tänapäeva kiirest elutempost, või on haiguse massiliseks puhanguks ainest andnud valdavalt vägivaldsed multifilmid või on selle taga veel midagi.

Kuigi elukogemus tuleb aastatega tundub justkui oleks raamatu kirjutanud elukogenud naine, sest süžee on eluliselt kaasahharav ja paneb arvama, et autor kirjutab oma elust. See on üks loomujoon, mida mina ka tihti raamatutest otsin. See ehedus ei kõla igast romaanist läbi.

Autori kirg kiirete ja kallite autode vastu kõlab läbi raamatu. See kuidas ta autodega flirdib, on omaette teema. Kõik autod mille rooli peategelane Arizona läheb, hakkavad ta käes nurruma, kuigi pigem need urisevad. Ehe kujutluspilt nurruvatest autodest maalib ennast läbi raamatu mitmeid kordi silme ette ja harvad pole ka olukorrad kus tahaks ise gaasi põhja vajutada.

Autor oskab luua ka häid ja usutavaid meeleolupilte, viies lugejat jahedasse vette ujuma ja tekitades sellega „tibutagiefekti.“

See massoistlik teos võidab kohe kindlasti kuulsust noorte seas ja mitte ainult, sobib lugeda ka vanemal generatsioonil, kuid lastele eriti ei soovita.

Ennustan Karina Louisa Puhtile suurt tulevikku kirjandusmaailmas.

Aitäh, et selle raamatu kirjutasid!

Siia ka artikkel Pärnu Postimehest. Ja lin on SIIT.

Kirjanik ja poetess Margit Peterson

03.12.2015.a.Pärnu

NB! Panen siia ka Hooandja lingi, kus raamatut toetada saate. Aitäh! Link on SIIN.

Ja autori Facebooki leht on SIIN.

03.12.2015.a.

Mai